4-10-2020/8

4-10-2020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2020 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Tõlgid Julia Griškova, Marek Litnevski Väärteoasi AH’i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 16.06.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,004702 Karistusseadustik (KarS) § 218 lg 1 Kaebuse esitaja AH (isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht Korteriühistu Kärberi 34) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja arutamise aeg ja koht
3. aprillil 2011.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AH kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3; § 133-135 ja § 155156 kohus otsustas:
4. Rahuldada kaebus.
5. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 16.06.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,004702 AH’i karistamises KarS § 218 lg 1 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 16.05.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1146887 selle kohta, et AH 16.05.2010.a kell 19:30 Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn-Narva mnt
6. km tolli läbivaatuse käigus kahjustas Maksu- ja Tolliameti auto Toyota Hilux reg. märgiga XXXvasaku tagaratta rehvi, torkides lõike esemega, millega pani toime väheväärtusliku asja vastu süütegu, rikkus KarS § 218 lg 1 ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 16.06.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2330,10,004702 karistati AH’i KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. rahatrahviga 1500 krooni. AH esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt läks Tallinn- Narva mnt
7. km kella 19.00 paiku toimunud mitme sõiduki üheaegse tolliläbivaatuse käigus tollitöötajate auto rehv tühjaks väljaselgitamata asjaoludel, kaebaja peab tema vastu esitatud süüdistusi kummi purustamises absurdseteks, alusetusteks ja absoluutselt mitte millegagi põhjendatuteks, kuna tal puudus motiiv väärteo sooritamiseks; ta on liikumispuudega inimene ja tema kõnnak äratab tahes- tahtmatult ümbritsevate inimeste tähelepanu; tollitöötaja fikseeris küll asjaolu, et kaebaja käis mingil hetkel ümber nende masina käinud, kuid mitte ajahetke, mil toimus kummi tühjenemine; tollitöötajate masina taha läks kaebaja vajaduste kergendamiseks, kuna masinast viisakale kaugusele eemalduda keelas teda relvastatud tollitöötaja, kes keelas kaebajal ka teda kaudselt relvaga ähvardades tegemast kõnet oma juristile. Seetõttu pidas kaebaja mõistlikuks rahuldada enda vajadused tollitöötajate auto taga, mis oli maanteest kõige kaugemal asuv masin, et mitte provotseerida närvilist tollitöötajat etteaimamatuteks tegudeks. Kaebaja oli hetkel, kui kuulis susinat, mis võis tekkida tollitöötajate auto rehvidest, ülekuumenenud mootorist vms, enda auto juures; kaebaja sõiduk asus umbes 10 m kaugusel tolli sõidukist ja kaebaja poleks mingil juhul saanud olla korraga kahes kohas või suutnud oma puudest tulenevalt kiiresti liikuda oma auto juurde; tolli auto kummi tühjenemise hetkel viibis kohal veel teine tollitöötajate poolt kinnipeetud isik, kes samuti käis mitmel korral tollitöötajate auto juures; kaebaja on läbi otsitud ja ei ole avastatud mingeid esemeid, millega ta oleks olnud võimeline kahjustama tolliameti auto rehvi, ka väärteoprotokolli kohaselt ei ole kaebajalt midagi ära võetud; kaebaja ei välista, et tollitöötajate auto kumm võis tühjeneda amortisatsioonist, tehasepraagist vms, mittevälistest ja pahatahtlikest teguritest. Kaebaja esitas 30.05.2010.a elektrooniliselt allkirjastatud taotluse väärteoprotokolli AB 1146887 tühistamiseks Ida Prefektuuri üldmeilile ida@politsei.ee, otsuse kättesaamisel väärteoasjas sai kaebaja tutvuda väärteoasja dokumentidega, kuid tema poolt esitatud taotlust väärteoasja tühistamiseks nende seas polnud. Kaebaja võttis ühendust Ida Prefektuuri sekretariaadiga ja sai sealt kinnituse, et tema poolt esitatud taotlus väärteoasja tühistamiseks on registreeritud nende poolt 01.06.2010.a ja ka sekretariaadi poolt edasi saadetud kohtuvälisele menetlejale. Kohtuväline menetleja, patrullteenistuse välijuht Mihhail D , ei soovinud kaebajaga vestelda ega ka põhjendada, miks vastulause on jäänud läbivaatamata ja soovitas vaid pöörduda kohtusse asja edasiseks lahendamiseks. Seega on kohtuväline menetleja jätnud esitatud vastulause teadlikult arvestamata. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, palus vaidlustatud otsus tühistada ja väärteoasjas menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja kohtuistungil vaidles esitatud kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus uuris kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteotoimikut, kohtuistungil täiendavalt kogutud kirjalikke tõendeid ning kuulas üle tunnistajad. 2 Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ning tunnistajad ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et AH’i kaebus tuleb rahuldada, Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 16.06.2010.a otsus väärteoasjas nr 2330,10,004702 AH’i karistamises KarS § 218 lg 1 järgi tühistada ja väärteomenetlus AH’i suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise teo tõendamatuse tõttu, samuti on kaebuse kohaselt rikutud asjas väärteomenetlusõigust. Riigikohus on korduvalt märkinud, et KarS § 218 lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine jt KarS § 218 lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. aprilli 2009.a otsus asjas nr 3-1-1-20-09 p 8.1). Ehkki ei väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millise konkreetse varavastase süüteo toimepanemist A. H ’ile ette heidetud on, mis riivab menetlusaluse isiku kaitseõigust, siis kuivõrd väärteoprotokollis kirjeldatud käitumine on kajastatud siiski sellise selguse tasemega, et see viitab üheselt KarS § 203 sätestatud väärteo tunnuste võimalikule esinemisele menetlusaluse isiku käitumises, ei tingi ainuüksi süüdistuse ebaselgus menetluse lõpetamist ja kohus saab siiski asuda kaebemenetluses tuvastama, kas selle süüteokoosseisu täitmine A. H ’i poolt on nõutaval kujul tuvastatav. KarS § 203 sätestab kriminaalvastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju ja KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab võõra asja rikkumist või hävitamist juhul, kui selle kahjustamisega tekitatud kahju ei ole oluline. Seejuures omab tekitatud kahju hindamisel tähtsust, kui suurt kahju rahalises väljenduses rikutud või kahjustatud esemele väärteokoosseisu realiseerimisel tekitati ning kas see kahju on hinnatav olulisena või mitte. Oluliseks kahjuks loetakse KarSRS § 8 p 1 kohaselt summat, mis ületab kehtivat palga alammäära kuus kümnekordselt. Kuna Vabariigi Valitsuse
9. juuni 2009.a määruse nr 90 kohaselt oli
10. juulist 2009.a kuni
11. detsembrini 2010.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, algas teo toimepanemise ajal oluline kahju summast 43 500 krooni. Seega tuleb võõra asja rikkumise või hävitamise korral KarS § 218 lg 1 järgi väärteomenetluses esitatud süüdistustuse tõendatuse kontrollimiseks käesoleval juhul tuvastada, et menetlusalune isik on rikkunud või hävitanud tema jaoks võõrast asja, et selle kahjustamisega tekitatud kahju jääb alla 43 500 krooni ja et menetlusalune isik on toiminud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnates ei saa lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku poolt võõra asja rikkumist ega hävitamist ega rikutud/kahjustatud esemele suure kahju tekitamist ehk KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemist ning väärteo objektiivsete tunnuste esinemise tõendamatuse tõttu puudub kohtul hinnata teiste koosseisu esinemiseks vajalike asjaolude esinemist. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolusid, et ta viibis 16.05.2010.a kella 19:30 ajal Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn-Narva mnt
12. km ja et sel ajal toimus seal tolli läbivaatus, samuti et 3 osundatud ajal asus osundatud kohas Maksu- ja Tolliameti auto Toyota Hilux reg. märgiga XXX, samuti ei tema selles kohas viibimise ajal tühjenes õhust osundatud sõiduki vasaku tagaratta rehv. Kaebaja on vaidlustanud selle rehvi rikkumist ja hävitamist, sh torkimist lõikeesemega. Kohus on seisukohal, et esiteks ei ole väärteoasjas kogutud tõendite uurimise tulemusel võimalik anda ühest hinnangut, et Toyota Hilux reg. märgiga XXXvasaku tagaratta rehv tühjenes 16.05.2010.a Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn-Narva mnt
13. km just rehvi lõikeesemega torkimise tõttu. Nimelt puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid rehvi tühjenemise põhjuse tuvastamiseks. Kohtuväline menetleja on saanud otsuse tegemise ajal järeldada rehvi lõikeesemega torkimist üksnes asjas koostatud vaatlusprotokolli ja üle kuulatud isikute ütluste alusel, kuivõrd teisi tõendeid kogutud ei olnud. Seejuures ka vaatlusprotokolli lisadeks olnud fotosid, mille kohus istungi ajal kohtuväliselt menetlejalt välja nõudis, väärteotoimikus olnud ei ole ja menetleja seega hinnata saanud ei ole. Vaatlusprotokolli, mille kohaselt „rehvil välisküljel olemas väike auk“, on seejuures koostanud väärteoprotokolli koostanud menetleja ametnik J. R , teisi isikuid vaatlusprotokolli kohaselt vaatluse juures olnud ei ole. Riigikohus on korduvalt osundanud, et kohtuväline menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Kohus on seisukohal, et koostades käesoleval juhul väärteoasjas vaatlusprotokolli ainuisikuliselt, muutus J. R enda edasises menetlustegevuses sellise tõendi loojaks ning sellist vaatlusprotokolli saaks lugeda usaldusväärseks tõendiks üksnes ühesel kokkulangemisel asjas kogutud teiste usaldusväärsete tõenditega. Selliseid tõendeid aga käesoleval juhul kohtu hinnangul väärteoasjas ei ole. Kohtuistungil uuritud, vaatlusprotokolli lisaks olevatelt, fotodelt sõiduki õhust tühjenenud rehvil mistahes vigastusi näha ei ole. A. H ja tunnistaja D. S on kohtuistungil kinnitanud, et neid õhust tühjenenud rehvi vaatama ei kutsutud, ka tunnistajad Z S , K V ja V P ei ole andnud kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et kaebajale oleks õhust tühjenenud rehvi ja sellel väidetavat vigastust näidatud. Seetõttu ei olnud ei kaebajal ega tunnistaja D. S ’il võimalik anda ka mingeid ütlusi ei rehvi vigastuse olemasolu, laadi ega asukoha kohta ning ainuüksi Z S ’e, K V ja V P ’i ütluste alusel, mida vaatamata nende ütluste teatud kokkulangevusele mistahes muude tõenditega kontrollida ei saa, kohtu hinnangul sellise vigastuse olemasolu tuvastada ei saa. Ekspertiisi rehvi vigastuse olemasolu, selle laadi ja tekkepõhjuse tuvastamiseks väärteoasjas läbi viidud ei ole ning Maksu- ja Tolliameti ametnikel rehvi vigastuse laadi ja tekkepõhjuse tuvastamiseks vajalike eriteadmiste olemasolu eeldada ei saa. Teiseks ei ole võimalik kohtu hinnangul lugeda väärteoasjas tõendatuks rehvi vigastamist kaebaja poolt. Tunnistajatest Z S , K V ja V P mitte ükski menetlusalust isikut enne rehvi õhust tühjenemist selle Maksu- ja Tolliameti sõiduki rehvi juures ja veel vähem seda rehvi lõhkumas ei näinud, samuti ei näinud ükski neist tunnistajatest A. H ’i käes mistahes terariista (lõikeeset). Tunnistaja V P on andnud küll ütlusi, et nägi sõidukis, mille kaasreisija A. H olnud oli, nuga, kuid väärteoasjast ei nähtu selle noa uurimist ega äravõtmist asitõendina, seejuures ei ole uuritud rehvis olevat väidetavat torkeaugu tegemise võimalikkust just selle esemega. Selliseid puudusi tõendite kogumisel ja uurimisel väärteoasja kaebemenetluses kõrvaldada võimalik ei ole. Lisaks sellele on kaebaja ja kõik tunnistajad kinnitanud, et kaebaja liikumine on tema füsioloogilisest eripärast tulenevalt takistatud, aeglane ja eripärane, milles veendus kaebajat kohtusaalis liikumas nähes ka kohus. Kaebaja liikumise aeglusest ja silmatorkavast eripärast tulenevalt peab kohus ka eluliselt ebausutavaks, et kaebaja oleks asunud lõhkuma lõikevahendiga Maksu- ja Tolliameti rehvi ja seejärel selle terariistaga oma sõidukisse naasnud olukorras, kus tema vahetus läheduses viibis mitmeid tolliametnikke, kes kõik võisid mistahes hetkel kaebajat märgata ja teda vahetult teolt tabada. Kaebaja ja tunnistajate ütlused Narvas Maksu- ja Tolliameti territooriumil toimunud kaubiku pagasiruumi ja salongiosa läbivaatuse aja ja viisi kohta, sh selliste olukordade tekkimise kohta, kus sõiduki salongis ei viibinud ei kaebajat ega tunnistaja D. S ’i, kuid viibis tolliametnikke, jätavad asjas püsima ka kahtluse, et väidetavalt sõiduki salongis asunud nuga võis sinna sattuda ka kaebajast mittesõltuvatel asjaoludel ning rehvi purunemisest ajaliselt hiljem. 4 Samuti on asjas otsustatud jätta välja selgitamata ja üle kuulamata isik (nimetatud Volkswageni juhiks), kelle viibimise kohta rehvi tühjenemisele eelnenud ajal Maksu- ja Tolliameti sõidukis ja/või selle vahetus läheduses on andnud samuti ütlusi nii kaebaja kui kõik üle kuulatud tunnistajad ning kellel võis kohtu hinnangul olla nii võimalusi kui ka tunnistajate poolt viidatud motiive rehvi vigastamiseks samaväärselt kui kaebuse esitajal. Kõigil neil asjaoludel on kohus seisukohal, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid sõiduki Toyota Hilux XXX rehvivigastuse olemasolu kohta üleüldse ning ka selle kohta, et selle väidetava vigastuse oleks tekitanud A. H . Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks ja kuivõrd käesolevas asjas sellised kahtlused esinevad, tuleb käesoleva väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Enamusele süüdistuse tõendatuse suhtes kohtus kahtlust tekitanud asjaoludest (ja lisaks mitmele muudele süüdistust vaidlustavale asjaolule) on kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses osundanud ka menetlusalune isik ise. Kohtuistungil on kohtuväline menetleja möönnud, et vastulause oli selleks ette nähtud aja jooksul esitatud ning ei olnud teadmata põhjustel jõudnud otsuse tegemise ajaks väärteoasjas otsuse teinud ametnikuni. Selline asjaolu on VTMS § 74 lg 1 p 8 eiramise tõttu VTMS § 150 lg 1 p 7 alusel väärteomenetluse oluline rikkumine, mis toob vastupidiselt kohtuvälise menetleja seisukohale vääramatult kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kuivõrd asjas ei ole siiski vaidluse all vastulause tähtaegse esitamise fakt ning kohus on kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause ka kohtuistungil välja nõudnud ning seda on kohtus olnud võimalik uurida, saaks kohus aga selle toime pandud väärteomenetlusõiguse rikkumise kaebemenetluses kõrvaldada ja teha VTMS § 132 p 2 alusel väärteoasjas uue otsuse. Samas välistab uue karistusotsuse tegemise A. H ’i käitumises väärteotunnuste tuvastamise võimatus ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel tuleb väärteomenetlus seega lõpetada VTMS § 132 p 3 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus osundab, et väärteoasjas kogutud tõendite alusel ei oleks ka teiste väärteotunnuste tuvastamise korral võimalik anda hinnangut A. H ’ile etteheidetavast käitumisest tulenenud väidetava kahju suurusele. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud väärteoasjas mitte mingeid tõendeid väidetavalt kahjustatud rehvi väärtuse ega võimaliku lõikevigastuse tõttu rehvile tekkinud kahju kohta. KrMS § 60 kohaselt saab kohus tugineda süüteoasja lahendades üksnes asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtuvälise menetleja otsusest ega kohtuvälise menetluse muudest dokumentidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks tunnistanud Maksu- ja Tolliameti sõiduki rehvi väärtuse üldtuntud asjaoluks ja kohtu hinnangul ei ole Maksu- ja Tolliameti transpordivahendi kui võimaliku eriotstarbelise sõiduki rehvide väärtus ka asjaolu, mille tõendamisest saaks kohtuväline menetleja olla üldtuntusele viidates vabastatud. Marie Tammsaar Kohtunik 5