TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi täitemenetluses nr 1-07-10651 Kohtulahend Menetlus Viljandi Maakohtu
- novembri 2005 otsus nr 1-277-05 (kohtueelses menetluses nr 05284000584) Vaido Tähemäe süüdimõistmises KarS § 263 p 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5000 krooni lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu kohtutäitur Janek Pool asenduskaristuse kohaldamine Maiken Mardim Vaido Tähemäe (isikukood 38102205225) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustused
- Kohtutäituri avalduses Vaido Tähemäele asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu
- novembri 2005 otsuse täitmine Vaido Tähemäele mõistetud tasumata rahalise karistuse 5000 krooni osas aegunuks; 1.2 jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Vaido Tähemäele Viljandi Maakohtu
- novembri 2005 otsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. Täiendavad otsustused
- Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 tühistada Tartu Maakohtu
- septembri 2009 määrusega määratud Vaido Tähemäe tagaotsitavaks kuulutamine ja vahistamine; 2.2 saata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile, prokuratuurile ja Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonnale. Selgitused kohtumäärusele
- Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Asjaolud Vaido Tähemäe on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu
- novembri 2005 otsusega KarS § 263 p 4 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Kohtuotsus on jõustunud
- novembril 2005 ja täitmisele pööratud. Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Vaido Tähemäele mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 5000 krooni. Kohtutäitur on esitanud
- aprillil 2011 kirja, mille kohaselt kohtutäituri hinnangul on nõue aegunud. Prokurör on
- aprilli 2011 kirjaga avaldanud, et olles tutvunud Vaido Tähemäe materjalidega leiab, et otsuse täitmine on aegunud.
- Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid otsuse täitmise aegumise peatumise kohta. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Vaido Tähemäe on süüdi mõistetud KarS § 263 p 4 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kuivõrd rahalise karistuse täitmise aegumist ja rahalise karistuse sissenõude aegumise kohaldamiseks ettenähtud asjaolud saabusid enne KarS § 82 muudatuste jõustumist, siis puudub igasugune alus kohaldada KarS § 82 lg-s 5 sätestatut. Kuivõrd rahalise karistuse täitmise aegumist ja rahalise karistuse sissenõude aegumise kohaldamiseks ettenähtud asjaolud saabusid enne KarS § 82 muudatuste jõustumist, siis puudub alus võtta seisukoht rakendusssätete puudumise suhtes. Kuivõrd puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada rahalise karistuse täitmise aegumist või rahalise karistuse sissenõude aegumist välistavate asjaolude olemasolu, otsuse jõustumisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses piisavalt toiminud, siis tuleb tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu
- novembri 2005 otsuse täitmine Vaido Tähemäele mõistetud tasumata rahalise karistuse 5000 krooni osas aegunuks. Seega tuleb kohtutäituri avaldus asenduskaristuse määramiseks jätta sisuliselt läbivaatamata seoses otsuse täitmise aegunuks tunnistamisega. Kuna Vaido Tähemäe vahistamise ja tagaotsmise alused on ära langenud, tuleb Tartu Maakohtu
- septembri 2009 määrusega määratud tagaotsimine lõpetada ja vahistamine tühistada. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
- peatüki §-des 383 –
- Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.