Obsah (4)
§ 76§ 184§ 65§ 68Toimik nr 1-08-9972 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.aprillil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9972 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Jegorov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Jegorov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2009 kohtuotsusega
§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati otsusega mõistetud karistust Narva Linnakohtu 26.05.2000 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 28.02.2008 ja lõpp 24.10.2012. 1
(3)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.04.
- Kinnipidamisasutusest Sergei Jegorovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vabanemisjärgselt asub elama aadressil xxx koos ema MxxxJxxx. S.Jegorovil on omandatud elektrimontööri kutse, keevitaja, tisleri ja koostöölukksepa erialad. Enne vangistust on periooditi olnud hõivatud tööga. Garanteeritud töökohta vabanemise korral ei oma. Viru Vanglas keeldus kinnipeetav töötamast. Enne vangistust tarvitas alkoholi mõõdukalt. Kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav oli 90-ndatel süstiv sõltlane. Enne vangistust tarvitas kord kahe kuu jooksul amfetamiini. Teda on väärteokorras karistatud narkootikumide tarvitamise ning käitlemise eest. Viru Vangla toetab Sergei Jegorovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Isik kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isik ei töötanud enne vangistust ja vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Katseaja jooksul pani toime uue kuriteo. Isik ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt ka vanglas (omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi). Kriminaalhoolduametnik leiab, et käesoleval ajal Sergei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vabastamine on enneaegne. Karistuse lõpp on isikul 24.10.
- Sergei Jegorov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel asub elama oma ema juurde. Tööst keeldumise põhjuseks oli see, et ta soovib töötada oma erialalta on keevitaja, vangla aga ei saa praegu seda pakkuda. Muu töö talle ei sobi, sest töötasu on väga madal. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Ta on varem kohtulikult karistatud viiel korral. Ta oli juba ühel korral ennetähtaegselt vabastatud ja katseajal pani toime narkokuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Jegorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud, sh narkootiliste ainete käitlemise ja raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Isikut on varasemalt vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 22.11.2005 määrusega katseajaga kuni 01.12.2007. Katseajal pani toime uue esimese astme kuriteo ning Viru Maakohtu 02.06.2009 otsusega karistati teda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise eest isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo vangistusega 2 aastat 8 kuud. Nimetatud karistusele liideti Narva Linnakohtu 26.05.2000 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et Sergei Jegorovit on väärteokorras 2 korral karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Sergei Jegorovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei 2
(3)ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 5 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest kahel korral on karistuse liigiks määratud kartser. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Samas keeldus tööst. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 25.06.2011. Vabanedes on Sergei Jegorovil kindel elukoht oma ema juures aadressil xxx. Korter on 3-toaline ja sisustatud eluks vajaminevaga. Kinnipeetava ema on nõus toetama poega materiaalselt pärast vabanemist kuni töökoha saamiseni. Vabanedes ei ole Sergei Jegorovil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Eriala omamine on siiski tööturul tegutsemise küljest positiivne nähtus. Arvestades Sergei Jegorovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (2 korral karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemise katseajal9 ja vangistuses viibides (hulk distsiplinaarkaristusi), on kohus seisukohal, et Sergei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba ühel korral enne tähtaega vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue narkokuriteo. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elukoha omamine ja lähedaste toetus). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on jäänud veel 1 aasta 6 kuud 4 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Narkootikumide tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Jegorovi temale Viru Maakohtu 02.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 17.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
(3)