ja 01.10.2010.a Prokurör Taavi Pern Süüdistatav B o g d a n KLIMENKO - isikukood 38904290282, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht: xxx(viibib vahi all Vanglas ); ei tööta; kriminaalkorras karistamata; tõkend - vahistamine alates 03.03.2010.a (kahtlustatavana oli kinni peetud 01.03.2010) Kaitsja advokaat kokkuleppel Sven Sillar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada B o g d a n KLIMENKO
Tõkend vahistamine jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 01.03.2010.a. 2.
lg 1 alusel konfiskeerida ja kanda riigieelrve tuludesse Põhja Prefektuuri tagatiskontole kantud sularaha summas 4 125 (neli tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni, 2 mis B.Klimenko elukohas läbiotsimise käigus ära võeti ja arestiti Harju Maakohtu 10.03.2010.a. määrusega (tl.102 -103; 105-107).
POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et suures koguses narkootiliste ainete – marihuaana ja amfetamiini omandamine ja hoidmine oma elukohas ning edasiandmine 01.03.2010.a. M.K ja P.S on kohtuistungil kontrollitud tõenditega kinnitust leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
Kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine omakasu ajendil, sest faktilised asjaolud viitavad sellele, et suures koguses marihuaanat oamdas ta eesmärgiga saada varalist kasu, seda ajal, kui tal endal puudusid legaalsed sissetulekud. B. Klimenko juurest leiti narkootlist ainet koguses, mille väärtus tänavamüügis on ca 74 000 krooni. Narkootikumide müügina on käsitletav ka marihuaana edasiandmine isikutele, kellele süüdistatav oli võlgu. B. Klimenko ütlusi narkootikumide pakendamiseks enda tarbeks mitmekümnesse minigripp kilekotti ei pidanud prokurör usldusväärseiks. Tema elukohast leitud marihuaanajääkidega kilekotid kinnitavad seda, et B. Klimeno valduses on ka enne kinnipidamist olnud narkootilisi aineid. Ta on isik, kes tegeles narkodiilerlusega. Narkootikume müües rikastus ta teiste inimeste tervise arvelt. Narkootiliste ainete käitlemine suures koguses varalise kasu saamise eesmärgil on kuritegu, millega kaasneb oht ühiskonnale, rahvatervisele ja elanike turvalisusele. Arvestades temalt äravõetud narkootikumidooside hulka, võis ta põhjustada tervisekahjustuse veel rohkem kui tuhandele inimesele. Teo toimepanemise asjaolusid arvesse võttes on B. Klimenkole võimalik karistuseks mõista vaid reaalne vangistus ning seda nõuavad ka õiguskorra kaitsmise huvid. Prokurör taotles karistuseks B. Klimenkole
Läbiotsimisel temalt ära võetud sularaha summas 4 150 krooni palus prokurör konfiskeerida ja kanada riigieelarve tuludesse. Asitõendid on seotud kuriteo toimepanemisega ning need kuuluvad hävitamisele. Kaitsja ei vaidlustanud B. Klimenkole süüks arvatud kuriteo toimepanemist ega selle kvalifikatsiooni ning leidis, et materiaalõiguse kohaldamise osas temal vastuväiteid ei ole. Küll aga pidas kaitsja põhjendamatuks prokuröri poolt B. Klimenkole taotletud karistust, mis tema arvates on vastuolus
Kaitsja arvates on prokurör jätnud tähelepanuta nõude, et karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaistmise huvisid. B. Klimenko on kuriteo toime pannud 20-aastaselt, vaid mõni aasta pärast täiskasvanu ea saabumist, tal on vaid 8 klassi haridust, mistõttu tegemist on lõpuni väljakujunemata isikuga. Tema pikaaajalisel isoleerimisel ühiskonnast võivad olla rasked tagajärjed. Kaitsja leidis, et kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta B. Klimeno kahetsust, sest ta on kohtuistuistungil väitnud, et ta on eksinud, oma süüteost aru saanud ja andnud hinnangu, et see ei ole õige käitumine. Tema haridustasemest lähtudes ei saa eeldada, et näiteks ilukirjanduslike väljendeid kasutades suudaks ta oma kahetsust veenvamalt väljendada. Kuna B. Klimenko on noor inimene, varem kriminaalkorras karistamata, on kaitsja arvates talle taotletud karistusmäär põhjendamtult suur ning tema suhtes on võimalik kohaldada tingimisi vangistust ehk šokivangistust, kus reaalse vangistuse osas piirduks eeluurimisajaga. Tingimisi karistusest vabastades saab B. Klimenkole panna kontollnõuded ja kohustused, et oma elu korda seada, lahendada probleemid alkoholi ja narkootikumidega, jätkata õpinguid. 4 Prokuröri poolt taotletud karistusmäära pidas kaitsja põhjendamatuks ka põhjusel, et B. Klimenole on eelneva menetluse käigus pakutud kokkuleppemenetlust, kus talle taotleti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna Riigikohtu lahendites on rõhutatud, et isiku karistus peab sõltuma süü suurusest, mitte menetlusliigist, siis ei saa üldmentluses taotletav karistus olla oluliselt suurem varem taotletud karistusest. Süüdistatav viimases sõnas tunnistas oma süüd täielikult, kahetses toimepandut ning väitis, et on aru saanud oma väärast käitumisest. Palus mõista talle tingimisi vangistus, mis võimaldaks tal paranda elus tehtud vead ja tööle minna, sest vangla ei õpeta talle midagi head. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED 1. Kohus leiab, et B. Klimeno süü narkootiliste ainete suures koguses ebaseduslikus omandamises ning selle edasiandmises tuvastatud ja tuvastamata isikutele ning oma elukohas hoidmine, kus see 01.03.2010.a. läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - jälitustoimingu protokolliga, kus on fikseeritud 01.03.10.a. Tedre ja Spordi tn ristmikul B. Klimenko kohtumine P. S . Mõne minuti pärast B.Klimenko sisenes koos 3 kaaslasega Tedre 2 maja trepikota, P. S peeti kinni Kotka tn Ööbiku peatuses. Umbes pool tundi hiljem avas B. Klimento Tedre 2 välisukse D. K . Tund hiljem B. Klimenko väljus Tedre 2 majast ja jalutas hõbedase sõiduauto poole, istus selle tagaistmele; kui ta tagasi Tedre 2 maja trepikoja ette jõudis, peeti ta kinni (tl.4 -6); - P. S läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt leiti ta teksapükste taskust 2 minigripp kilekotti rohelist värvi taimsete osadega (tl.8 - 9); -tunnistaja Pavel S ütlustega kohtuistungil, millest nähtub, et 01.03.10 ostis ta ühe isiku käest kanepit. Mobiiltelefoni numbri oli ta saanud ühiselmus ja kästi küsida Bogdani, kellega leppiski kokku kohtumise. Saadud kanepi eest maksis 300 krooni. Tema arvates on Eestis ühe grammi kanepi hind 300 krooni. Temale piisab 1 grammist kanepist joobe tekitaiseks viieks korraks. Kohtuistungil ta B. Klimenkot ära ei tundnud; eeluurimisel on ta fotode järgi äratundmiseks esitatud protokolli kohaselt B. Klimenot pidanud sarnaseks isikuga, kelle kätte maksis 300 krooni (tl.13-15); -Mihhail K läbivaatuse protokolli kohaselt leiti 01.03.10.a. tema jope rinnataskust viis minigripp kilekotti rohelise taimse puruga ja üks minigripp kilekott dressipükste välimisest taskust rohelise taimse puruga (tl.17 - 18); -tunnistaja Mihhail K ütlustest kohtuistungil nähtub, et B. Klimenko kodus XXX korteris 01.03.10.a. tarvitas ta alkoholi ja nägi, et Bogdanil on paar karbikest marihuaanat. Nad jõid konjakit ja tarvitasid rohtu (marihuaanat), kui politsei sisse tuli. Algul oli ta tarvitanud pool grmmi, siis veel grammi ega mäleta, palju ta veel pärast marihuaanat tarvitas. Kanepit suitsetas korteris 4-5 inimest; tema taskutest leidis politsei vist 7 minigripp kilekotti marihuaanat, mille ta oli B. Klimenko käest ostnud ning sellest oleks talle jätkunud suitsetamiseks terve nädala. 1 gramm kanepit maksab 300 krooni ning üheks korraks suitsetamiseks piisab umbes poolest grammist. -Bogdan Klimenko on kahtlustatavana kinni peetud 01.03.10.a. kell 17.04 ja temalt on ära võetud telefon Samsung, milles Zen sim-kaart , samuti raha kokku 300 krooni (tl. 58-59) ning sellele on järgnenud läbiotsimine tema elukohas Xxx korteris kell 17.15; 5 -läbiotsimise protokolli kohaselt 01.03.2010.a. leiti ja võeti ära voodi pealt musta värvi rahakott, kus oli sularaha 3 x 500 EEK, 19 x 100 EEK; 1 x 50 EEK, 9x 25 EEK; arvutilaua alt riiulilt võeti 1 minigrip-kilekott rohelist värvi taimse puruga, digitaalkaalud tundmatu aine jääkidega; koridorist paremat kätt toast akna alt pappksti pealt dressipükste taskust sularaha: 1 x 100 EEK, 2 x 25 EEK; akna alt pappkastist 1 minigripp-kilekott tundmatu valget värvi pulbrilise ainega. Vabatahtlikult andis ta välja kollase kaanega plastiknõu rohelist värvi taimse puruga, valget värvi kilekoti rohelist värvi taimse puruga, 4 suuremat minigrippkilekotti, milles olid tühjad väiksemad minigrip-kilekotid, digitaalkaal ISL-100B ja digitaalkaal Digital Scale, akna alt riidehunniku seest 1 suur minigripp-kilekott rohelist värvi taimse puruga, sama riidehunniku seest rohelise kaanega kandiline plastiknõu, milles omakorda 30 minigrip-kilekotti rohelist värvi taimse puruga ning 1 valget värvi kilekott rohelist värvi taimse puruga (tl. 61 – 68); -asitõendite vaatlusprotokollis (tl. 69 – 81) on kirjeldatud B. Klimenkolt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni ja välja toodud SIM kaardi mälu ja valitud kõned; vabatahtlikult väljaantud esemed korteri ja abiruumide läbiotmisel; lisaks neile ka leitud ja äravõetud asjad; samuti P. S läbivaatusel leitud minigrip-kilekotid ja M. K lt leitud ja äravõetud minigripkilekotid; fototabelid vaadeldud esemetest on lisatud vaatlusprotokollile; asitõenditena on vaadeldud ka B. Klimenko kinnipidamisel ning tema korterist leitud ja äravõetud rahatähti (tl . 96 -100); -Maksu- ja tolliameti teatise kohaselt ei ole B. Klimenkol olnud maksustavat tulu aastatel 2008-2009 (tl.134); -eksperdi arvamuse kohaselt (tl. 85 – 87) oli kollase kaanega plastmasskarbis rohelised taimeosad massiga 29,34 g kanepiõisikud (maruhuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (TCH) protsendiline sisaldus on üle 2% (6,8%); läbipaistvas kilekotis rohelised taimeosad massiga 97,64 g on kanepiõisikud, mille THC protseniline sisaldus on 7,6%; kahel digitaalkaalul leidus kanepis sisalduva tetrahürdokannibinooli jälgi; 30-s minigripp kilekotis (mis olid rohelise kaanega plastkarbis) olevad taimeosad massiga kokku 29,40 g on kanepiõisikud, mille THC protsendiline sisaldus on 8,7%; kahes minigripp kilekotis (mis olid valges kilekotis) olevad taimeosad 1,91 g on kanepiõisikud, mille THC protsendiline sisaldus on 8,6%; suures minigripp kilekotis olevad taimeosad massiga 87,57 g on kanepiõisikud, mille THC protsendiline sisaldus on 6,9%; minigrip klekotis olevad taimsed osad 0,24 g on kanepiõisikud (THC sisaldus 5,1%); pakendis nr 8 oleval digitaalkaalul leidus amfetamiini ja kanepis sisalduva THC jälgi; pakendis nr.10 minigrip kilekotis olev valge pulber 2,23 g sisaldab 18% amfetamiinsulfaati – pulbris on 0,20 g amfetamiini; kilekotis taimeosad 1, 43 g on kanepiõisikud, milles THC siasaldus 7,6%; kuues kilekotis taimeosad massiga kokku 4,78 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus 7,9 %. Kanep (mille THC sisaldus ületab 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt. marihuaana), tetrahüdrokannabinool (THC) ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 15.05.2005.a. määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (Narkootilise aine ekspertiisiakt nr.AN-219-10/767); -DNA ekspertiisiaktis nr. GE-0267-10/0766 on ekspert andnud arvamuse, et Xxx korterist arvutilaua alumiselt riiulilt leitud valget värvi kilekotilt (milles taime roheline puru), leiti B. Klimenko DNA-d; riidehunniku seest leitud minigripp-kilekotilt (milles roheline taimne puru) saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, mis ei välista B. Klimenkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. (tl.89 -94), -toksikoloogiaeksperdi M. Tõnissoni arvamuse kohaselt (tl. 143 - 144) on terahüdrokannabinooli sisaldavast kanepitaime ladvaosast (õisik) tavaline narkojoovet tekitav 6 annus 0,5 – 1 grammi. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 grammist tetrahürdokannabinooli sisaldavast kanepitaime ladvaosast -süüdistatav B. Klimenko tunnistas end pärast prokuröri avakõnet ja süüdistuse ettelugemist täielikult süüdi. Hiljem ristküsitluses tunnistas ta küll suures koguses marihuaana hoidmist oma kodus, kuid selle omandamise, tarvitamise ja müümise kohta andis vastuolulisi ütlusi; ei mäletavat, millal ja kes talle pakkus müüa suures koguses narkootikume. Marhuaanat olevat ta ise tarbinud ja võibolla ka kellelegi müünud; ise olevat kanepit sutsetanud päevas 5-10 korda ja andnud seda ka oma sõpradele tasuta või võla katteks; amfetamiini olevat ta vaid ise tarvitanud, mitte müünud; läbiotsimisel leitud amfetamiini kohta väitis, et ei mäletanud, et seda tal kodus oli. Osa raha, mis läbiotsimisel ära võeti, olevat ta emalt laenanud, osa raha pärines aga narkootikumide müügist. Prokurörile vastates kinnitas süüdistatav, et minigripkilekottidesse pakendas ta marihuaanat vaid enda tarbeks, kohtule väitis, et marihuaana müügist lootis ta kergelt raha teenida. Oma viimases sõnas kordas ta uuesti, et tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Kohus ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, leiab, et suures kogus narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine B. Klimenko poolt, s.o. omandamine, edasiandmine ja hoidmine on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Läbiotsimisel B. Klimenko kodust leitud ja äravõetud narkootilise aine kogus oli aga selline, et sellest piisab narkojoobe tekitamiseks mitte kümnetele, vaid sadadaele inimestele. Kümnetesse minigrip-kilekottidesse pakendatud narkootline aine, erinevatest kohadest leitud erinevad rahakupüürid, kolm narkootilise aine jääkidega digitaalkaalu süüdistatava valduses, 01.03.10.a. P. S müüdud ja M. K edasi antud narkootiline aine tõendavad kohtu arvates seda, et B. Klimenko näol oli tegemist narkodiileriga, s.o. isikuga, kes narkootilist ainet on edasi andnud tasu eest ehk sellega kaubelnud, vaid teatud osa omandatud narkootilisest ainest võis ta kasutada enda tarbeks. Kohus nõustub prokuröriga, et faktised asjaolud viitavad sellele, et suures koguses narkootilist ainet omandas ta eesmärgiga saada varalist kasu. B. Klimeno tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning tema kinnipidamisel ära võetud ja kodus läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha kokku summas 4 125 krooni tuleb
Asitõendid – narkootiline aine, plastiknõud, erinevad kilekotid, mobiiltelefon sim-kaardiga ning kolm elektonkaalu kuuluvad hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B. Klimenko süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
B. Klimenko on toime pannud raske I astme kuriteo. 7 B. Klimenko süü suurust iseloomustab eelkõige käideldud narkootilise aine kogus, sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks mitte kümnetele vaid sadadele isikutele. Ka kümme korda väiksema koguse puhul oleks süüteokoosseis täidetud. Õigesti on prokurör märkinud, et B. Klimenkolt ära võetud narkootilise aine kogus tänavamüügis oleks talle sisse toonud ca 70 000 krooni. Narkootiliste ainete käitlemine suures koguses varalise kasu saamise eesmärgil on kuritegu, millega kaasneb oht ühiskonnale, rahavatervisele ja elanike turvalisusele. Karistust raskendavad asjaoluks on kuriteo toimepanemine omakasu ajendil, kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine kohtuistungil ja puhtsüdamlik kahetsus. Vangistuse määra valikul arvestab kohus ka seda, et tegemist noore isikuga, kes kohtu all on esmakordselt ning peab võimalikuks teda karistada leebema karistusega kui taotles seda prokurör. Süüdlase mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid peab kohus põhjendatuks karistada B. Klimenkot 3-aastase vangistusega, mille hulka
Reaalne vangistus sellises määras vastab kohtu arvates ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et B. Klimenko karistamisel on otstarbekohane tema vanust ja haridustaset arvesse võttes kohaldada tema suhtes
jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning allutada ta katseajaks krinaalhooldaja käitumiskontrollile ning piirduda reaalse vangistuse osas vaid eelvangistusajaga. Kohtu arvates välistavad karistusest tingimisi vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, samuti süüdlase isik, keda juba alaealisena on korduvate rahatrahvidega püütud mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid, kes elas oma ema kulul, tarvitas alkoholi ja narkootikume, keda huvitas vaid isiklik kasu, mitte enda ega teiste inimeste tervis.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.