KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Prokurör Tiina Viru Kohtuistungi aeg
- mai 2011.a. Määruse tegemise aeg ja koht 19.mai 2011 Paide Kriminaalasja number 1-06-5779 Kriminaalasi Kriminaalhooldusametniku Monika Vette erakorraline ettekanne Elmar Ritsoni kohta. Süüdimõistetu Elmar Ritson, 37205256011, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 427 lg. 1, lg. 2 ja 387 lg. 1 RESOLUTSIOON Mitte pöörata täitmisele Elmar Ritsoni poolt Tartu Maakohtu
- mai 2006.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa ja jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruses kuulutamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtu seisukoht Elmar Ritson on mõistetud süüdi 03.mail 2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistatud vangistusega kolm
(3)aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viljandi Maakohtu 11.10.
- otsusega mõistetud ära kandmata vangistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva ning liitkaristuseks mõisteti 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuseaja hulka Elmar Ritsoni eelvangistuses viibimise aeg 09.02.-02.05.2006 s.o. 2 (kaks) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli ) päeva vangistust. Tartu Maakohtu 15.veebruari 2010.aasta määruse alusel vabastati E.Ritson vangistuse kandmisest enne tähtaega kuni 26.detsembrini 2011.a. E.Ritson on katseajal kohustatud täitma KarS § 75 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Erakorralisest ettekandest nähtub, et katseaeg on kulgenud probleemideta. E.Ritson on sotsiaalselt toimetulev ja kriminaalhooldustöös osavõtlik. Ta on täitnud kriminaalhooldajaga sõlmitud kokkulepped, registreerimiskohustust, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, teatanud elukoha vahetusest ja võimalikust vältimatust suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikuga. AS Järvamaa Haigla psühhiaatrilise konsultatsiooni otsusest nähtub, et E.Ritson eitab alkoholi tarvitamist ja ei vaja ravi. E.Ritson on saanud tööpraktikale ettevõttesse VTM Pluss. Tal on perekond – elukaaslane, viimase kaks last ja suve lõpus sünnib perre ühine laps. Lõuna Prefektuuris 26.jaanuaril 2011 alustatud väärteoasjast nr 284011000238 selgub, et E.Ritson on tarvitanud alkoholi ja suhelnud kriminaalkorras karistatud isikuga. E.Ritson külastas Viljandis oma elukaaslase ema, kus tarvitas alkoholi. E. Ritson ise eitab alkoholi tarvitamist ja kinnitab, et võttis vaid lonksu hambavalu vastu. Samuti kohtunud ta oma vana tuttava Alice Metsaga, kes on kriminaalkorras karistatud isik. Sellest ei olevat E. Ritson olnud teadlik. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. E.Ritson tunnistab, et pidi käima isiklikel põhjustel Viljandis, kus helistas talle kunagine tuttav Alice Mets, kes palus tuua kaks pudelit viina. E.Ritson viinud soovitud viibima A.Metsa juurde ja jäi sinna, kus jõi hambavalu vaigistamiseks natuke viina. Minil põhjusel tekkis seal tüli, mille käigus A.Mets lõikas läbi oma veenid ja ERitson helistanud numbril
- Seejärel lahkunud E.Ritson A.Metsa juurest. Hiljem A.Mets helistas talle ja süüdistas telefoni varguses. Asjaga hakkas tegelema politsei ja seletust andes tunnistas E.Ritson ka alkoholi tarvitamist. Prokurör ei toeta karistuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna kohtu poolt pandud kohustuse rikkumise saab lugeda üksnes formaalseks. Alkoholi tarvitamisega ei kaasnenud ühtegi väärtegu ja E.Ritson rääkis sellest ise politseile vabatahtlikult. Seepärast ei ole antud juhul tegemist kohtu poolt pandud kohustuse sisulise rikkumisega KarS § 76 lg. 5 mõttes, mis peaks kaasa tooma vangistuse täitmisele pööramise. Erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt on E.Ritson täitnud kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt pandud kohustusi korrektselt. Seega on kriminaalhooldus olnud tulemuslik ja võib jätkuda. E.Ritson on saanud äsja alalisele tööle ja tal on ka perekond. Neil põhjustel ei täidaks vangistuse ärakandmine enam karistuse eesmärki. Indrek Saar Kohtunik