lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Dadeg Laas*i temale Tartu Maakohtu 04.aprillil 2002.a otsusega mõistetud liitkaristuse 14 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi*le tasu õigusabi eest 76,70 eurot (tasu 63,92 eurot + käibemaks 12,78 eurot). Mõista välja Dadeg Laas*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76,70 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
, Võru Maakohtu 19.08.1999.a., Harju Maakohtu 05.05.2000.a., Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. ja tartu Maakohtu 04.04.2002.a. otsuste kogumis mõistetud karistusaja, s.o. 18 aastat 5 kuud ja 4 päeva vangistust algust alates 01.11.1997.a. Dadeg Laasi karistusaeg algas seega 01.11.1997 ja lõpeb 04.04.2016.a. Dadeg Laasil avanes võimalus
2007, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tekkis 20.04.2011.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, sotsiaalsete oskuste treeningu, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, sotsiaalprogramm „Õige hetk“ on kavandatud III kvartalisse 2011. Aastast 2005 töötab majandusabitöölisena vanglas. Vabanemisel kavandab asuda elama ema juurde Võrru. Haridust on III klassi, tööoskused puuduvad. Haridust omandada vanglas ei ole soovinud, küll aga motiveeritud töötama. Kavandab vabanemisel asuda tööle tätoveerimisteenust pakkudes. Vabaduses elatus varavastastest kuritegudest. Teadaolevalt võlgnevusi ei ole, vabanemisfondis raha olemas. Suhted emaga vangistuse ajal head. Varasemalt ei ole ema D.Laasi tegevustesse sekkunud. Varasest noorusest peale on D.Laas pannud toime kuritegusid ja viibinud karistusasutustes. Vabaduses tarvitas ohtralt alkoholi, nüüd väidab, et vabaduses alkoholi tarvitama ei hakka. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Sõnades väidab, et hakkab käituma õiguskuulekalt, samas ei ole välja kujunenud positiivseid väärtusi, millele tugineda õiguskuulekas elus, käitumisstiil on kontrollimatu ja impulsiivne. Pikk vangistus pärsib nii sotsiaalset arengut kui ka kontakte. Sotsiaalsed oskused võivad vanglavälises keskkonnas osutuda ebapiisavateks ja kohatuteks. Agressiivne käitumisstiil. Siiski on suutnud pidada pikaajalist töötamist vangistuses ja eesmärgid tulevikuks on optimistlikud. Saab aru kohanemisperioodi vajalikkusest. On väitnud, et teadmine, et kohtu poolt pandud kohustuste ja uute seaduserikkumiste toimepanemine viiks ta vähemalt viieks aastaks vanglasse tagasi, motiveeriks teda väga seaduskuulekalt käituma. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur. Tartu vangla toetab D.Laasi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on D.Laasil küll vabaduses olemas elukoht, võimalus üürida isiklik eluase ja on olemas ka soov töötada, kuid praegune vabastamine varane. Kriminaalhooldusametnik ei pea põhjendatuks D.Laasi pikemalt hoida kinnises vanglas, vaid hoida teda enne vabanemist teatud aja avavanglas, et kohaneda elukorraldusega vabaduses. Kriminaalhooldusametnik peab optimaalseks kriminaalhooldusperioodiks kolme aastat. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Võrus on D.Laasil raske rakendust leida ja tema kriminaalse mineviku tuntuse tõttu suureneb uue kuriteo toimepanemise oht.. Kohtuistungil 27.04.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta kavatseb esmalt kuu aega elada Võrus ja siis minna Tallinnasse, kus üürib korteri ja hakkab osutama tätoveerimisteenust mõnes salongis. Sellega toimetulekuks tegeleb ta vanglas joonistamisega. Varasemad võlad on ta ära maksnud, arvab et sissetulekuga 800 eurot kuus saab hakkama. Vanglas ei ole 2
lg 2 p 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks Dadeg Laas temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle kahe kolmandiku (13 aastat 5 kuud ja 27 päeva), seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praeguseks on saabunud esimene võimalus Dadeg Laasi vabanemiseks ennetähtaegselt ilma elektroonilist valvet kohaldamata. Kohtu hinnangul ei D.Laasi poolt toime pandud kuritegude asjaolud ega ka tema käitumine karistuse kandmise ajal ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist esimesel võimalusel. D.Laasi käe läbi on üks inimene kaotanud elu, ühele on tekitatud üliraske kehavigastus. Lisaks sellele on ta kahel korral pannud toime põgenemise katse ja muid kuritegusid. Nende kuritegude toimepanemise tõttu ongi D.Laasi karistusaeg nõnda pikk. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et D.Laas ei kanna väga pikaajalist vangistust eksituse või muude juhuslike asjaolude tõttu, vaid tema enda tahtlike ja osaliselt ettekavatsetud tegude tõttu. Kõik need teod kokku ongi toonud kaasa sedavõrd pika vangistuse ja kuritegusid toime pannes tuleb isikul arvestada, et nende eest saabub karistus. Põgenemise katsed on toime pandud vangistuse ajal ehk tema käitumine karistuse kandmise ajal ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vangistuses toimunud hulgaliselt distsiplinaarüleastumisi, neist aastal 2001 kaks. On õige, et D.Laas on läbinud nüüdseks mitu sotsiaalprogrammi, samas ei saa lugeda, et need on isiku sootuks ümber kasvatanud. Aastal 2010 läbitud sotsiaalprogrammides omandatu on võimalik vangistuses kinnistada ja talle on edaspidigi kavandatud järgmine sotsiaalprogramm III kvartalisse aastal 2011. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et pika vangistusaja tõttu vajab süüdimõistetu vabanemisel kriminaalhooldaja järelevalvet ja tuge kohanemiseks eluga 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.