kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Risto Krutõh taotleb kohtutäitur Raigo Pärs`i menetluses olevas täiteasjas nr 158/20097120 täitmisel oleva Viru Maakohtu 13.10.2008.a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-07-12649 alusel väljamõistetud kriminaalmenetluskude (kaitsjatasu ja sundraha) kokku 29871 krooni (1909.10 eurot) täitmise tähtaja pikendamist selliselt, et võlgnevuse jääki vähendataks maksimaalselt 50 eurot kuus ja võlgnevuse tasumine lõpetatakse 2013 aastaks. Avaldust võlgnevuse täitmise 2 tähtaja pikendamiseks on R.Krutõh põhjendanud seoses raske majandusliku olukorra ja perekondlike põhjustega. Kohtutäituri poolt esitatud andmete alusel on võlgnevuse jäägiks seisuga 28.04.2011.a. 1622.75 eurot (sh kohtutäituri tasu 290.92 eurot ja sundraha, kaitsjatasu kokku 1331.83 eurot). Kohus leiab, et kuigi R.Krutõh`i poolt esitatud avalduse kohaselt, samuti kohtutäituri poolt esitatud vastuse alusel, on tuvastatud, et R.Krutõh`i poolt on täiteasjas täitmisel olevat nõuet võimaluste piires tasutud ning samuti on võlgnevust vähendatud Maksu-ja Tolliameti poolt nõude katteks kinnipeetud enammakstud tulumaksu tagastusest, on võlgenevuse jäägiks siiski käesoleval hetkel kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude osas kokku 1331.83 eurot. Seega seaduses sätestatud nõuetest tulenevalt, ei võimalda nimetatud võlgnevuse jäägi vähendamine 50 euroste osamaksetena kuus võlgnevuse tasumist ühe aasta jooksul.
alusel saab kohus aga täitemenetluses oleva kriminaalmenetluses väljamõistetud menetluskulude võlgnevuse täitmist pikendada maksimaalselt üheks aastaks. Kohus leiab lisaks ka, et R.Krotõh`i avalduses toodud asjaolude pinnalt ei nähtu selliste kriteeriumite esinemist, mis tingiksid selle, et täitemenetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et erinevalt kriminaalmenetluse kuludest ei toimu kohtutäituri tasu ja menetluse algatamise tasu väljamõistmine mitte kohtulahendiga, vaid Kohtutäituri seaduse § 31 kohaselt kohtutäituri tasu otsuse alusel, mille teeb kohtutäitur. TMS § 38 lg 2 järgi nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Nimetatud asjaoludel on kohtutäitur pädev otsustama kohtutäituri tasu ja menetluse algatamise tasu sissenõudmise peatamise, edasilükkamise, ajatamise, ositi täitmise jms, seega ei saa sellist otsust täituri asemel teha kohus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Risto Krutõh`i avalduse täiteasjas nr 158/2009/120 oleva kriminaalmenetluskulude nõude täitmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 24. mail 2011. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.