lg 1 järgi Süüdistatav MIRKO SOIDLA, isikukood 38702055211, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Anti Aasmaa Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada MIRKO SOIDLA
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui 2 rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Mirko Soidla suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Mirko Soidlalt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Rakvere Turuplats 3) kasuks 345,13 (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 13 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 57,52 eurot) eurot v.-adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava Mirko Soidla kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mirko Soidlalt menetluskuluna kaitsjatasu 460,81 (nelisada kuuskümmend eurot ja 81 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Mirko Soidlalt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 3,90 (kolm eurot ja 90 senti) eurot riigituludesse. Mirko Soidlal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3 KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Mirko Soidla ennast temale esitatud süüdistuses
Süüdistatav Mirko Soidla kinnitas kohtuistungil, et M L on tema tuttav. Mirko Soidla sõnul enne ütluste andmist kohus hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise eest. Ta sai aru, milles see hoiatus seisnes, kinnitades oma allkirjaga, et ei anna valeütlusi. Mirko Soidla väitel vastas ta kohtus nii prokuröri kui ka kaitsja küsimustele ja rääkis seda, mida nägi. Mirko Soidla kinnitas, et tuli kaupluse juurde üksi ja oma arvates nägi sündmust pealt mõnekümne meetri kauguselt. Ta nägi eemalt, kuidas M L läks kellelegi järele, samuti nägi ta seda, kuidas V lõi tagantselja M L. Mirko Soidla sõnul ei ole tema väitnud, et V alustas seda kaklust. Mirko Soidla kinnitas, et ta ei saa öelda, mis poes toimus, kuid intsident oli alguse saanud poes, sest M L väitel oli V teda poes tõuganud. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - süüdistatava M L kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee taotlus kriminaalasjas nr 07259000733 kohtumenetluses tunnistajana Mirko Soidla ülekuulamiseks (tl 33), sest tegemist on isikuga, kes viibis 02.06.2007 xxxx poe juures ning nägi pealt intsidenti, milline leidis aset M L ja V V vahel. - koopia tunnistaja Mirko Soidla allkirjast kriminaalasjas nr 1-07-14568 08.09.2008 (tl 35), et teda on Viru Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise ja ütluse andmisest alusetu keeldumise eest
- koopia Viru Maakohtu kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-07-14568 08.09.2008 (tl 36-50). Mirko Soidla andis sellel kohtuistungil tunnistajana ütlusi, kinnitades vastuseks kaitsja küsimustele, et 02.06.2007 oli kaklus xxxx poe juures M L ja temale võõra mehe vahel. Mirko Soidla ütlustest nähtub, et tema oli üksi, tuli sinna siis kui K ja veel keegi olid poe ees ja poest väljus ka see mees, kes kõndis mööda, õlu näpus ja liikus tahapoole. M L oli jooksnud sellele mehele järele, küsides, et miks lõid mind ning see mees keeramise pealt lõi M näkku, tabades kulmu. Seejärel läks rüseluseks, maadluseks. Prokuröri küsimustele vastates kinnitas Mirko Soidla, et poe juurest lahkudes läks V ees ja M tema taga. V keeras ennast ringi, tõmbas pöörde pealt käega tahapoole, lüües käega M näkku, mispeale viimane taandus eemale, kuid siis läksid nad kokku ja M oli maadluse ajal allpool. Mirko Soidla sõnul oli esimese löögi ajal õlle 4-ne pakk V käes. - koopia Viru Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-14568 04.11.2008 (tl 5-9), mille kohaselt M L on
järgi süüdi tunnistatud selles, et tema, 02.06.2007 kella 20.00 paiku xxxx asuva kaupluse läheduses tülitas kauplusest väljunud V V ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga V V kaela ja rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava V V peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmisega põhjustati V V kaela ja rindkere põrutused. Kohus leidis, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu M L tegevuses on tõendatud kannatanu V V ning tunnistaja A O ütlustega, samuti V V patsiendikaardiga. Kohus ei pidanud usaldusväärseiks M L ennastõigustavaid ütlusi ja ka tema sõpruskonda kuuluvate tunnistajate ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta. M L puudus igasugune põhjus V V poe ees oodata, temale järgneda, temale küsimusi esitada, samuti teda rünnata. Kohtu arvates on usutav, et V V polnud tahtmist kakelda, eriti aga kaklust alustada olukorras, kus temale järgnenud M L olid toetamas mitmed sõbrad, kes vajadusel suure tõenäosusega viimasele appi oleks tulnud. Samas pole eluliselt usutav, et V V oleks sündmuskohalt põgenenud jalanõusid maha jättes, kui ta oleks olnud ründav pool ja M L oleks temale kakluses alla jäänud nagu M L ja tema kaaslased väidavad. Kohtul polnud põhjust kahelda 4 tunnistaja A O ütlustes, kes süüdistatavat ja kannatanut mittetundva isikuna juhtunut juhuslikult pealt nägi ja kelle ütlused ühtivad kannatanu V V ütlustega. V V esinevad vigastused fikseeriti sündmusega samal päeval ja seega on tema kohta välja antud patsiendikaart usaldusväärseks M L süüstavaks tõendiks kriminaalasjas. M L kohta viis päeva hiljem välja antud patsiendikaart ei pruugi aga kajastada 02.06.2007 toimunut. Usaldusväärselt on tõendamist leidnud asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks oli M L, puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M L oleks olnud hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta. Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud K A, D M, R R, K K ja M S tegevuses esinevad
MS § 268 lg 6 alusel politseile. - koopia Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-07-14568 20.02.2009 (tl 56-60), millega jäeti Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-14568 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on oma otsuses tõendamiseseme asjaolud veenvalt tuvastanud. Kohus on tõendite analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele M L süüs kannatanu suhtes toimepandud vägivallateos. Seejuures on kohus välja toonud konkreetsed tõendid, mis selleks aluse annavad (kannatanu V V, tunnistaja A O ütlused, kannatanu patsiendikaart). Kohtuotsuse põhiosa vastab KrMS §-s 312 toodud nõuetele, st muuhulgas on ära toodud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendanud, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Süüdistatava M L ja teiste tunnistajate ütluste analüüsimisel jõudis kohus järeldusele, et need ei ole usaldusväärsed ning kohtuotsuse tegemisel ei saa neid aluseks võtta. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et M L versioon kannatanuga konflikti tekkimise põhjustest ei ole tõene ning V V järgnemine kaupluse ees oli ajendatud vaid soovist viimasega tüli norida. Maakohus on loogiliselt oma järeldusi kogutud tõendite pinnalt põhjendanud ning veenvalt sidunud need elulise usutavusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus loeb süüdistatava Mirko Soidla süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh kohtuistungi protokolli ja kohtuotsuste kasutamine tõendina teises kriminaalasjas on lubatav ning neid tuleb käsitada muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Süüdistatav Mirko Soidla oli tunnistaja M L kriminaalasjas, kus ta andis tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta ütlusi. Süüdistatava Mirko Soidla ütlused Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 08.09.2008 toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-07-14568 tunnistajana ülekuulamisel, et 02.06.2007.a. õhtul väljus xxxx poest temale võõras meesterahvas, kellele jooksis järele M L ja küsis meesterahvalt, miks sa mind lõid, see mees lõi keeramise pealt M näkku ja tabas kulmu, on tegelikkusele mittevastavad, sest need lahknevad nendest kohtu poolt usaldusväärseteks loetud tõenditest, millele tuginevalt tunnistati Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-14568 04.11.2008
Nimetatud kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 20.02.2009, millega jäeti Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-14568 muutmata. Kohus ei nõustu süüdistatava Mirko Soidla kaitsjaga selles, et Mirko Soidla võis valesti tajuda seda, mis toimus, sest mingil ajal lõi V V ka M L, samuti ei nõustu kohus kaitsja poolt öelduga, et ei saa välistada, et kohtutöötaja on mõned Mirko Soidla sõnad protokolli valesti kirja pannud ning et kuivõrd isikutele ei anta kohtus enam võimalust vabalt rääkida seda, mida nad on näinud, siis küsimustele vastates võib tunnistaja ütlus omandada tähenduse, mida üks pool rohkem vajab. Kohus leiab, et Mirko Soidla valetas 5 vaidlusaluste asjaolude kohta, sest Viru Maakohtu kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-07-14568 08.09.2008 nähtub, et nii M L kaitsjale kui ka prokurörile andis Mirko Soidla oma sisult analoogseid ütluseid. Mirko Soidla ei näinud sündmusest 02.06.2007 õhtul xxxx poe juures mõnekümne meetri kauguselt mitte ainult ühte juhuslikku fragmenti, vaid sündmust tervikuna. Tema ütlused Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 08.09.2008 toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-07-14568 tunnistajana ülekuulamisel on antud tõsikindlalt ja veendunult, mitte järeldades, oletades või arvates.
lg 1 kuni 24.07.2009 kehtinud redaktsioon nägi ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 66 lg 3 sätestab, et tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Tulenevalt KrMS § 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis seisneb menetlustoimingule allutatud tunnistaja poolt teadvalt vale ütluse andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o. ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ülekuulatavale kindlalt teadaolevatest asjaoludest vaikimist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks tunnistaja poolt valeütlustele allakirjutamisega ülekuulamisprotokollis, samuti loetakse valeütluse andmine lõpuleviiduks nende andmisega kohtus. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses tunnistajana väljakutsutud isik. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st et isik peab olema teadlik sellest, et ta annab vale ütluse. Kohus leiab, et süüdistatava Mirko Soidla käitumises esinevad
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Mirko Soidla pani kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et ta annab vale ütluse.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus süüdistatava Mirko Soidla karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, Mirko Soidla isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat Mirko Soidlat ei ole varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava Mirko Soidla puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise 6 karistusega, s.o. rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega kuulub süüdistatavalt Mirko Soidlalt väljamõistmisele sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavalt Mirko Soidlalt väljamõistmisele menetluskulud, millisteks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale v.adv. Anti Aasmaale nii kohtueelses menetluses (115,68 eurot) kui ka kohtumenetluses (345,13 eurot) makstud tasud ja KrMS § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 5. jaanuari 2011 kohtuotsus karistuse mõistmise osas. Mõista Mirko Soidlale
lg 1 järgi rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära, so 2000 krooni ehk 127.82 ( ükssada kakskümmend seitse eurot kaheksakümmend kaks senti) eurot. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu kokku 274.50 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt Mirko Soidlale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eelnimetatud menetluskulu (kaitsjatasu) riigi kanda. Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Tea Toming Kohtuotsus jõustus 17. mail 2011.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.