lg.2 p.8 tunnustel selles, et Nikolai Kaltšuk ajavahemikus 04.06.2007 - 05.06.2007 tungis klaaspaketi lõhkumise teel korterisse asukohaga xxx, kust varastas Vxxx Ixxxe kuuluvat vara 10 460 krooni väärtuses. Kohtueelse menetluse käigus on ühendatud antud asjaga 09.06.
lg.2 p.8 tunnustel alustatud kriminaalasi selles, et Nikolai Kaltšuk ajavahemikus kella 08.06.2007 - 09.06.2007 tungis klaaspaketi lõhkumise teel korterisse asukohaga xxx, kust varastas xxx kuuluvat vara 10 449 krooni väärtuses, pannes kirjeldatud tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, sissetungimisega, s.o. kuriteo, mis on ettenähtud KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi. Lisaks ühendati antud kriminaalasjaga 02.07.
lg.1 tunnustel alustatud kriminaalasi selles, et ajavahemikus 28.04.2007 - 05.06.2007 varastas Nikolai Kaltšuk xxx tööplatsilt asukohaga xxx jaemeetrit nurgikuid maksumusega kokku 1020 krooni, 43 jaemeetrit tsinkplekist veetõket maksumusega kokku 2150 krooni ning 3 rulli kattematerjali xxx maksumusega kokku 1200 krooni. Seega pani kahtlustatav isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgiga, mis on kvalifitseeritav KarS §199 lg.2 p.4 järgi. Lisaks veel liideti kriminaalasjaga 01.09.
lg.2 p.1 tunnustel alustatud menetlus selles, et samal päeval kella 19.30 ajal xxx asuva kultuurimaja juures omandas Nikolai Kaltšuk pettuse teel Nxxx Nxxxe kuulunud mobiiltelefoni xxx xxx Kuna kannatanu andis telefoni kahtlustatava kätte kõnele vastamiseks, mis on tõlgendatav tingimusliku valduse üleminekuna, siis tuleb tegu ringi kvalifitseerida trikkvarguseks KarS §199 lg.2 p.4 järgi. 22.03.2011 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kriminaalasjas menetluse KrMS §203 lg.1 p.1, lg.6 ja §206 alusel, põhistades oma otsustust järgmiselt. Kohtueelses menetluses on selgunud, et Nikolai Kaltšuki suhtes on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2010 otsus, millega ta mõisteti süüdi KarS §200 lg.2 p.7, 8 järgi ning karistati kolmeaastase vangistusega. Seega ei ole otstarbekas kahtlustatava süüasja kohtusse saata, sest võimalik karistus oleks tühine võrreldes talle juba mõistetud karistusega. Kahtlustatavale on selgitatud, et KrMS § 203 lg 4 alusel võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada, kui kahtlustatavale muu kuriteo eest mõistetud karistus hiljem tühistataks. Kahtlustatav ja kannatanud on käesoleva kriminaalasja lõpetamisega nõustunud. Määruse resolutiivosa p.-s 4 märgiti, et kahtlustatavale ei kuulu hüvitamisele vabaduse võtmisega tekitatud kahju vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §1 lg.3 p.3 alusel. Riigiprokuratuurile 04.04.2011 oma esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe vahendusel esitatud kaebuses leiab Nikolai Kaltšuk, et kriminaalmenetluse lõpetamine on toonud kaasa tema õiguste rikkumise, kuna ringkonnaprokuratuur ei esitanud talle kirjalikku tõlget kriminaalasja lõpetamise määrusest ega selgitanud kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduvaid tagajärgi, mis puudutavad hüvitise taotlemise õigust ning et ringkonnaprokuratuuril puudus pädevus lõpetada kriminaalmenetlust teise astme kuriteo osas, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena vangistuse alammäära. Kaebaja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist. Riigiprokuratuuri 25.04.2011 määrusega jäeti vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe kaebus rahuldamata. Riigiprokurör on seisukohal, et kaebuse alusel ei ole võimalik tuvastada menetlusnõuete rikkumist, mille alusel saaks KrMS §229 lg.2 p.2 mõttes tunnistada isiku õiguste rikkumiseks. Kaebaja väited menetlusnormide ja sellest tulenevalt oma õiguste rikkumisest seonduvalt kriminaalmenetluse lõpetamisega on ümber lükatud kriminaalasja materjalide ning menetlusotsuse vastuvõtnud vanemprokurör Tristan Ploomi, tõlk Leeni Sepa ja menetlustoimingu juures viibinud konvoipolitseinik Valeri Hlebnikovi seletustega, milles riigiprokuröril pole vähimatki põhjust kahelda. Vanemprokurör Tristan Ploomi seletuse kohaselt koostas ta kõnealuses kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse ning teades, et Nikolai Kaltšuk eesti keelt ei valda ning talle tuleb lõpetamise määrus enne nõusoleku küsimist tõlkida, saatis määruse eelnevalt tõlkimiseks prokuratuuri tõlk Leeni Sepale. 22.03.2011 kella 11-ks konvoeeriti Nikolai Kaltšuk Viru Ringkonnaprokuratuuri ning I korruse menetlustoas tutvustas vanemprokurör talle ennast ja tõlki ning palus tõlgil lugeda ette lõpetamise määruse venekeelne tõlge. Menetlustoimingu juures oli konvoeerimist teostav politseiametnik. Et kindlasti loeti vene keeles ette ka see osa määrusest, mis puudutas hüvitise mittemaksmist vahi all oldud päevade eest, on vanemprokurörile meelde jäänud seoses asjaoluga, et tõlk oli eksinud vahi all oldud päevade arvuga ja vanemprokuröril tuli teda parandada. Pärast seda luges tõlk Nikolai Kaltšukile ette teksti, mis puudutas vahi all oldud päevade eest hüvitise mittemaksmist, kasutades väljendit „ne vozmeshaetsa". Kui Nikolai Kaltšukile oli kogu tekst ette loetud, küsis vanemprokurör vene keeles, kas kõik on arusaadav. Nikolai Kaltšuk vastas, et on ning kirjutas eestikeelsele menetluse lõpetamise määrusele venekeelsed sõnad „Perevedeno i ponjatno. Soglasen s prekrasheniem proizvodstva", kinnitades kirjutatut oma allkirjaga. Kõnealune tekst on kriminaaltoimikus oleval määrusel olemas koos tõlgi hoiatamismärke (vastutus KarS §318 ja §321 järgi) ja allkirjaga (t.l. 193). Vastuseks Nikolai Kaltšuki küsimusele, kas ta saab määruse vene keeles, selgitas vanemprokurör vene keeles, et määrus talle just tõlgiti ning seaduse kohaselt ei ole kohustust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tõlkida ja sellest tõlke koopiat anda. See selgitus Nikolai Kaltšukki rahuldas, ta sai määruse eestikeelse koopia ja lahkus konvoi saatel. Tõlk Leeni Sepa seletuse kohaselt luges ta eelnevalt vene keelde tõlgitud määruse Nikolai Kaltšukile 22.03.2011 kell 11.00 ette. Määrus oli tõlgitud täies ulatuses, sealhulgas see osa, et Nikolai Kaltšukile ei maksta hüvitust vahi all oldud aja eest. Kui määrus oli ette loetud, küsiti Nikolai Kaltšukilt, kas määrus on arusaadav, Nikolai Kaltšuk vastas, et on. Protsessi lõpus küsis Nikolai Kaltšuk, kas ta saaks määruse vene keeles, tõlk Leeni Sepp vastas, et ei saa ja prokurör selgitas täiendavalt, et kuna seadus ei näe ette, et määruse tõlge tuleks kirjalikult anda, siis seda ei tehta ja selleks tõlk ongi, et kohapeal määrust tõlkida. Sellega jäi Nikolai Kaltšuk rahule ja kirjutas eestikeelsele versioonile allkirja, et määrus on temale tõlgitud ja arusaadav. Eeltoodut kinnitab oma ettekandes ka konvoipolitseinik Valeri Hlebnikov. Kaebaja pole viidanud ühelegi KrMS sättele, mida oleks kriminaalmenetluse lõpetamisel rikutud, ning neid ei tuvastanud ka riigiprokurör. Täidetud oli KrMS §10 lg.2 nõue tagada menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, menetlustoimingu läbiviimisel tõlgi abi. Menetlusdokumentide koopiate menetlusosalise soovitud võõrkeelde tõlkida seadus uurimisasutust ja prokuratuuri ei kohusta. Kaebaja väide, et (tsitaat) „ringkonnaprokuratuuril puudus pädevus lõpetada kriminaalmenetlust teise astme kuriteo osas, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena vangistuse alammäära" jääb arusaamatuks ja seetõttu pikema kommentaarita. Riigiprokurör osundab vaid KrMS §-le 203 lg.6, mille kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Nikolai Kaltšukile oli kohtueelse menetleja poolt esitatud kahtlustus KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi, mille sanktsioon vangistuse alammäära ette ei näe, ning KarS §209 lg.2 p.1 järgi, millise episoodi vanemprokurör kvalifitseeris ümber samuti KarS §199 lg.2 p.4 järgi (kaevatava määruse 1.lehekülje viimane lõik, mis on kaebuse esitajal ilmselt tähelepanuta jäänud). Seega pole kriminaalmenetlust lõpetades rikutud ka KrMS §203 lg.6 nõudeid. Seega asus riigiprokurör seisukohale, et Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Tristan Ploomi 22.03.2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Riigiprokuratuuri 25.04.2011 määruse peale esitas Nikolai Kaltšuki esindaja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe (edaspidi kaebuse esitaja) kaebuse Viru Maakohtule. Kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kaire Jaaksoni 25.04.2011 määrus, millega jäeti rahuldamata Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Tristan Ploomi 22.03.2011 määruse peale esitatud kaebus. Kaebuse kohaselt kahtlustatavale ei selgitatud 22.03.2011 ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja lõpetamisega kaasnevaid tagajärgi, mis puudutavad hüvitise taotlemise õigust alusetult vabaduse võtmise eest ja ei esitatud kirjalikku tõlget kriminaalasja lõpetamise määrusest. Kahtlustatava süütegu KarS §209 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeriti ümber KarS §199 lg.2 p.4 järgi, seejuures kahtlustatavale süüteo ümberkvalifitseerimise põhjust ja aluseid ning uue kvalifikatsiooni sisu ei põhjendatud. Samast kaebusest on näha, et Viru Maakohtu 21.03.2011 kohtumäärusega rahuldati Nikolai Kaltšuki riigi õigusabi taotlus ning anti temale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud määrusest on näha, et Nikolai Kaltšuk soovib saada riigi käest rahalist kompensatsiooni aja eest, mil ta viibis vahi all kriminaalasjas, milles teda süüdi ei mõistetud. Kriminaalasjas aga, milles ta süüdi mõisteti, ei arvestatud teises asjas vahi all viibimise aega karistuse sisse. Maakohtu seisukoht KrMS §231 lg.1, 2 kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta on see esitatud. Maakohtu eeluurimiskohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, asub seisukohale, et kaebaja kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebuses pole esitatud sellise kaaluga argumente, mis annaks kohtule alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kaebuse läbivaatamiseks välja nõutud kriminaaltoimikust nr.07244000998 nähtub, et kahtlustatavale Nikolai Kaltšukile oli esitatud kahtlustus KarS §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja KarS §209 lg.2 p.1 järgi. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Tistan Ploomi 22.03.2011 määrusega lõpetati kriminaalasjas nr.07244000998 menetlus karistuse ebaotstarbekuse tõttu (lk. 192-193), põhistades oma otsust järgmiselt. Kohtueelses menetluses on selgunud, et Nikolai Kaltšuki suhtes on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2010 otsus, millega ta mõisteti süüdi KarS §200 lg.2 p.7, 8 järgi ning karistati kolmeaastase vangistusega. Seega ei ole otstarbekas kahtlustatava süüasja kohtusse saata, sest võimalik karistus oleks tühine võrreldes talle juba mõistetud karistusega. Kahtlustatavale on selgitatud, et KrMS §203 lg.4 alusel võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada, kui kahtlustatavale muu kuriteo eest mõistetud karistus hiljem tühistataks. Kahtlustatav ja kannatanud on käesoleva kriminaalasja lõpetamisega nõustunud. Kriminaalasja materjalidest on näha, et 22.03.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele on kahtlustatav Nikolai Kaltšuk samal kuupäeval kirjutanud „Perevedeno i ponjatno. Soglasen s prekrasheniem proizvodstva", kinnitades kirjutatut oma allkirjaga. Kõnealune tekst on kriminaaltoimikus oleval määrusel olemas koos tõlgi hoiatamismärke (vastutus KarS §318 ja §321 järgi) ja allkirjaga (t.l. 193). Seega oli antud juhul täidetud KrMS §10 lg.2 nõue tagada menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, menetlustoimingu läbiviimisel tõlgi abi. Samas seadus ei kohusta prokuratuuri menetlusdokumente võõrkeelde tõlkima. Kaevatava määruse põhjendavas osas on Nikolai Kaltšukile esitatud kahtlustus KarS §209 lg.2 p.1 järgi ümber kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.4 järgi. Prokurör leidis, et kuna kannatanu andis telefoni kahtlustatava kätte kõnele vastamiseks, mis on tõlgendatav tingimusliku valduse üleminekuna, siis tuleb tegu ringi kvalifitseerida trikkvarguseks. Kahtlustatava väide, et talle ei põhjendatud süüteo ümberkvalifitseerimise põhjust ja aluseid ning uue kvalifikatsiooni sisu, on paljasõnaline ja ümber lükatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 22.03.2011 määruse 1.lehekülje viimase lõiguga. Sama määruse resolutiivosa p.4 märgiti, et kahtlustatav oli kinnipeetud ajavahemikus 11.07.2007 - 13.07.2007, s.o kolm päeva ja 24.10.2007 - 17.03.2008, s.o. 143 päeva, mis tuleb lugeda alusetult vabaduse võtmiseks. Sellega seoses tekkinud kahju kahtlustatavale ei hüvitata vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §1 lg.3 p.3. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse §1 lg.1 p.1 järgi hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. Sama seaduse §1 lg.3 p.3 välistab hüvitise maksmise kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS §201 lg.2 ja §202 – §205 alusel. Seega antud olukorras on kahtlustatavale hüvitise maksmine välistatud. Võttes arvesse Riigiprokuratuuri poolt kogutud seletusi seoses menetlustoimingu läbiviimisega ja antud kriminaalasja materjale nõustub eeluurimiskohtunik täielikult Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalasja lõpetamisel ei ole rikutud kahtlustatava õigusi ja menetlusnorme ega rikutud ka kriminaalmenetlust lõpetades KrMS §203 lg.6 nõudeid. Kahtlustatava Nikolai Kaltšuki esindaja Argo Küünemäe esitas kohtule taotluse, milles palub hüvitada riigieelarvest tasu osutatud õigusabi eest. Taotluse kohaselt osutas esindaja Nikolai Kaltšukile õigusabi 5 tundi (s.o. 1 tund kriminaalasja nr.07244000998 seotud dokumentatsiooniga tutvumine, 1 tund kohtumine õigusabi saajaga Viru Vanglas 28.03.2011, 1 tund kaebuse koostamine Viru Ringkonnaprokuratuuri 22.03.2011 määrusele, 2 tundi kaebuse koostamine Riigiprokuratuuri 25.04.2011 määrusele) ja riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 41 eurot 54 senti ( Tallinn - Viru Vangla - Tallinn, 170 km) kokku 201 eurot 33 senti + käibemaks 20% summas 40 eurot 26 senti kokku 241 eurot 59 senti ning sõidukulud 44 eurot 20 senti (170 km x 2=340 km x 0,13)+ käibemaks 20% summas 8 eurot 84 senti, kokku 53 eurot 04 senti. Õigusdokumendi koostamise ja esindamise eest tasu välja mõistes lähtub maakohus Riigi õigusabi seaduse §21 lg.3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast (tasumiskord). Tasumiskorra p.46 kohaselt tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse p.42 ja 43. Tasumiskorra p.42 kohaselt isiku esindajana haldusmenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on tasu 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt leiab eeluurimiskohtunik, et taotlus esindaja tasu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 245 eurot 53 senti, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o. 49 eurot 10 senti, mistõttu riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb määrata Nurmi & Partner Advokaadibüroo OÜ-le väljamakstavaks summaks kokku 294 eurot 63 senti. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §231 lg.3 p.1 ja RÕS §21 lg.3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 30.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.