1-04-195/23

1-04-195 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-195 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. novembri 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Einar Tasku kaitsja Monica Meristo Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Einar Tasku kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Einar Tasku mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 16.12.2005 otsusega KarS § 114 p 5, § 203, § 199 lg 2 p 4,7 järgi, mille eest mõisteti E. Taskule karistuseks 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.12.2005 ja lõpp 20.01.
4. Viru Maakohtu 03.11.2010 määrusega jäeti E. Tasku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt tuleb E. Tasku jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus märkis järgnevad asjaolud: E. Tasku ei ole osanud end vanglas seaduskuulekalt üleval pidada, ta on korduvalt karistatud, ta ei ole järginud varem kriminaalhooldusnõudeid, tarbis alkoholi. Lisaks sooritas E. Tasku tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, seega raskeima isikuvastase kuriteo. Maakohus leidis, et ühiskonna õiglustunne oleks riivatud kui varem 8 korda karistatud ning lõpuks tahtliku tapmise toimepannud isik vabaneks poole karistusaja ärakandmisega. Lisaks märkis maakohus, et E. Taskul puudub garanteeritud töökoht, mistõttu säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti ei sobi ema elukoht maakohtu hinnangul sotsiaalseks adapteerumiseks. Maakohus lisas, et tõend töökoha olemasolu kohta ei ole tõsiseltvõetav, sest vaatamata kohtu poolt teostatud korduvatele katsetele helistada tõendil näidatud numbrile, ei ole see õnnestunud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu E. Tasku kaitsja M. Meristo esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja E. Tasku tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus vastuoluline, motiveerimata, sisaldab ebaõigeid väiteid ja ei ole objektiivne. Kaitsja viitab kinnipeetava iseloomustusele, millest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus pärast vabanemist on 28%, vägivaldsete kuritegude puhul 25%. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul maakohus arvestanud, et E. Taskul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja märgib, et E. Tasku on asunud õppima ja on juba varem omandanud erinevaid erialasid vanglas. Seega on kaitsja arvates väär ja vastuoluline maakohtu väide, et E. Tasku ei ole osanud end seadusekuulekalt vanglas üleval pidada. Kaitsja rõhutab, et E. Tasku on karistused vaidlustanud ja karistatud on teda äärmiselt tühiste asjade pärast. Töökoha osas märgib kaitsja, et tema sai tööandjaga kontakti. Nimetatu on esitanud uue, täpsustatud tõendi. Ühtlasi ei saa kaitsja arvates olla aluseks E. Tasku mittevabastamisele asjaolu, et E. Tasku on varem kohtulikult karistatud. Kaitsja hinnangul on E. Tasku oma elust järeldused teinud. Vabanedes asub E. Tasku tööle ja siis on tal võimalik kahjud hüvitada. Elukoha osas märgib kaitsja, et seal ei ole elektroonilise valve kohaldamiseks mingeid takistusi ja vastupidiseid tõendeid esitatud ka ei ole. Kaitsja juhib tähelepanu, et E. Tasku on ära kandnud üle poole oma karistusest ning tegelikult avanes talle ennetähtaegse vabanemise võimalus juba 20.07.
5. Kaitsja arvates annab iga lisaks veedetud kuu vangistuses vastupidise tulemuse ja vähendab resotsialiseerumise võimalusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ennetähtaegne vabastamine saab olla võimalik, kui kohus on jõudnud veendumusele, et süüdimõistetu suhtes on talle mõistetud karistus täitnud eesmärgi ning ennetähtaegselt vabanenu suudaks vabaduses olla õiguskuulekas. Sealjuures tuleb kohtul hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ning leiab samuti, et E. Tasku puhul ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud materiaalsed eeldused. Maakohus on põhjalikult käsitlenud E. Tasku varasemat elukäiku, millega ringkonnakohus nõustub. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isiku varasem elukäik ei saa tõepoolest olla ainus asjaolu, mida ennetähtaegse vabastamise juures arvesse võtta, kuid nimetatud asjaolu annab võimaluse hinnata kriminaalhooldusele allumise tõenäosuslikku õnnestumist. Ka ringkonnakohus leiab, et E. Tasku varasema elukäigu põhjal ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Lisaks varasemale elukäigule, on märkimisväärne, et E. Tasku kannab käesoleval ajal muuhulgas karistust ka raske esimese astme elu vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest. -2- Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses avaldatud mõttega, et üheks oluliseks faktoriks ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal. E. Taskut on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid nimetatud karistused on toimikust nähtuvalt VangS § 65 lg 5 alusel kustunud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et iseloomustava materjalina näitavad korduvad karistused, et E. Tasku käitumine range järelevalve tingimustes vangistuse ajal ei ole olnud õiguspärane. Ringkonnakohtu arvates näitab eelnimetatud asjaolu, et kui E. Tasku ei suuda isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal käituda õiguspäraselt, ei saa eeldada, et ta vabaduses oleks võimeline alluma korrale ja ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et E. Taskul on olemas kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt, mis tugineb kodukülastusel, ei sobi koht, kuhu E. Tasku soovib elama minna, vabanemisjärgseks elukohaks ning on andnud arvamuse, et elektroonilise valve kohaldamine 9 kuud on seal võimatu. Sellest tulenevalt ei saa kohus olla veendunud, et E. Taskul on vabanemisel olemas kindel ja sobilik elukoht. Lisaks on E. Taskul suures ulatuses täitmata nõudeid. Ringkonnakohus peab positiivseks, et E. Tasku osaleb vangistuses mitmetes programmides, kuid on seisukohal, et nimetatud asjaolu koos kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisega ei anna alust tema vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjutaks käesoleval ajal E. Tasku vabastamist ka asjaolu, kui nimetatul oleks vabanedes kindel töökoht. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et E. Tasku ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning E. Tasku tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Mati Kartau