TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja seisund) Menetlus kohtus Avaldaja Avalduse ese

§ 121

järgi kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine võlgnik Janek Jaanson aegumise kohaldamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Janek Jaanson (isikukood 37609266017 ) Kohtute Raamatupidamiskeskus Oleg Sirotin RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Tunnistada KarS § 82 lg 1 p 1 alusel Viljandi Maakohtu
2. novembri 2005 otsuse täimine Janek Jaansonilt mõistetud tasumata menetluskuludes 2 408 (kaks tuhat nelisada kaheksa) € 73 senti (37 688,37 kr) aegunuks. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud 1.
6. Kohtulahend Janek Jaanson on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu
7. novembri 2005 otsusega ja karistatud karistusseadustik (KarS) §

§ 121järgi.

Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. 1.

1. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Janek Jaanson on esitanud kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 37 668.37 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud
2. märtsil
3. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 37 688.37 krooni.
4. Kohtu põhjendused 2.
5. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
6. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
7. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 431 (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. 2.
8. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses olevate sissenõuete täitmise aegumine. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 (Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kord) kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.
9. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Janek Jaanson on süüdi mõistetud KarS §

§ 121järgi, s. o I astme kuriteos. Vastavalt Kar

S § 82 lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Alates

1. jaanuarist 2010 kehtiva KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. See säte ei ole rakendatav süüdimõistetu suhtes, kuna seaduse muudatus on tema suhtes raskendava asjaolu. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 5 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata menetluskulude sissenõudes 37 688.37 krooni, s.o 2 408,73 € KarS § 82 alusel aegunuks. 2.
2. Edasikaebe kord ja määruse edastamine 2 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik 3