← Eesti

4-11-989/11

Obsah (6)§ 29§ 23§ 155§ 120§ 87§ 132

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-11-989 Otsuse kuupäev 20.mai 2011.a. Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Väärteoasi Ülo Vendland`i kaebus Ida Prefektu

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

tõttu.

§ 23

alusel hüvitada Ülo Vendland`ile Vendland`ile riigieelarve vahenditest õigusabikulud summas 216.00 (kakssada kuusteist) eurot. Hüvitamisele kuuluv summa kanda Ülo Vendland`i a/aa/a-le nr 10702009513006 AS`s SEB Pank. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul jooksul 2 arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada toimetada ning kohtuotsuse jõustumisel saata Rahandusministeeriumile Ü.Vendland`le õigusabikulude hüvitamiseks. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. seisukohad. 14.03.2011.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Ülo Vendland`i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 25.02.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,11,

  1. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud. 1.
  2. Väärteoprotokollist nähtub, et väärtegu pandi toime xxxx. Kaebuse esitaja esitab tõendina Maanteeameti Ida regiooni vastuse, millest nähtub, et xxxx kilomeeter ei ole xxxx alevikus ning xxxx alevik ja 50 km/h kiirusepiirangu ala asub 18-20,60 kilomeetril. Seega ei ole kaebuse esitaja väärtegu toime pannud kuna xxxx kilomeetril ei kehti 50 km/h kiirusepiirang. 1.
  3. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001.a. määruse nr 67 Liiklusjärelevalve teostamise kord § 19 lg-le 1 kasutatakse sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõturit või statsionaarset või teisaldatavat automaatset kiirusmõõtesüsteemi ning § 20 kohaselt peab liiklusjärelevalves kasutatav mõõtevahend olema läbinud «Mõõteseaduse» kohase metroloogilise kontrolli. Mõõteseaduse § 11 lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Käesoleval juhul pole väärteomaterjalidele lisatud liikluspolitseinik Anti Aosaare`i kasutuses 28.01.2011.a. olnud mõõteseadme taatlustunnistust ja patrull-lehte. Kuivõrd ilma vastavate tõenditeta ei ole väärteo toimepanek tõendatud, ei ole ka võimalik kaebuse esitajat karistada LE § 126 p 3 nõuete rikkumise eest. 1.
  4. Kaebuse esitaja esitab tõendina sõidupäeviku sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kohta (väärteoprotokollist nähtub, et kaebuse esitaja juhtis sellise registreerimisnumbriga sõidukit). Sõidupäeviku lk. 4 nähtub, et 28.01.2011.a. peeti kaebuse esitaja kinni kell 11.03 ning ta jätkas sõitu kell 12.
  5. Kaebuse esitaja kinnitab, et kogu selle aja tegeles kohtuväline menetleja temaga – selgitas asjaolusid, koostas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, kuulas kaebuse esitajat üle, koostas selle kohta ülekuulamise protokolli ning vormistas väärteoprotokolli. Seega ei saanud kohtuväline menetleja kell 11.43 üle kuulata tunnistajana A-H K, mistõttu on kaebuse esitajal põhjendatud arvamus, et tunnistaja ülekuulamisprotokolli selles märgitud ajal (28.01.2011.a. kell 11.43) tegelikult ei koostatud. Seega on ka väärteoprotokollis tehtud viide tunnistaja ülekuulamisprotokollile ebaõige ning eelnimetatud protokolli ei saa käsitleda tõendina. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. 18.04.2011.a. esitas kohtuväline menetleja kaebusele enda kirjaliku seisukoha, mille kohaselt leiab kohtuväline menetleja, et väärteoasi Ülo Vendland`i suhtes tuleb lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel kuna toimepanemise kohaks märgitud xxxx alevik ei asu xxxx 3 kilomeetril. xxxx alevik asub eelnimetatud maantee 18-20,60 kilomeetril. Kohtuväline menetleja on avaldanud, et nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. 09.05.2011.a. saabus kaebuse esitajalt täiendav teave selle kohta, et ta on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning 11.05.2011.a. esitas kaebuse esitaja taotluse tema poolt kaitsjale tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 216 eurot. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadeks olevate tõenditega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, leiab, et Ülo Vendland`i poolt esitatud kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtul tuvastada menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasus ja vajadusel ka õigusvastasus ning süülisus. KarS § 2 lg 2 kohaselt isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Menetlusaluse isiku Ülo Vendland`i suhtes on piirkonnavanem Anti Aosaar koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.01.2011.a. kell 11.02 xxxx kilomeetril mootorsõidukit (xxxx, reg.märk xxxx) asulasisesel teel kiirusega 74 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega UltraLyte LTI 20-20 nr UX014775, mille mõõtetulemuse parandus +/- 3 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus LE § 124 p 1 ja pani toime väärteo LS § 7422 lg 2 alusel. Väärteoasjas tegi kohtuväline menetleja otsuse 25.02.2011.a., millega määras Ülo Vendland`le LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmise 1 kuuks. Liikluseeskirja § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse ja mille alusel on Ü.Vendland`ile karistus määratud, seisneb mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima 4 sõidukiiruse ületamises ja seda asulasisesel teel, kus kiiruse piiranguks on 50 km/h. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on piirkonnavanem Anti Aosaar fikseerinud, kasutades taadeldud kiirusmõõteseadet UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX014775, mootorsõiduki kiiruseks seadme lugemi järgi 74 km/h. Juhile näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu. Mootorsõiduki xxxx (reg.märk nr xxxx) liikumiskiirus on mõõdetud 28.01.2011.a. kell 11.02 xxxx(t.lk 31). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik Ü.Vendland andud järgmised ütlused: „ Ei ole nõus selles ulatuses rikkumisega, kuna ei suudetud mulle tõestada, et olen kiirust ületanud. Antud näit võis olla eelmise auto oma. Mõõdeti varjatult. Pean mõistlikuks, et kui olen kiirust ületanud, et siis oleks fikseeritud ka kas ajaline näit või foto, millise auto kiirus mõõdeti.“ (t.lk 32). Tunnistaja ülekuulamise protokollis on tunnistaja A-H K andud järgmised ütlused:“ 28.01.2011 olin patrullis koos piirkonnavanem Anti Aosaarega. Mõõtsime xxxx tänaval kiirust. Kella 11.02 paiku mõõtis A.Aosaar xxxx poolt tuleva xxxx, reg.märk xxxx kiiruseks 74 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h.“ (t.lk 33-34). Väärteoprotokollis on tõenditena märgitud Ü.Vendland`i ülekuulamine, tunnistaja ülekuulamine ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, kuid väärteoprotokollis on Ü.Vendland`le süüks arvatud rikkumise, s.o mootorsõidukijuhi poolt mootorsõiduki juhtimisel asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, toimepanemise kohaks xxxx kilomeeter. Seega on väärteoprotokollis teo toimepanemise koht erinev sellest, milline on esitatud väärteoprotokollile lisatud tõendites. Väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine on aga tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine. Seetõttu tuleb süüteo toimepanemise koht määratleda võimalikult suure täpsusastmega.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-1609). Kaebuse esitaja poolt on koos kaebusega esitatud uus tõend, milleks on Maanteeameti Ida regiooni 15.03.2011.a. väljastatud vastus selle kohta, et riigimaanteel 15127 xxxx kilomeeter ei ole teekilomeetri järgi xxxx alevik. xxxx alevik ja 50 km/h sõidukiiruse piirangu ala asub riigimaanteel 15127 xxxx km 18,72-20,60 kilomeetril (t.lk 24). Esitatud uue tõendi on kohus vastu võtnud ja selle edastanud kohtuvälisele menetlejale. Kohtuväline menetleja ei ole tõendi uurimiseks soovinud kohtuistungi korraldamist ja on leidnud, et kuna toimepanemise kohaks märgitud xxxx alevik ei asu xxxx kilomeetril, siis tuleb väärteoasi Ülo Vendland`i suhtes lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud ka taotluse välja nõuda Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonnast Ülo Vendland´i juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtevahendi taatlemist tõendavad dokumendid ja 28.01.2011.a. kohtuvälise menetleja patrullleht. Kaebuse esitaja leiab, et ilma vastavate tõenditeta ei ole väärteo toimepanek tõendatud, millest tulenevalt ei ole võimalik ka kaebuse esitajat karistada. Kohtuväline menetleja vaatamata taotlusele, ei ole koos väärteoasja muude materjalidega kohtule nimetatud dokumente esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik asi lahendada ka ilma nimetatud tõenditeta, kuna tegelikult on kohus jõudnud juba järeldusele, et Ü.Vendland`le süüks arvatud rikkumine ei ole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud. Sama seisukoha võtab kohus ka kaebuse esitaja poolt kaebuse p-s 1.3 esitatud asjaolu kohta, ning ei hinda eraldi tunnistaja A-H. K poolt antud ütlusi (kellaega) ning seda, kas väärteoprotokollis tehtud viide tunnistaja ülekuulamisprotokollile on ebaõige, millest tulenevalt eelnimetatud protokolli ei saa käsitleda tõendina. 5 Kohus on seisukohal, et Ü.Vendland`i tegevuses puudub LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseis. Asja materjalide alusel ei ole tuvastamist leidnud, et Ü.Vendland juhtis 28.01.2011.a. mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 km/h.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel.

§ 29

lg 1 p 1 sätestab, et alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 25.02.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,000484, millega Ülo Vendland`i karistati LS § 7422 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 1 kuuks ning lõpetab väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Ülo Vendland on esitanud ka taotluse tema poolt kaitsjale tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 216 eurot. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ poolt 15.03.2011.a. väljastatud arve nr 2011098 ning maksekorraldus nr 1051. Esitatud lisadest nähtub, et Ü.Vendland`le on advokaadibüroo poolt osutatud teenust, s.o esitatud teabenõue ja koostatud kaebus väärteoasjas kokku 2 tundi summas 180 eurot, millele lisandub käibemaks 36 eurot, kokku 216 eurot. Ü.Vendland`i poolt on 216 eurot tasutud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le 16.03.2011.a. Seega on Ü.Vendland`il tekkinud ja tema poolt tasutud õigusabi osutamisega kaasnev kulu.

§ 23

järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus peab õigusabikulu summas 216.00 eurot mõistlikuks. Osutatud õigusabi vastab arves nr 2011098 märgitud toimingutele ja selleks kulunud ajaline arvestus, s.o 2 tundi on samuti proportsionaalne. Seega on käesoleval juhul põhjendatud hüvitada riigieelarve vahenditest Ülo Vendland`ile õigusabikulud summas 216.00 eurot Ülo Vendland`i a/a-le nr 10702009513006 AS`s SEB Pank. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 28. mail 2011.a Nooremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.