lg 4 alusel määrata Mati Ülperile katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada Mati Ülperit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 alusel määrata Mati Ülperile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) mitte viibida hasartmänge korraldavates asutustes ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 4) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Määrus Mati Ülperi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Mati Ülper karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mati Ülper on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.06.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1522/04
lg 2 p 4, 5 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.06.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2004.a ja lõpeb 29.02.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 21.04.2011.a. Tartu Vangla edastas 20.04.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 09.05.2011.a seisuga on Mati Ülperi kandmata karistusaeg 9 kuud 20 päeva vangistust. Mati Ülper on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 12.06.2002.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 4-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Mati Ülperi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul on vangistuse ajal korduvad distsiplinaarkaristused. Mati Ülper selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on teadvustanud, et tema kuriteod olid tingitud eelkõige kasiinosõltuvusest. Vabaduses ei osanud ta probleemidega iseseisvalt hakkama saada, kuid nüüd vangistuse ajal on ta abi saanud psühholoogilt. Pikk vangistus on muutnud teda närviliseks, mis on põhjustanud ka konflikte vanglaametnikega. Kinnipeetav tunnistab, et kuna tal on jäänud vangistuse lõpuni nii vähe aega, siis viimasel ajal on olnud tema motivatsioon vanglas korralikult käituda, suhteliselt vähene. Samas selgitab ta, 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Mati Ülper on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mati Ülper kannab karistust kuritegude eest, mis ta on toime pannud katseajal ja teda on vangistuse ajal korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud. Samas on see tema esimene vangistus ja vangistuses viibimise aeg on olnud pikk, ligi seitse aastat. Vangla materjalidest ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta on vangistuse ajal analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti järeldused, teadvustanud sõltuvusprobleeme, mis viisid ta kuritegeliku käitumiseni. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides ja võimalusel töötanud. Samuti märkis ta, et peale pikka vangistust vajaks ta esialgu toimetulekuks tugiisikut. Vabanemisel on Mati Ülperil olemas ka lähedaste toetus – ema on valmis võtma ta enda juurde elama ja esialgu esmavajalikuga toetama. Kinnipeetav on kindlustanud endale vabanemise korral ka töökoha Nõuni Metall OÜ-s, mida tööandja on kinnitanud. Asjaolu, et tal on valmidus tööd teha, näitab kohtu arvates ka see , et vangistuse ajal Mati Ülper töötab. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuigi Mati Ülper on vangistuse ajal korduval toime pannud õiguserikkumisi ja seda ka viimasel ajal, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades Mati Ülperi pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal vabaduses elamise ja töötamise kogemus on napp, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Mati Ülperi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Mati Ülperile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Mati Ülperit
Arvestades hetke olukorda majanduses, võib töö leidmine olla raskendatud, mistõttu tuleb süüdimõistetul töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust ja varasemat käitumismustrit, tuleb tal
lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta ning samuti viibimine hasartmänge korraldavates asutustes. Kuna Mati Ülperi karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
lg 4 alusel katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.