4-11-173/7

Väärteoasi nr. 4-11-173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.aprillil 2011 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse esindaja Tõnis Gents ja kaebuse esitanud isiku PS isikukood: XXX Elukoht: XXX Töökoht: K Kaitsja Nigul Saar arutas avalikul kohtuistungil 17.02.2011, 28.03.2011, 08.04.2011 PSkaebuse Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja vaneminspektor Tõnis Gents 28.12.2010 otsuse väärteoasjas nr 2301,10,000092 tühistamiseks. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja vaneminspektor Tõnis Gents 28.12.2010 otsuse väärteoasjas nr 2301,10,000092 kohaselt PS ajavahemikul 13.04.2010-02.07.2010 kooskõlastanud MTÜ ET poolt EK esitatud arveid kokku summas 144 000 krooni. Tehingute toimumise ajal kuulus PSMTÜ ET juhatusse ehk juhtorganisse. Vastavalt KVTS § 186 lg 2 p 3 on kaitseväelasel teenistuskohustuste täitmisega seoses keelatud teha tehinguid mittetulundusühingu või sihtasutusega, mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige on tema või tema lähisugulane või –hõimlane. Tulenevalt KVS § 24 lg 1 on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Ametiisikuna kooskõlastas PS järgmised MTÜ ET poolt EK esitatud arved kogusummas 144 000 krooni:

1. 08.04.2010.a arve nr 2010/0408/01 summas 18 000 krooni, kooskõlastatud 13.04.2010;
2. 29.04.2010.a arve nr 2010/0429/02 summas 24 000 krooni, kooskõlastatud 30.04.2010;
3. 20.05.2010.a arve nr 2010/0520/01 summas 24 000 krooni, kooskõlastatud 25.05.2010;
4. 26.05.2010.a arve nr 2010/0526/02 summas 42 000 krooni, kooskõlastatud 31.05.2010;
5. 30.06.2010.a arve nr 2010/0630/01 summas 36 000 krooni, kooskõlastatud 02.07.
6. MTÜ ET poolt esitatud arved on väljastanud arvetelt nähtuvalt menetlusaluse isik. Seega kolonelleitnant PS, olles teenistuses Kaitseväes, kooskõlastas need samad arved, mille tema ise MTÜ ET juhatuse liikmena väljastas, rikkudes oma tegevusega KVS § 24 lg
7. Kolonelleitnant PS, teenides Kaitseväes vanemohvitseri ametikohal, on ametiisik vastavalt KVS § 4 lg 2 p
8. KVS § 4 lg 2 p-des 1-28 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ametikohast ja nende puhul ei ole vajalik eraldi tuvastada ametiseisundit KVS § 3 lg 2 mõttes. Ametiisikuna eksis menetlusalune isik ka KVS § 25 lg 1 p 6 vastu. PS osales arvete kooskõlastuse andmisel otsuste tegemises, mis mõjutas oluliselt eraõigusliku juriidilise isiku ehk MTÜ ET majandushuve, mille juhtorgani liige oli ametiisik ise. Mittetulundusühingule on tehtud arvete alusel väljamakseid kokku summas 144 000 krooni. Vastavalt KVS § 25 lg 2 on ametiisik kohustatud loobuma ühisotsuse tegemisest, kus esineb huvide konflikt. Seega PSoma tegevusega rikkus viiel korral KVS § 24 lg 1, § 25 lg 1 p 6, millega pani toime KVS § 26`3 järgi kvalifitseeritavad samaliigilised väärteod. PS`ile määrati karistuseks korruptsioonivastane seaduse § 26'3 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000.00 EEK (575.20 EUR). PS vaidlustas 28.12.2010 otsuse väärteoasjas nr 2301,10,000092 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et topelt karistada ei ole võimalik, teda on selle teo eest juba distsiplinaarkorras karistatud. Antud asjas puudub ka väärteokoosseis. Puudub tuvastus, mille eest üldsegi üks tehingu pool teisele arve esitas. Puudub majandushuvi üle otsustamiseks tõend. Arvetel toodud üritus oli toimunud ja selleks olid vahendid eelarvesse juba eraldatud. Arve kooskõlastamine on raamatupidamislik toiming ja selles puudus TSÜS kohane tehingule iseloomulik tahteavaldus võtta kohustus või saada õigus. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik P.S ja tunnistajad RB, NB , K P , A K , P T , KK. Kohus uuris järgmisi dokumente: - P. S kaebus (lk 2-6); - kaitseväe juhataja käskkiri 20.10.2010 (lk 8-10); - kaitseväe juhataja käskkiri 15.03.2010 (lk 34-36); - memo (väärteotoimik lk 5-8); - P. S seletuskiri (väärteotoimik lk 9- 11); - karistusregistri teatis (väärteotoimik lk 13- 14, 89); - P.S aruanne (väärteotoimik lk 15-18); - sõiduauto kasutusvalduse leping (väärteotoimik lk19); - 01.
9. 2010 töövõtuleping (väärteotoimik lk 20-21); -01.06.2010 töövõtuleping (väärteotoimik lk 22- 23); - 01.06.2010 leping (väärteotoimik lk 24); - 01-06-2006 leping (väärteotoimik lk 25); - 01.06.2010 leping (väärteotoimik lk 26); - 01.06.2010 leping (väärteotoimik lk 27); - 02.07.2010 ostu-müügileping (väärteotoimik lk 28-31); - arved (väärteotoimik lk 32-41); - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (väärteotoimik lk 42-43); - MTÜ „ET“ põhikiri (väärteotoimik lk 44-48); - kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping (väärteotoimik lk 54-56); - 31.12.2008 käskkiri (väärteotoimik lk 57-58); - kaitseväe orkestri ülema – kaitseväe peadirigendi ametijuhend (väärteotoimik lk 59-61); - 30.01.2009 käskkiri (väärteotoimik lk 62-64); - 13.07.2009 käskkiri (väärteotoimik lk 65-68); - ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonid (väärteotoimik lk 70-73); - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (väärteotoimik lk 74-75); - Kaitseväe peastaabi vastus (väärteotoimik lk 77); - väärteoprotokoll (väärteotoimik lk 81-84); - vastulause (väärteotoimik lk 86-88); - 28.12.2010 otsus väärteoasjas nr 2301,10,000092 (väärteotoimik lk 90-93). 2 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et kolonelleitnant P.S oli ajavahemikul 13.04.201002.07.2010 Kaitseväe teenistuses vanemohvitseri ametikohal ja oli kaitseväe peadirigent. Antud fakti kinnitavad tunnistajate RB, AK, K K , P T ja menetlusaluse isiku P. S enda ütlused. Samuti kinnitab 09.10.2000 sõlmitud kaadrikaitseväelase tegevteenistuse leping, et P.S asus tegevteenistusse 16.04.2000 (vt lk 54). Lepingu lisa 2 (vt lk 56) kohaselt on alates 01.06.2003 P.S kaadrikaitseväelase ametikoha auaste ja nimetus kolonelleitnant, kaitseväe orkestri ülemkaitseväe peadirigent. 31.12.2008 käskkirja kohaselt on major P. S alates 01.10.2009 Põhja Kaitseringkonna kaitseväe orkestri ülem-kaitseväe peadirigent (vt lk 57-58). Seda asjaolu kinnitavad ka vt lk 62-68 olevad käskkirjad ja nende lisad. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 20 kohaselt on ametiisikuks nimetatud seaduse tähenduse kaitseväe ohvitseri ja allohvitseri ametikohal olev isik, kaitseväeteenistuse ametnik. Seega on P.S ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt (vt lk 74-75) on PSalates 04.12.2009 MTÜ ET juhatuse liige. P.S ja tunnistaja A. K ütlused kinnitavad seda fakti. PS kinnitab, et tema väljastas MTÜ ET poolt arved nr 2010/0408/01 summas 18000 krooni (vt lk 32-33), nr 2010/0429/02 summas 24000 krooni (vt lk 34-35), arve nr 2010/0520/01 summas 24000 krooni (vt lk 36-37), arve nr 2010/0526/02 summas 42000 krooni (vt lk 38-39), arve nr 2010/0630/01 summas 36000 krooni (vt lk 40-41). Kõikide nimetatud arvete kohaselt on tehingu sisuks ET2010 korralduskulud. Menetlusalune isik P.S kinnitab, et Põhja Kaitseringkonna Kaitseväeorkestri ülemapeadirigendina ta kooskõlastas nimetatud arved 13.04.2010, 30.04.2010, 25.05.2010, 31.05.2010, 02.07.2010 (vt lk 33, 35,37, 39, 41). P.S ütluste kohaselt kooskõlastas ta nimetatud arved, kuna seda nägi ette Kaitseväe asjaajamiskord. Peadirigendi ametist tulenevalt pidi ta oma kinnitusega kooskõlastama, et arvel nõutud summad on õigustatud, vajalikud ja otstarbekad ning orkestri eelarves on see summa olemas. Kinnituse sisuks oli, millisest kaitseväe orkestri eelarve artiklist nimetatud summa maksta ja kas see raha on seal artikli real eelarves olemas. P.S ütlustest nähtub, et tema pädevuses ei ole otsustada, milliseid arved tasuda. Järgmisena annab oma kooskõlastuse finantsist ja määrab ära raha liikumise mooduse. Seejärel lähevad arved kinnitamiseks Põhja Kaitseringkonna ülemale ja tema kinnitab kas maksta või mitte maksta. Ülem ei ole seotud kooskõlastusega. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitavad ka tunnistaja K.P ütlused, mille kohaselt kaitsevägi tasus MTÜ poolt esitatud arved, kuid lepinguid ei leitud. Arved oli koostanud P.S , kes oli ka vastava artikli haldajana kaitseväes need arved kooskõlastanud. Põhja Kaitseväeringkonna ülema poolt oli käskkirjaga määratud eelarve artiklite eest vastutavad isikud ja P.S vastutas orkestri osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest. Käskkiri ei näe ette asendamise korda. Tunnistaja sellekohaseid ütlusi kinnitab 15.03.2010 käskkiri nr 49 (lk 34-46), kust nähtub et kaitseväe orkestri osaeelarve artiklite sihtotstarbelise kasutamise eest on määratud vastutavaks orkestri ülem. Tunnistaja kinnitab, et pärast arve kooskõlastamist P.S poolt pidi arve viseerima ka finantsist. P.S kooskõlastuse eesmärgiks oli anda ülemale kinnitus, et kulutus oli vajalik, kuulub tasumisele ja oli sihtotstarbeline. Pärast finantsisti kooskõlastust läheb arvete koondleht ülemale, kes selle kinnitab ja siis tasutakse arved. Ilma P.S kooskõlastuseta ei oleks arve saanud 3 edasi liikuda. P.S ja tunnistaja K.P ütlusi arvete menetlemise korra kohta kaitseväes kinnitab ka kaitseväe asjaajamise korra §
10. Samuti kinnitavad seda tunnistaja R.B ütlused, mille kohaselt peab arvel olema artikli valdaja ja finantsisti kinnitus. Nende puudumisel ta arvet ei kinnita ja see väljamaksmisele ei lähe. On võimalik, et vaatamata artikli valdaja ja finantsisti kinnitusele tunnistaja arvet ei kinnita ja seda siis ka ei tasuta. Vaidlusalused arved olid eelarve piires ning nende õigsuses ei olnud põhjust kahelda. Vestles arvetest ka P.S . Eelarve artikli valdaja kooskõlastus on tunnistaja jaoks kinnitus, et planeeritud tegevus on õige ja sihtotstarbekohane ning rahalised vahendid on olemas, et ametnik ei ole ületanud etteantud rahanumbreid. Seega on arvete, tunnistajate Pungas ja R.B ning menetlusaluse isiku P.S ütlustega leidnud tõendamist, et P.S kooskõlastades arve märkis sinna, millisest eelarve artiklist ja allikast kuuluvad need arved tasumisele ja, et nimetatud kooskõlastusest nähtub, et kaitseväe eelarves on nimetatud artiklis tasumiseks vajaminev summa olemas. Üksnes P.S allkiri arvel ei too kaasa selle arve tasumist, samuti võib ülem kooskõlastusest sõltumata jätta arve kinnitamata ja seega tasumata. P.S kooskõlastuse puudumisel, oleks arve jäänud tasumata. P.S ütluste kohaselt oli festival ET2010 kokku lepitud 2009 sügisel ning oktoobris-novembris oli vastuvõetud otsus, et üritus peab toimuma. See otsus oli kaitseväe, kaitseliidu, kaitseministeeriumi ja SA T ühine otsus ning igaüks neist kandis teatud rahalisi kulutusi. Otsest lepingut ei sõlmitud. Kohtumistel otsustati, et festivali korraldab MTÜ. MTÜ sõlmis lepingu kaitseministeeriumi ja SA-ga T. Kaitseliiduga ja kaitseväega oli suuline leping. Kokkuleppe kohaselt pidi MTÜ esitama arved kaitseväele, kes siis tasub arved MTÜ-le. Tunnistaja R.B kinnitab, et MTÜ korraldas festivali ET2010, sest kaitseringkonnal endal ei olnud sellist inimressurssi. Selleks ürituseks olid rahalised vahendid Põhja Kaitseringkonna orkestri eelarvesse 2009 aastal 2010 aasta eelarve kinnitamisel juba eraldatud. Festivali korraldamist toetas rahaliselt ka SA T. Tunnistaja kinnitab, et kirjalikku lepingut MTÜ-ga ei olnud, sest see eelarve ei olnud nii suur. On ka teisi projekte, kus ei ole lepinguid, kuid toimub arvete tasumine, sest eelarves on vastav summa olemas. Tunnistaja ise festivali planeerimise juures ei olnud, kuna on Põhja Kaitseringkonna juht alates 04.01.2010 ning siis olid rahalised vahendid festivaliks eelarves olemas. Tunnistaja N.B kinnitab, et tema on olnud festivali peakorraldaja ja 2010 üritus on läbi räägitud P.S ja kaitseväe protokolli esindaja KS´iga. Kirjalikke kokkuleppeid ei ole kunagi sõlmitud. Tunnistaja ei tea kuidas kaeti festivali korralduskulusid. Tunnistaja kinnitab, et festivali korraldamise eest vastutas MTÜ ET. Tunnistaja on orkestrite osas leppinud kokku P.S kui kaitseväe peadirigendiga. Tunnistaja KS kinnitab, et Kaitseväe Peastaap toetas festivali protokollilisest küljest. Festivali korraldamiseks on toimunud umbes kümmekond nõupidamist. Festivali korraldamiseks oli raha eraldatud Põhja Kaitseringkonna eelarvesse. Festivali rahastamises osales ka kaitseministeerium. Samuti osales rahastamises Tallinna linn. Tunnistaja kinnitab, et MTÜ ETorganiseeris festivali, kuid kuidas MTÜ sai organiseerijaks, tunnistaja öelda ei oska. Tunnistaja kinnitab, et P.S vastutas, et festival üldiselt toimuks, kuid tunnistaja ei tea, kas S vastutas kui kaitseväe esindaja või kui MTÜ esindaja. Tunnistaja ei tea, et MTÜ oleks saanud festivalikorraldamise eest mingit tasu. Tunnistaja kinnitab, et festivali korralduslike küsimuste arutamisel osales ka AK, kuid tunnistaja ei tea mis rollis. Tunnistaja kinnitab, et 2009 sügisel oli festivali tutvustav nõupidamine kaitseministeeriumis, kus osalesid tunnistaja, M.J , P.T . Tunnistaja ei saa kinnitada P.S osalemist sellel nõupidamisel. Nõupidamisel oli soov saada P.S täiendavaid materjale T kohta. Osalejad pidid vaatama, millised on võimalused ja sellest tulenevalt tuli ministeeriumi poolne finantseerimine. Tunnistaja ei mäleta, kas esimesel kohtumisel oli juttu, kes vastutab festivali ET korraldamise eest. Tunnistaja PT kinnitab, et on osalenud seoses festivali ET korraldamisega kaitseministeeriumis nõupidamisel, kus oli veel ka P.S ja M.J . Festival ET mahtus kaitseväe orkestri eelarve käsuliini sisse, kuid oli ka kaasrahastajaid. Algseks rahastajaks oli orkestrieelarve, mille haldajaks oli 4 orkestri ülem. Arvetele kooskõlastusena peale kirjutatav tekst sõltub asjaoludest. Tunnistaja kinnitab, et on seoses festivaliga kokku puutunud ka AK. Tunnistaja AKkinnitab, et 2009 suhtles MTÜ poolt Tallinna linnavalituses ja SA-ga T seoses ET2010-ga. Tunnistaja kinnitab, et osales kohtumistel P.S ja KK, kus räägiti festivali toimumise raamidest ja tunnistaja andis ülevaate kokkulepetest Tallinna linnavalitsuse ja SA-ga T. Läbirääkimistel ei tekkinud kunagi küsimust, kes keda esindab ja miks MTÜ-d vaja on. MTÜ oli koondav jõud. Tunnistaja kinnitab, et arutasid P.S juba augustis-või septembris, kas festivali korraldada ja PSuuris kas teised kaitseväe struktuuriüksused toetaksid seda. Ürituse esialgne eelarve oli TRpoolt pakutud. Tegid Kaitseministeeriumile taotluse, võis olla 2009, ja lõplik toetus tuli märtsis
11. MTÜ poolt allkirjastas selle taotluse PS. Kaitseliiduga pidas läbirääkimisi PS. Kaitseministeeriumilt tuli 70000 ja Kaitseväelt 200000 krooni. Mais juunis arutati ainult kas teha nii või naa, kõik ET eelarve finantsküsimused olid varem ära lahendatud. Oli teada kui suur osa tuleb kaitseliidult ja palju kaitseväelt. MTÜ korraldamise eest tasu ei saanud. Üritusega seoses olid MTÜ-l suulised kokkulepped. Kohtumisel KSiga oli juttu, et kaitsevägi võib teatud kulutusi kanda, kuna neil olid eelarvesse teatud eraldised toimunud. Kaitseväele arvete esitamisega tegeles PS. Oli ära jagatud, kes milliseid kulusid kannab. Kaitseväe juhataja 20.10.2010 käskkirjaga 238P (lk 8-10) on karistatud P.S distsiplinaarkorras noomitusega teo eest, mille kirjeldus vastab arutatava väärteo teokirjeldusele. Nimetatud käskkiri on vaidlustatud halduskohtus. Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 10 sätestab, et kaitseväelase võtmine haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutusele ei välista sama süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramist. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõike 3 kohaselt ei tohi kedagi anda teist korda kohtu alla ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
12. aprillil 1996 jõustus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (täiendatud protokollidega nr. 2, 3, 5 ja 8) ning selle lisaprotokollide nr. 1, 4, 7, 9, 10 ja 11 ratifitseerimise seadus. Seega on tulenevalt Põhiseaduse § 3 lõikest 2 ja § 123 lõikest 2 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (edaspidi ka konventsioon), samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi ka Kohtu) seisukohad selle konventsiooni tõlgendamisel Eesti õigussüsteemi lahutamatud osad, mis on prioriteetsed ka Eesti seaduste suhtes. Konventsioonist on teatud juhtudel võimalik lähtuda ka Eesti põhiseaduse mõtte avamisel. Konventsiooni
13. lisaprotokolli
14. artikli
15. lõige sätestab analoogiliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõikega 3, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada õiguserikkumise (offence) eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei piirdu
16. lisaprotokolli
17. artikli kaitseala üksnes kriminaalprotsessiga selle mõiste siseriiklikus tähenduses ega ka mitte üksnes karistamisega kohtumõistmise korras (vt nt kohtuotsus Gradinger versus Austria). Peale selle käsitleb Euroopa Inimõiguste Kohus mõistet kriminaalsüüdistus autonoomsena ja lähtub selle kindlakstegemisel, kas asjaomase riigi poolt sõjaväeteenistuses või kinnipidamisasutuses esitatud distsiplinaarsüüdistus tuleks siiski lugeda kriminaalsüüdistuseks konventsiooni artikli 6 tähenduses, eeskätt õiguserikkumise olemusest ja asjaomast isikut ähvardava karistuse raskusest (vt Engel ja teised versus Holland koos Campbell ja Fell versus Ühendkuningriik). Kohus on nimelt seisukohal, et kui lepinguosalised saaksid ise liigitada õigusrikkumise kriminaalse asemel distsiplinaarseks või esitada nn segaõigusrikkumise sooritanule pigem distsiplinaar- kui kriminaalsüüdistuse, siis sõltuks artiklite 6 ja 7 põhisätete kohaldumine lepinguosaliste suveräänsest tahtest. Nii kaugeleulatuv tõlgendus võib Kohtu arvates aga viia tulemuseni, mis ei sobi kokku konventsiooni eesmärkide ja sihtidega. (Engel ja teised versus Holland.) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb samadel põhjustel lähtuda ülalnimetatud kriminaalse ja 5 distsiplinaarse piiritlemiskriteeriumitest tõlgendamisel (RKL 3-1-1-88-02). ka konventsiooni
18. lisaprotokolli
19. artikli Kuna distsiplinaarkorras karistati P.S noomitusega ja Korruptsioonivastase seaduse § 263 näeb ette sanktsioonina rahatrahvi ei ole P.Sle distsiplinaarkorras määratud karistus oma olemuselt lähedane väärteokaristusele, mistõttu ei ole kohtu arvates P.S distsiplinaarkorras karistamine käsitletav süüdimõistmisena Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
20. lisaprotokolli 4 artikli
21. lõike tähenduses. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus PSMTÜ ET poolt Eesti Kaitseväele esitatud arveid kooskõlastades KVS § 24 lg 1 ja § 25 lg 1p 6 sätteid. Korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Sama seaduse § 25 lg 1p 6 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või – hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht- või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane . TSÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehingus väljendub tehingu tegijate tahe ja tehingu kaudu saab ise oma õigussuhteid kujundada. Tahteavalduses väljendub isiku tahe ja selle eesmärgiks on õiguslike tagajärgede kaasa toomine. Ilma tahteavalduseta ei saa teha tehingut, tahteavaldus on tehingu tuum. Tehinguks ei ole mitte igasugune toiming, vaid üksnes selline toiming, milles väljendub niisugune tahteavaldus, mis on suuantud õigusliku tagajärje kaasatoomisele Väärteo kirjelduse kohaselt seisneb PSile süüksarvatav tegu 5 MTÜ ETpoolt esitatud arve aktsepteerimises. Tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas arvel kajastatud andmed vastavad tegelikkusele ja arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele tingimustele (nt kas arvel näidatud kaup on tarnitud või teenus osutatud kooskõlas lepingus sätestatud tingimustega, on nõutava kvaliteediga jne). Käesolevas väärteoasja nähtub tunnistajate ütlustest, et festival ET2010 toimus ja kellelgi ürituse korraldusliku osa kohta pretensioone MTÜ-le ei ole. P.S ja tunnistajate N.B, PT, AKja KK kokkulangevatest ütlustest nähtub, et ürituse ET korraldamine otsustati sügisel 2009 ja siis peeti läbirääkimisi festivali rahastamiseks. Tunnistaja R.B kinnitab, et 04.01.2010 olid rahalised vahendid festivaliks kaitseväe eelarves juba olemas. Ükski tunnistaja ei oska enam täpselt öelda, millal ja mismoodi kokku lepiti, et MTÜ ET on festivali peakorraldaja, kuid tunnistajate AK, PT, N.B ja KKning P.S enda ütlustest nähtub, et selleks oli olemas suuline kokkuleppe. Arvestades, et tunnistajate ütlustest nähtub, et läbirääkimised algasid juba sügisel, võib eeldada, et ka kokkuleppe MTÜ-ga sõlmiti kohe läbirääkimiste alguses, sest tunnistajate ütlustest nähtub ka, et küsimust MTÜ rollist ja kes keda esindab ei tekkinud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt sai PSMTÜ ET juhatuse liikmeks alles 04.12.2009 (seni oli juhatuse liige Peep Lass üksinda), seega toimusid läbirääkimised, kus otsustati MTÜ juhtivroll festivali korraldamiseks ja arutati rahastamisallikaid enne kui PSsai MTÜ juhatuse liikmeks. Arvestades eelarve vastuvõtmise protseduuride kestvust on ilmne, et selles ajaks kui PS sai MTÜ juhatuse liikmeks, olid kõik kaitseväe poolsed rahastamisküsimused juba otsustatud, sest tunnistaja R.Bi sõnade kohaselt oli 04.01.2010 6 eelarves orkestri real olemas rahaeraldis festivali kulutuste katmiseks. Seega olid kõik otsustused ja kokkulepped, mis puudutasid MTÜ poolt ürituse korraldamist ja selleks eesmärgiks rahade eraldamist tehtud enne kui PS sai MTÜ juhatuse liikmeks ning need kokkulepped sõlmiti ja otsustused rahade eraldamiseks tehti kaitseväe poolelt ametiisikute poolt, kes olid P.Sst kõrgemal positsioonil. Kaitseväe asjaajamise korra § 23 kohaselt (seda kinnitasid ka tunnistajate KP, R.B ja PT ütlused) märgib antud eelarveartikli eest vastutav isik arvet kooskõlastades arvele, millisest eelarve artiklist ja allikast kuuluvad need arved tasumisele ja et nimetatud kooskõlastusest nähtub, et kaitseväe eelarves on nimetatud artiklis tasumiseks vajaminev summa olemas. Asjaajamise korrast ja tunnistajate ütlustest nähtub, et üksnes P.S kooskõlastusallkiri arvel ei too kaasa selle arve tasumist, samuti võib ülem kooskõlastusest sõltumata jätta arve kinnitamata ja seega tasumata. Seega ei saa rääkida varem kokkulepitud eelarve raames P.S poolt arvete aktsepteerimise puhul tahteavaldusest, mis oleks tehingu tuum ja milles väljenduks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Eeltoodust tulenevalt ei olnud P.S poolt MTÜ-ETarvete aktsepteerimisel tegemist tehinguga TSÜS § 67 tähenduses. Käesolevas väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et PSoleks MTÜ ETesitatud arveid aktsepteerides läinud vastuollu juba varem, eelarve vastuvõtmisel, Põhja Kaitseringkonna orkestri eelarvesse sihtotstarbeliselt ETkorralduskulude katmiseks eraldatud summade käsutamise tingimustega ning järginud arveid aktsepteerides enda või MTÜ erahuve. Vastupidi, tunnistajate ütlustest nähtub, et ET ei saanud ürituse korraldamise eest mingit kasu (AKja K.K ) ning arved, mis MTÜ ET esitas jäid varem kokkulepitud eelarve piiridesse ja korraldamisest ülejäänud raha MTÜ ET tagastas Kaitseväele. Ülaltoodust järeldub, et PS ei ole käesolevas asjas teinud huvide konfliktiga seotud tehingut KVS § 24 lg 1 ja KVTS § 186 lg 2p3 tähenduses, mistõttu ta ei ole rikkunud KVS § 24 lg 1 sätteid. Kaitseväe asjaajamise korra § 23 kohaselt (seda kinnitasid ka tunnistajate KP, R.B ja PT ütlused) märgib antud eelarveartikli eest vastutav isik arvet kooskõlastades arvele, millisest eelarve artiklist ja allikast kuuluvad need arved tasumisele ja et nimetatud kooskõlastusest nähtub, et kaitseväe eelarves on nimetatud artiklis tasumiseks vajaminev summa olemas. Asjaajamise korrast ja tunnistajate ütlustest nähtub, et üksnes P.S allkiri arvel ei too kaasa selle arve tasumist, samuti võib ülem kooskõlastusest sõltumata jätta arve kinnitamata ja seega tasumata. Samas P.S kui eelarveartikli valdaja kooskõlastuse puudumine, toob kaasa arve tasumata jätmise. Seega nähtub, et P.S poolne arve aktsepteerimine oli üks osa arve aktsepteerimise protsessis ja see seisne üksnes kontrollis, et eelarves on selleks otstarbeks selline summa eraldatud ja arvel toodud teenus on põhjendatud (reaalselt osutatud). Puudub vaidlus selle üle, et MTÜ ETei oleks reaalselt festivali korraldanud ja seoses sellega kulutusi kandnud. Vastupidi, tunnistajate ütlustest nähtub, et festival ET2010 toimus ja kellelgi ürituse korraldusliku osa kohta pretensioone MTÜ-le ei ole. P. S poolne arvete aktsepteerimine ei toonud automaatselt kaasa arvete tasumist. Arvete tasumise korralduse pidi andma ja andis tunnistaja R.B. Sellises ulatuses MTÜ ET arvete tasumine kaitseväe eelarvest oli sisuliselt otsustatud juba kõrgemate ametnike poolt eelarvesse vastavate eraldiste tegemisega, mistõttu P.S poolt arvete aktsepteerimine tähendas üksnes kontrolli, kas eelarves on vastaval artikli real varem eraldatud summa olemas. PSpidi märkima ja märkis arvetele selle eelarveartikli numbri (vt lk 33,35,37,39,41), mille arvelt tuli arve tasuda. Lisaks P.Sle pidi arve kontrollima ja aktsepteerima veel 2 inimest (finantsist ja R.B). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei saa käsitleda huvide konflikti väljendava ametiisiku otsusena juba varem, P.Sst kõrgemal seisvate ametiisikute poolt, kokkulepitud ja eraldatud summade kasutamise piires (kaitseväe orkestri eelarvesse ürituseks ETvajalike summade 7 eraldamine ja et MTÜ ETon ürituse korraldaja) P.S poolt MTÜ esitatud viie arve aktsepteerimist vastavalt kaitseväe käsuliinile ja asjaajamise korrale. Ülaltoodust järeldub, et PSei ole käesolevas asjas teinud huvide konfliktiga seotud otsustust KVS § 26 lg 1p 6 tähenduses, mistõttu tema teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 29 lg 1p1, 132 p 3 133, 134, Otsustas
22. PS kaebus rahuldada.
23. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja vaneminspektor Tõnis Gents 28.12.2010 otsus väärteoasjas nr 2301,10,000092 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus selles sündmuses väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 19.
24. 2011 8