← Eesti

4-09-27255/39

Obsah (9)§ 23§ 29§ 114§ 55§ 132§ 123§ 31§ 2§ 155

4-09-27255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-27255 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Merilin R

§ 23, § 29 lg 1 p 1, § 38, § 132 p 3, § 133-135 ning Kr

MS § 181 lg 1 kohus otsustas Rahuldada SIA AMBERS LTD kaebus. 4-09-27255 Tühistada Maksu- ja Tolliameti nimel Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Eneken Aru` poolt 16.11.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 6-3/3196 täies ulatuses ja lõpetada SIA AMBERS LTD suhtes väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Jätta menetluskulud, sh kaebuse esitaja õigusabikulud summas 20 000.00 krooni (1278.23 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Maksu- ja Tolliametil tagastada SIA AMBERS LTD: - kaebuse esitaja poolt tasutud rahatrahv summas 17 000.00 krooni (1086.50 eurot); - kaebuse esitaja poolt tasutud raske kütteõli aktsiis summas 5797.59 krooni (370.53 eurot); - kaebuse esitaja poolt tasutud menetluskulud summas 3522.00 krooni (225.10 eurot). Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 29.03.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 29.03.2011.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 29.04.2011.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 16.11.2009.a on koostatud Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor E. Aru` kiirmenetluse otsus nr 6-3/3196 SIA AMBERS LTD suhtes. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: 11.11.2009.a kell 09:00, Pärnu linn, Riia mnt 233a. Väärteo lühikirjeldus: 11.11.2009.a kontrollisid Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse ametnikud veoautot MB r/n XXXXX, haagis XXXX, veoki juht esitas tollikontrolliks järgmised dokumendid CMR LV-UE 101109 10.11.2009.a, arve nr UE-101109 10.11.2009.a, kvaliteedi sertifikaat nr LR 4/2613/2009 07.11.2009.a, kauba saatjaks arvel SIA AMBERS LTD reg nr: 40003523226, kauba saajaks OÜ U.E reg; nr 11664080. Kaubaks saatedokumentide järgi õli OIL FORMEKS CN 27101991, kauba koguseks 24 500 kilogrammi väärtusega 17 640,00 EUR. Kontrolli kohta koostati veoki läbivaatuse akt nr 0912.1-5/14/809. Kontrolli käigus tekkis kahtlus, et veetava kauba näol võib olla tegemist aktsiisikaubaga. Veok koos kaubaga peeti kinni ning toimetati Lääne maksu- ja tollikeskuse parklasse aadressil Pärnu, Riia mnt 233a asjaolude selgitamiseni. 11.11.2009.a võeti veokis asuvast kaubast proovid, miks fikseeriti proovivõtu protokolliga 11.11.2009.a nr EE3330/037. Proovid 3 tükki suleti kilekottidesse ja tõkendati järgmiste tollitõkenditega ET0022841, ET0022842 ning ET0022843. Proov tollitõkendiga nr ET0022841 saadeti Eesti K. Ke laborisse analüüsimiseks. 13.11.2009.a saabus E. K. K laborist vastus nr 1-4/738, millest lähtuvalt oli tehtud analüüs 9 erinevale kütuseparameetrile. Analüüsiakt kinnitab kauba vastavust aktsiisikaubale, kaup kuulub gruppi kütteõlid KN kood 27101961. Kaupade klassifitseerimise aluseks on nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, 2

(14)4-09-27255 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1— 675) tulenevalt rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise (klassifitseerimise) harmoneeritud süsteem (edaspidi 7/5), mis on alusnomenklatuuriks ka Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuurile (edaspidi KN). Naftasaaduse klassifitseerimisel tuleb lähtuda KN'i märkustest jaotiste ja rubriikide kohta. Vastavalt tollilabori poolt 13.11.2009.a koostatud analüüsiakti nr 1-4/738 näitajatele kuulub nimetatud naftatoode rubriiki kirjeldusega "kütteõlid väävlisisaldusega kuni 1% massist", mille KN kood on 2710 19 61. KN koodi määramisel tuleb lähtuda KN grupi 27 lisamärkuse 2 punktidest
  1. d)ja f). Punkt
  2. d)määratleb mõiste "rasked õlid" - need on õlid ja preparaadid, mille mahust destilleerub temperatuuril 250°C alla 65%. Analüüsiaktis on see number 25,3 mahu%. Seega vastab toode "raske õli" määratlusele. Punkt
  3. f)määratleb "kütteõli" - need on rasked õlid, mille viskoossus lahjendatud proovi värvuse C juures peab vastama KN's toodud tabelile. Analüüsitulemuste kohaselt on lahjendatud proovi värvus väiksem kui 0,5 ja sellele vastav viskoossus 50° C juures 2,95 ning sulfaattuha, sisaldus alla 1%. Seega vastab toode kütteõlile iseloomulikele näitajatele. Punktis
  4. f)on toodud ka tingimused, millistel juhtude rasked õlid ei kuulu alamrubriikidesse 2710 19 51 - 2710 19 69 (kütteõlid). Nendeks tingimusteks on: ei ole võimalik kindlaks teha destilleerimise protsendimäära 250°C juures; ei ole võimalik määrata kinemaatilist viskoossust 50° C juures ja lahustatud proovi värvust C. Kui nimetatud näitajaid ei ole võimalik kindlaks määrata, siis kuulub toode alamrubriikidesse 2710 19 71 - 2710 19 99 (määrdeõlid). Antud naftatoote puhul on kõiki eelmises lõigus nimetatud näitajaid võimalik määrata ja seega ei saa toodet klassifitseerida määrdeõlide alla. Vastavalt analüüsiaktis toodud väävlisisaldusele 7,4 mg/kg, klassifitseeritakse naftatoode NK koodi 2710 19 61 alla. Tuues Eesti Vabariiki Lätist aktsiisimaksuga maksustatavat kütteõli ilma vajalike saatedokumendita rikkus SIA AMBERS LTD järgmisi seaduse nõudeid: Vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 6 lg 1 ja 2 millede kohaselt peab saatedokument olema selline mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida, tuleb vormistada kütusemüügil, kütuse üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale ja saatedokumendil peavad raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele lisaks olema järgmised andmed: 1) kütuse nimetus; 2) bensiini puhul selle oktaaniarv; 3) diislikütuse puhul märge, kas see on talvine või suvine; 4) erimärgistatud diislikütuse puhul märge erimärgistatuse kohta; 4) kütuse vastavussertifikaadi või Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud sertifikaadi number, väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev; 5) kütuse müüja või kütuse hoidja registreeringu number. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 45 lg 1 järgi on aktsiisikauba saatedokumendid saateleht ja aktsiisivabastustõend. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba saatelehe ja aktsiisivabastustõendi vormid, nende täitmise, väljastamise ja esitamise kord ning saatelehe tagastamise kord ja tähtaeg, samuti ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba saatelehel nõutavate andmete loetelu ning selle saatelehe täitmise ja väljastamise kord kehtestatud rahandusministri määrusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Antud juhul on SIA AMBERS LTD süüteo toime pannud ettevaatamatusest, kuna ei täitnud vedelkütuse seaduse § 6 lg- 1 ja 2 nõuete tagamiseks vajalikku hoolsuskohustust. Kuivõrd juriidiline isik saab tegutseda ainult oma juhatuse kaudu, 3
(14)4-09-27255 siis SIA AMBERS LTD poolt toimepandud väärteo eest on vastutav juhatuse liige H. K. Väärteomenetluse käigus toimunud ülekuulamisel H. K andis järgmised ütlused, et ta ei olnud teadlik, et tegemist on aktsiisikaubaga, tema andmetel oli tegemist õliga FORMEKS, mis ei ole aktsiisikaup. Temale olid aluseks Poola firma andmed, kellelt ta kauba ostis ja nende andmetel oli tegemist õliga FORMEKS. Tahtlikult ei ole H. K seadust rikkunud. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt äriregistri kandele oli väärteo toimepanemise ajal ainsaks juhatuse liikmeks H. K. Teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo toimepanemisest sai või võis saada. Rikkumine oli toime pandud SIA AMBERS LTD huvides, kuna osaühing sai kütteõli käitlemisest otsest varalist kasu. KarS § 37 sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. SIA AMBERS LTD on kantud äriregistrisse alates 2000.a ja ei ole sealt kustutatud ning on seega õigusvõimeline juriidiline isik. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Eelpool toodust ilmneb, et SIA AMBERS LTD huvides tehtud tegu, mis seisnes nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemises, vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. VKS § 35 lg 2 p 2 kohaselt on VKS §-des 29-34 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet. Karistust kergendavad asjaolusid menetleja poolt ei tuvastatud. Väärtegu on toime pandud küll ettevaatamatusest, kuid vedelkütuse seaduse tõlgendamisest tulenev eksimus oli SIA AMBERS LTD poolt välditav, sest eriregulatsiooni valdkonnas tegutsev isik peab tundma seal kehtivat korda ja ilmutama piisavat hoolsust selle täitmisel. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: Veoki läbivaatuse aktid 11.11.2009 nr 09-12.15/14/809, mis asuvad väärteotoimikus nr 6-3/3196; proovivõtu protokoll nr EE3330/037 mis asub väärteotoimikus nr 6-3/3196; menetlusaluse juriidilise isiku seadusliku esindaja ülekuulamise protokoll, mis asub väärteotoimikus nr 6-3/3196; kolm kütuseproovi, proovipudelit kilekotis, mis olid tõkendatud tollitõkendiga nr-d ET0022841, ET0022842 jaET0022843; E. K. K analüüsiakt 13.11.2009.a nr 1-4/738, mis asub väärteotoimikus nr 63/3196; E. K. K kaaskiri proovi ET0022841 analüüsiaktile nr 1-4/738-1, mis asub väärteotoimikus nr 6-3/3196 Eeltoodust lähtuvalt on SIA AMBERS LTD väärtegu kvalifitseeritav VKS § 31 lg 2 järgi, mis seisneb nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemises juriidilise isiku poolt. Kohtuvälise menetleja poolt on menetlusalusele isikule antud väärteo toimepanemise eest määratud karistuseks rahatrahv 17 000 krooni. Samuti on menetlusaluselt isikult välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3522 krooni. Kaebuse sisu 30.11.2009.a laekus Pärnu Maakohtule SIA AMBERS LTD kaitsja vandeadvokaat K. Namm` poolt esitatud kaebus asjas koostatud väärteootsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse 4
(14)4-09-27255 lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 29 lg 1 p 1 tunnustel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist ei ole aktsiisikaubaga. Väärteootsusest nähtuvalt kontrolliti menetleja poolt 11.11.2009.a veoautot (MB r/n XXXX, haagis XXXX). Kauba saatedokumentide kohaselt oli kaubaks OIL FORMEX CN

  1. Kaubast võeti proovid nong proov ET0022841 saadeti Eesti K. Ke laborisse analüüsimiseks. 13.11.2009.a saabus laborist vastus nr 1-4/738, millest lähtuvalt oli tehtud analüüs 9 erinevale kütuseparameetrile. Analüüsiakt kinnitab väidetavalt kauba vastavust aktsiisikaubale, kaup kuulub väidetavalt gruppi kütteõlid KN kood
  2. Kaupade klassifitseerimise aluseks on nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2658/87,
  3. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomeklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EMÜ L 256, 7.9.1987) tulenevalt rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise (klassifitseerimise) harmoneeritud süsteem (ITS), mis on alusnomeklatuuriks ka EL kombineeritud nomeklatuurile (edaspidi KN). Vastavalt tollilabori poolt 13.11.2009.a. koostatud analüüsiakti nr 1-4/738 näitajatele kuulub nimetatud naftatoode väidetavalt rubriiki kirjeldusega "kütteõlid väävlisisaldusega kuni 1% massist", mille KN kood on
  4. KN koodi määramisel tuleb lähtuda KN grupi 27 lisamärkuse 2 punktidest D ja F (Komisjoni määrus (EÜ) nr 1031/2008, 19.09.2008.a, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, GRUPP 27). Punkt D määratleb mõiste "rasked õlid" - need on õlid ja preparaadid, mille mahust destilleerub temperatuuril 250°C ASTM D 86 meetodi järgi alla 65% või mille destilleerumise protsendimäär temperatuuril 250 °C ei ole selle meetodi järgi määratav. OÜ K. K 13.11.2009.a analüüsiaktist nähtuvalt kasutati käesoleval juhul nimetatud näitaja leidmiseks katsemeetodit EN ISO
  5. Seega ei ole kauba analüüsimisel kasutatud Komisjoni määruse (EÜ) nr 1031/2008, 19.09.2008.a, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, grupis 27 nõutud katsemeetodit - destilleerumise protsendimäära leidmiseks temperatuuril 250°C tuleb kasutada katsemeetodit ASTM D
  6. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb seega lugeda, et kütuse destilleerumise protsendimäär temperatuuril 250 °C ei ole selle meetodi järgi määratav. Punkt F määratleb "kütteõli" - need on rasked õlid, mille viskoossus V alikvootse lahjendatud proovi värvuse C juures on: - mitte suurem, kui näidatud alltoodud tabeli I reas, kui sulfaattuha sisaldus ASTM D 874 meetodi järgi on alla 1 % ja seebistusarv ASTM D 939-54 meetodi järgi on alla 4, - suurem, kui näidatud tabeli II reas, kui hangumispunkt ASTM D 97 meetodi järgi on vähemalt 10 °C, - suurem kui näidatud tabeli I reas, kuid mitte suurem kui tabeli II reas, kui 300 °C juures destilleerub ASTM D 86 meetodi järgi 25 % mahust ja rohkem või kui 300 °C juures destilleerub alla 25 % mahust, kui hangumispunkt ASTM D 97 meetodi järgi on kõrgem kui -10 °C. Need sätted kehtivad õlide kohta, mille alikvootse lahjendatud proovi värvus C on alla
  7. Lahjendatud proovi värvuse C ja viskoossuse V vastavus Lahjendatud proovi värvus C 11 0 | 0,5 | 1 | 1,5 | 2 | 2,5 | 3 | 3,5 | 4 | 4,5 | 5 | 5,5 | 6 | 6,5 | 7 | 7,5 ja rohkem Viskoossus V|I|4 | 4 | 4 | 5,4 | 9 | 15,1 | 25,3 | 42,4 | 71,1 | 119 | 200 | 335 | 562 | 943 | 1580 | 26501 I I | 7 | 7 | 7 | 7 | 9 | 15,1 | 25,3 | 42,4 | 71,1 | 119 | 200 | 335 | 562 | 943 | 1580 | 2650 | 5

(14)4-09-27255 Termin "viskoossus V" tähistab kinemaatilist viskoossust 50 °C juures väljendatuna ühikutes 106 m2 s-1 ühikutes ASTM D 445 meetodi järgi. Käesoleval juhul on OÜ K. K kasutanud viskoossuse 50 °C juures leidmisel katsemeetodit EVS-EN ISO 3104 ning väljendanud tulemuse ühikutes mm2/s (saanud tulemuseks 2,95 mm2/s). Seega ei ole OÜ K. K kinemaatilist viskoossust 50 °C juures tuvastanud nõutud katsemeetodit kasutades ega ka väljendanud tulemust nõutavates ühikutes. Termin "lahustatud proovi värvus C" tähistab lahuse värvust, mis on määratud ASTM D 1500 meetodi järgi pärast seda, kui üks mahuosa toodet on segatud 100 mahuosa süsiniktetrakloriidiga. Värvus tuleb määrata kohe pärast lahuse moodustumist. OÜ K. K on nimetatud näitaja leidmisel kasutanud katsemeetodeid ASTM D 1500 / ISO
  1. Analüüsiaktist jääb selgusetuks, kas OÜ K. K on nimetatud katsemeetodeid kombineerinud või leidnud lahustatud proovi värvuse C nii ühel kui ka teisel meetodil. Juhul, kui näitaja on leitud ka üksnes ASTM D 1500 meetodit kasutades, on OÜ K. K tuvastanud lahustatud proovi värvuse C õigesti. Nagu eelnevalt märgitud, on kütteõlid rasked õlid, mille viskoossus V alikvootse lahjendatud proovi värvuse C juures vastab ülaltoodud tabelile. Lisaks sellele, et OÜ K. K ei ole õli kinemaatilist viskoossust 50 °C juures tuvastanud nõutud katsemeetodit kasutades ega ka väljendanud tulemust nõutavates ühikutes, ei ole käesoleval juhul tegemist kütteõliga ka seetõttu, et OÜ K. K ei ole leidnud nõuetekohast katsemeetodit kasutades ka õli sulfaattuha sisaldust, seebistusarv on üleüldse jäetud tuvastamata. Nimelt, kui võtta aluseks OÜ K. Ke poolt (küll ebaõigesti) tuvastatud õli viskoossus 50 °C juures, s.o. 2,95 mm2/s, kuulub raske õli kütteõlide kategooriasse üksnes juhul, kui sulfaattuha sisaldus ASTM D 874 meetodi järgi on alla 1 % ja seebistusarv ASTM D 939-54 meetodi järgi on alla
  2. Sulfaattuha sisalduse on OÜ K. K tuvastanud analüüsiaktist nähtuvalt katsemeetodil ISO 3987, mistõttu on näitaja tuvastatud ebaõigesti. Seebistusarvu ei ole OÜ K. K aga üleüldse tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus lugeda kaebuse esitaja poolt veetud kaupa kütteõliks nii seetõttu, et OÜ K. K ei ole õli kinemaatilist viskoossust 50 °C juures tuvastanud nõutud katsemeetodit kasutades ega ka väljendanud tulemust nõutavates ühikutes, kui ka seetõttu, et OÜ K. K ei ole leidnud nõuetekohast katsemeetodit kasutades õli sulfaattuha sisaldust, seebistusarv on üleüldse jäetud tuvastamata. Alamrubriikidesse 27101951 - 27101969 ei kuulu rasked õlid, mis on määratletud punktis d ja mille kohta ei ole võimalik kindlaks teha: - destilleerumise protsendimäära 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi (null loetakse protsendimääraks), - kinemaatilist viskoossust 50 °C juures ASTM D 445 meetodi järgi, - lahustatud proovi värvust C ASTM D 1500 meetodi järgi. Sellised tooted kuuluvad Komisjoni määruse (EÜ) nr 1031/2008,
  3. september 2008, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, grupi 27 punkt f kohaselt alamrubriikidesse 27101971
  4. Johtuvalt eeltoodust ning arvestades, et analüüsitud kauba puhul ei olnud võimalik kindlaks teha destilleerumise protsendimäära 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi ning kinemaatilist viskoossust 50 °C juures ASTM D 445 meetodi järgi, oli kaebuse esitaja poolt veetava kauba näol tegemist määrdeõliga. Kaebuse esitaja poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud kauba saatedokumentidel oli märgitud seega õigesti kaubaks OIL FORMEX CN 6
(14)4-09-27255 27101991, mistõttu puudub igasugune alus kaebuse esitaja karistamiseks VKS § 31 lg 2 nõuete rikkumise eest. Proovivõtu protokollist nr EE3330/037 nähtuvalt on kaebuse esitaja soovinud kaubale ka lisaproovi tegemist, kuid väärteomaterjalide hulgas puuduvad andmed selle kohta, millised olid lisaproovi tulemused. Analüüsiakt on esitatud üksnes proovi nr ET0022841 kohta (lisaproovi tähistus oli proovivõtu protokollist nähtuvalt ET0022843). Kaebuse esitaja juhatuse liige H. K selgitas 11.11.2009.a ülekuulamisel, et ta ei olnud teadlik, et tegemist on aktsiisikaubaga, tema andmetel oli tegemist õliga FORMEX, mis ei ole aktsiisikaup. Kaebuse esitaja juhatuse liikmele olid aluseks Poola firma andmed, kellelt ta kauba ostis ja nende andmetel oli tegemist õliga FORMEX. Seega on eelnevalt ka kaebuse esitajale kauba müünud isikute poolt tuvastatud, et tegemist oli määrdeõliga, mis ei ole aktsiisikaup. Asjaolu, et OÜ K. K teostab analüüse valede katsemeetodite alusel ega lähtu Euroopa Liidu liikmesriikidele siduvast määruse (EÜ) nr 1031/2008,
  1. september 2008, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa, grupi 27 nõuetest, on viinud kohtuvälise menetleja poolt alusetult kaebuse esitajale karistuse määramiseni. Johtuvalt eeltoodust ning arvestades, et OÜ Eesti K. K on mitmed kauba näitajad tuvastanud vale meetodit kasutades, väljendatud tulemusi valedes ühikutes või jätnud kauba KN koodi määramiseks vajalikud andmed üldse tuvastamata, ei ole kaup käsitletav kütteõlina, vaid määrdeõlina, ning kaebuse esitajat on karistatud alusetult. Kaebuse esitaja palub kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 6-3/3196-1 tühistada ning väärteomenetluse lõpetada, kuivõrd kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused. Lisaks eeltoodule märgib kaebuse esitaja, et väärteootsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 6-3/3196-1 kaebuse esitajale karistuseks VKS § 31 lg 2 nõuete rikkumise eest rahatrahvi 17 000 krooni, samuti mõistis kaebuse esitajalt välja menetluskulud kogusummas 3 522 krooni. Raske kütteõli aktsiisi ei ole kaebuse esitajalt väärteootsusega välja mõistetud. Seega on kaebuse esitaja tasunud Maksu- ja Tolliametile raske kütteõli aktsiisi summas 5 797.59 krooni alusetult. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud summa tagastamist. Kaebuse esitaja tasus 16.11.2009.a kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi summas 17 000,00 (seitseteist tuhat) krooni (lisa 2) ning väljamõistetud menetluskulud summas 3 522 krooni (lisa 3). Samuti tasus kaebuse esitaja Maksu- ja Tolliametile alusetult raske kütteõli aktsiis summas 5 797,59 krooni (lisa 4). Kaebuse esitaja palub temale tagastada alusetult tasutud raske kütteõli aktsiisi summas 5 797,59 krooni ning kiirmenetluse otsuse tühistamisel ka määratud rahatrahvi summas 17 000 krooni ning väljamõistetud menetluskulud summas 3 522 krooni. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja 16.11.2009.a väärteoasjas nr 6-3/3196-1 tehtud kiirmenetluse otsus ja lõpetada käesoleva kaebuse alusel väärteomenetlus. Samuti palub kaebaja tagastada SIA AMBERS LTD tema poolt 16.11.2009.a Maksu- ja Tolliametile tasutud 26 319.59 (17 000 + 5
  2. 59 + 3 522) krooni. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee` oma 18.12.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja SIA AMBERS LTD kaebus rahuldamata. 7
(14)4-09-27255 Esmalt palub menetleja maakohtul kontrollida

§ 114lg 2 nõude täitmist kaebaja poolt.

Kohtuvälise menetleja seisukohad: Kaebaja väite osas, et uurimisel kasutati valesid katsemeetodeid märgib kohtuväline menetleja: Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud seda, et tegemist on aktsiisikaubaga, kuna OÜ E. K. K 13.11.2009.a analüüsiaktis nr 1-4/738 kaubaproovi uurimisel kasutatud katsemeetodid ei ole õiged ja uuritud parameetrid ei ole piisavad selleks, et määratleda kauba tariifne klassifikatsioon raske kütteõlina. Kuna nimetatud väidete kontrollimiseks on vaja spetsialisti teadmisi, pöördus kohtuväline menetleja analüüsi teinud spetsialisti poole selgituste saamiseks analüüsis kasutatud katsemeetodite kohta. OÜ E. K. K kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonnajuhataja P.A on kohtuvälisele menetlejale selgitusi andnud 15.12.2009.a kirjas nr 1-9/644-

  1. Kohtuväline menetleja lisab nimetatud kirja koopia koos lisadega käesoleva dokumendi juurde ning esitab kohtule kirja originaali kohtuistungil. Refereeritult on spetsialisti vastused järgmised:
  2. Katsemeetodite valik analüüsiaktis nr 1-4/738 toodud uuringute tegemisel tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.06.2003 määrusest nr 97 "Nõuded vedelkütusele". Nimetatud meetodid on Eesti Standardiameti poolt üle võetud ja kinnitatud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) katsemeetodid;
  3. Katsemeetodid EVS-EN ISO 3405 ja ASTM D 86 on omavahel identsed (lisatud võrdlustabel). Destüleerumise näitajad on saadud täielikult nii EVS-EN ISO 3405 ja ASTM D 86 nõuetele vastavalt;
  4. Katsemeetodid EVS-EN ISO 3104 ja ASTM D 445 on omavahel identsed (lisatud võrdlustabel). Viskoossuse näitajad on saadud mõlema meetodid nõuetele vastavalt;
  5. Meetodite ASTM D 1500 / ISO 2049 kajastus koos proovi värvuse määramise meetodi tulbas analüüsiaktis viitab sellele, et nimetatud meetodid on identsed;
  6. Katsemeetodid ISO 3987 ja ASTM D 874 on omavahel identsed (lisatud võrdlustabel). Sulfaattuha sisalduse tulemus on saadud täielikult mõlema meetodi nõuetele vastavalt;
  7. Seebistusarv on jäetud tuvastamata, sest labor on seisukohal, et see katse ei olnud antud proovi korral KN koodi määramiseks vajalik, kuna eelnevalt proovile tehtud katsed andsid eksperdile selleks piisaval hulgal vajalikku informatsiooni;
  8. Katsemeetodite tähistamine ASTM või ISO standardina on formaalne, kuna tegu on sisuliselt identsete katsemeetoditega ning nende põhjal esitatud soovituslikku KN koodi otseselt mittemõjutava vormistusliku aspektiga. Kohtuväline menetleja leiab, et eksperdi vastused ei anna alust kahelda valitud katsemeetodite ja analüüsitulemuste õigsuses märkides samas, et maakohtul on võimalus kaasata ekspert analüüsitulemuste vahetuks ja suuliseks selgitamiseks ning tõendite uurimiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et analüüsiaktis väljendati kinemaatilist viskoossust valedes ühikute. Menetleja leiab, et selline väide on ilmselgelt alusetu ja otsitud. Üldteada asjaolu on, et 1 mm2 = 1 * 10-6 m2 või et ühes ruutmeetris on 1 miljon ruutmillimeetrit. n-x=l/nx, seega s-1 = l/s. Ühik 10-6 m2 s-1 on täpselt sama, mis analüüsiaktis kasutatud ühik mm2/s ning tähistab ruutmillimeetrite arvu sekundis. Normatiivne alus rahvusvaheline mõõtühikute süsteemi SI kord- ja osaühikute ning SI tuletatud ühikute kasutamiseks tuleneb Vabariigi Valitsuse 26.04.2004.a määrusest nr 120 ning selle vastu ei ole analüüsiakti koostaja eksinud. Sama ühiku graafiline esitlus kaebuses "10-6 m2 s-1" ei kannata seevastu mingit kriitikat. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas SIA AMBERS LTD poolt Eesti äriühingule 8

(14)4-09-27255 müümiseks Eestisse toimetatud kauba tariifne klassifikatsioon oli 27101991 (metallitöötlusõlid, vormiõlid, korrosioonitõrjeõlid) või 27101961 (rasked kütteõlid väävlisisaldusega kuni 1% massist). Kohtuvälise menetleja teada ei ole vastaspool pakkunud mingit muud, kolmandat kaubakoodi. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga osas, et kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) koodi määramisel tuleb lähtuda Komisjoni määruses 1031/2008 KN grupi 27 lisamärkuste d ja f sisust. Lisaks juhib kohtuväline menetleja tähelepanu Harmoneeritud Süsteemi (HS 2007) grupi 27 selgitavatele märkustele, milles rubriigi 2710 märkustes jaotises "I) Põhitooted" punktist C nähtuvalt saab selle alapunktides 1-7 loetletud tooteid määrdeõlide ja muude (s.o. kütteõlidest erinevate) õlidena klassifitseerida kui nendele on lisatud mitmesuguseid aineid nende kohandamiseks erinevatel otstarvetel ja eeldusel, et need saadused sisaldavad põhikomponendina massilt 70% või rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid ning et nad ei kuulu nomenklatuuris ühegi neid spetsiifiliselt kirjeldava rubriigi alla. Sellest järeldub, et kui toode vastab kütteõli määratlusele ning seda saab klassifitseerida KN koodiga 27101961, siis ei saa ta olla samaaegselt klassifitseeritav ka KN koodiga
  1. Pöördudes KN grupi 27 lisamärkuste punktide d ja f juurde leiab kohtuväline menetleja, et tegemist saab olla üksnes raske kütteõliga ning mitte määrde- ja muu õliga: Punkt d: rasked õlid (alamrubriigid 2710 19 31 - 2710 19 99) - õlid ja preparaadid, mille mahust destiUeerub ASTM D 86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C alla 65 % või mille destilleerumise protsendimäär temperatuuril 250 °C ei ole selle meetodi järgi määratav. Analüüsiaktis fikseeritud proovi destilleerumise parameeter 250 °C juures on 25,3 mahuprotsenti. Järelikult on tegemist punktis d määratletud raske õliga. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebuse esitajal ei tohiks sellele vastuväiteid olla, kuna ka kauba saatedokumentides kajastatud KN koodiga 27101991 klassifitseeritavad tooted peavad vastama sellele tingimusele. Siiski, leiab kaebuse esitaja (küll põhjendamatult), et destilleerumise määr ei ole selle meetodi järgi määratav, korrates punkti d täitmise alternatiivset eeldust ning jõudes seeläbi sama järelduseni, mis kohtuväline menetlejagi -tegemist on raske õliga. Punkt f: kütteõlid (alamrubriigid 2710 19 51 - 2710 19 69) - punktis d määratletud rasked õlid (...), mille viskoossus V alikvootse lahjendatud proovi värvuse C juures on: — mitte suurem, kui näidatud alltoodud tabeli I reas, kui sulfaattuha sisaldus ASTM D 874 meetodi järgi on alla 1 % ja seebistusarv ASTM D 939-54 meetodi järgi on alla 4, — suurem, kui näidatud tabeli II reas, kui hangumispunkt ASTM D 97 meetodi järgi on vähemalt 10 °C, — suurem kui näidatud tabeli I reas, kuid mitte suurem kui tabeli II reas, kui 300 °C juures destiUeerub ASTM D 86 meetodi järgi 25 % mahust ja rohkem või kui 300 °C juures destiUeerub alla 25 % mahust, kui hangumispunkt ASTM D 97 meetodi järgi on kõrgem kui -10 °C. Need sätted kehtivad õlide kohta, mille alikvootse lahjendatud proovi värvus C on alla
  2. < tabel "Lahjendatudproovi värvuse C ja viskoossuse V vastavus"> Eksperdi selgitustest nähtuvalt leiti, et proovi analüüsitulemused võimaldavad toodet klassifitseerida esimese reegli järgi kolmest, s.o rasked õlid, mille viskoossus V alikvootse lahjendatud proovi värvuse C juures on mitte suurem, kui näidatud alltoodud tabeli I reas, kui sulfaattuha sisaldus ASTM D 874 meetodi järgi on alla 1% ja seebistusarv ASTM D 939-54 meetodi järgi on alla
  3. Eksperdi hinnangul ei olnud seebistusarvu tuvastamine vajalik, kuna eelnevalt proovile tehtud katsed andsid eksperdile selleks piisaval hulgal vajalikku informatsiooni. KN grupi 27 lisamärkuste punkti f lõpus on märgitud järgmist: 9
(14)4-09-27255 Alamrubriikidesse 2710 19 51 - 2710 19 69 ei kuulu rasked õlid, mis on määratletud punktis d ja mille kohta ei ole võimalik kindlaks teha: — destilleerumise protsendimäära 250 °C juures ASTM D 86 meetodi järgi (null loetakse protsendimääraks), — kinemaatilist viskoossust 50 °C juures ASTM D 445 meetodi järgi, — lahustatud proovi värvust C ASTM D 1500 meetodi järgi. Sellised tooted kuuluvad alamrubriikidesse 2710 19 71 - 2710 19
  1. Sellest järeldab kohtuväline menetleja, et täiendavaks tingimuseks selleks, et toodet saaks klassifitseerida KN koodiga 27101991, peab olema võimatu vähemalt ühe ülaltoodud näitaja tuvastamine. Käesolevas asjas olid aga nii destilleerumise protsendimäär, kinemaatiline viskoossus ja lahustatud proovi värvus C tuvastatud vastavate meetodite järgi, mis kinnitab toote kuuluvust raskete kütteõlide hulka. Kaebuse esitaja taotleb muuhulgas menetlusaluse isiku poolt tasutud aktsiisimaksu summas 5797,59 krooni tagastamist. Kohtuväline menetleja leiab, et sellise taotluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse järgmistel põhjustel:
  2. Maksumääramine ei toimunud väärteomenetluse raames. Väärteomenetluses ei ole võimalik otsustada maksumääramist. Karistusseadustiku
  3. peatükk ei näe maksu määramist karistuse liigina süüteo eest.

§ 55

lg 2 kohaselt saab kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsusega karistada isikut rahatrahviga. Maksustamise alused tulenevad maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest, antud juhtumis alkoholi- tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisiseadusest. Käesolevas juhtumis ei ole kohtuväline menetleja ka vaidlustatud kiirmenetluse otsusega menetlusaluselt isikult maksusumma välja mõistnud. Kohtuväline menetleja märgib selguse huvides, et aktsiisimaksu tasumise aluseks olev dokument on äriühingu SIA AMBERS LTD juhatuse liikme H. K'e poolt Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskusele 16.11.2009.a esitatud energiatoote aktsiisideklaratsioon, mille kohaselt deklareeris aktsiisimaksu summas 5797.59 krooni raske kütteõli koguselt 24500 kg.

  1. Vaidlustatud otsus ei ole täitedokument maksusumma osas. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 p 9 on täitedokumendiks muuhulgas kohtuvälise menetleja otsus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Käesolevas asjas aga ei ole kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuses muid avalik-õiguslikke rahalisi sissenõudeid otsustanud, kui rahatrahv ja menetluskulud (vt vaidlustatud otsuse resolutiivosa). Seda asjaolu tunnistab ka kaebuse esitaja (kaebuse lk 4).
  2. Kaebuse esitaja viitab TMS §-le
  3. Kohtuväline menetleja leiab, et viidatud norm ei puutu asjasse, kuna: hetkel ei toimu kõnesolevas asjas ühtegi täitemenetlust; viidatud norm reguleerib täitekulude tagastamist sundtäitmise aluseks oleva dokumendi tühistamisel, mida kõnesolevas asjas samuti ei toimu; täitemenetluse täitekulude mõiste on defineeritud TMS §-s 37 ning maksusumma ei ole täitekulu (vaid võlg kasutades sama seaduse terminoloogiat).
  4. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud seadustest ning Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 tulenevalt kuulub maksuasjade läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Maakohtu pädevus lahendi tegemisel kaebemenetluses on piiratud

§ 132

, mis on vaidlustatud lahendi keskne (jätta jõusse - tühistada osaliselt tühistada täielikult). Kaebuse esitaja on ise kaebuses rõhutanud, et raske kütteõli aktsiisi ei ole menetlusaluselt isikult väärteootsusega välja mõistetud. Teades viimast asjaolu, pidi kaebuse esitaja ka teadma, et tema taotlus maksusumma tagastamiseks väärteomenetluses on alusetu. Kokkuvõtvalt palub kohtuväline menetleja kaebuse esitaja taotlus maksusumma tagastamise osas maakohtul jätta 10

(14)4-09-27255 tähelepanuta. Kuigi kaebuses toodud väited on kohtuvälise menetleja arvates selgelt alusetud, ei saa Maakohus asja sisulisel arutamisel piirduda kaebuses esitatud väidete kontrollimisega. Tulenevalt

§ 123

lg-st 2 peab maakohus kontrollima kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Juhul, kui maakohus peaks jõudma järeldusele, et analüüsiaktiga ei ole veenvalt tõendatud see, et tegemist on vedelkütusega VKS mõistes, palub kohtuväline menetleja maakohtul mitte piirduda tõendamatuse konstateerimisega. Kohtuväline menetleja juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas on kohtuvälise menetleja valdusesse jäänud 2 pudelit nn vaidlusproovidega, mis olid võetud samaaegselt analüüsiaktis nr 1-4/738 uuritud prooviga. Proovid on üheliitristes metallanumates, plommitud tollitõkenditega ET0022842 ja ET0022843. Nimetatud proove saab vajadusel täiendavalt uurida, määrates kohtuekspertiisi vastavalt

§-le

  1. Kohtuväline menetleja märgib, et käesolevas asjas omab tähtsust asjaolu, kas SIA AMBERS LTD poolt Eestisse müügi eesmärgil toimetatud kaup oli vedelkütus VKS § 31 lg 2 karistusnormi mõistes või mitte. Vedelkütuse mõiste on antud vedelkütuse seaduse § 2 lg 1 p-s 1: vedelkütus on vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, samuti mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel, s.o rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 °C, on gaasilises olekus. Sellisele määratlusele vaidlusalune toode ilmselgelt vastab. Toll on tuvastanud tuginedes OÜ E. K. K analüüsiaktile, et tegemist on vedelkütuse kitsama alaliigiga, mis on raske kütteõli, vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri
  2. juuni
  3. a määruse nr 97 § 1 lg 1 p-le
  4. SIA AMBERS LTD on seega Eestisse toimetanud vedelkütuse VKS mõistes. Kontrollimise hetkel tollile ei esitatud VKS § 6 nõuetele vastavat saatelehte. See asjaolu on tõendatud tolliläbivaatusaktiga ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustega. Kütus oli mõeldud müügiks Eesti äriühingule U. E OÜ. See asjaolu on tõendatud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustega ning esitatud kauba saatedokumentidega. Kütuse vedu SIA AMBERS LTD poolt oli kütuse käitlemine VKS § 2 lg 1 p 3 mõistes kuna see toimus selgelt ärilisel eesmärgil äriühingu nimel, kasutades spetsiaalset paakveokit ning ärilisele eesmärgile vastavas koguses. Kohtuväline menetleja tugineb mh Riigikohtu otsuse 3-1-1-4-09 punktidele 12.1, 12.2, 12.
  5. VKS § 31 lg 2 näeb ette karistuse juriidilisele isikule nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemise eest. Käesolevas juhtumis on vedelkütuse käitlemine toimunud nõuetekohase saatedokumendita. Seega on realiseeritud VKS § 31 objektiivse koosseisu tunnused. Rikutud õigusnorm on V K S § 6 1 g l . KarS § 14 juriidilise isiku vastutuselevõtmise eeldused on samuti täidetud - teo pani toime vastutav isik juhatuse ainuliige H. K, kelle hoolsuskohustus oli tagada Eesti Vabariigi seaduste täitmine Eestisse kütuse müügi eesmärgil saatmisel. Juriidilise isiku huvi väljendub käibes. Subjektiivsest küljest on tegu toime pannud vähemalt hooletusest - hoolsa suhtumise juures oleks juhatuse liige kauba sisus veendunud ja Eesti seadustele vastavad dokumendid kaubale vormistanud. Eeldatav tegevus on seejuures mõistlik ning tegemist ei ole 11

(14)4-09-27255 võimatu hoolsusega. Teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Juhindudes ülaltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kiirmenetluse otsus nr 6-3/3196 muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata

§ 132p 1 alusel.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 15.03.2011.a Kohtuistungil kaebaja jäi esitaud kaebuse ning seisukohtade (29.03.2010.a kirjalikud teesid tl 62-68; 23.04.2010.a seisukoht tl 75-80; 19.08.2010.a seisukoht tl 101-104; 08.10.2010.a seisukoht tl 155-159; 09.03.2011.a seisukoht tl 200-204) juurde. Kaebaja sõnul on nende märtsis esitatud kirjalik seisukoht lõplik (tl 200-204). Kaebaja leiab, et kohus peab andma hinnangu, kas olemasoleva ekspertiisi tulemus saab olla konkreetses asjas karistamisotsuse tegemise aluseks ja kas see vastab Riigikohtu praktikale, mis omakorda on ekspertiiside või karistusotsuste tegemise aluseks. Kaebaja juhib tähelepanu järgmistele Riigikohtu lahenditele 31-1-86-05; 3-1-1-43-08; 3-1-1-84-07; 3-1-1-63-08; 3-1-1-4-06; 3-1-1-9-05. Kaebaja on seisukohal, et hetkel puudub dokument, mis vastaks ekspertiisiakti tunnustele. K. Ke dokument ei vasta nõuetele. See tähendab seda, et see konkreetne dokument ei kinnita, et tegemist on aktsiisikaubaga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut oleks saanud anda pädeva hinnangu. Antud juhul ei ole võimalik tuvastada, mis ainega tegu oli. Eelnevat arvestades palub kaebaja asjas koostatud otsus SIA AMBERS LTD suhtes tühistada, lõpetada asjas väärteomenetlus ning jätta menetluskulu kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et jääb eelnevalt avaldatud seisukohtade (18.12.2009.a seisukoht tl 20-29; 22.04.2010.a seisukoht tl 70-74; 07.05.2010.a seisukoht tl 89-96; 01.09.2010.a seisukoht tl 130-135; 28.09.2010.a seisukoht tl 150-153; 03.12.2010.a seisukoht tl 173-176) ja süüdistuse juurde. Menetleja on seisukohal, et ekspertiisiakt on kohtukõlbulik tõend ja leiab, et kogu vaidlus asja tehnilise koostise üle on muutunud irrelevantseks tänu sellele, et menetluses on kerkinud üles dokumendid, mis muide on vastase endi poolt esitatud, milles on must valgelt kirjas, et pooled leppisid kokku selles, et nad müüvad ja ostavad teineteiselt aktsiisikaupa ja see nähtub lepingust. 6 peatükis on need tingimused ja selle kohta oleme ka esitanud oma kirjaliku seisukoha. Menetlusalusele isikule on ette heidetud subjektiivse koosseisu intensiivsust ja hooletust. Nüüd selgus, et tegemist on kaudse tahtlusega. Samuti klappisid keemiliste näitajate osas kauba saatedokumendid. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et SIA AMBERS LTD kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite 12

(14)4-09-27255 kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). 25.10.2010.a. kohus määras, tagamaks kohtulikul uurimisel asitõendi vaatluse tulemuslikkust, teha väärteoasjas nr 4-09-27255 põlevvedeliku-uuring. Võimalus, teha põlevvedeliku-uuring, on sätestatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruses - § 10 p 24, § 12 lg 5. Põlevvedeliku-uuring teha Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastada väärteoasja nr 4-09-27255 toimik koos 11.11.2009.a proovivõtuprotokollis (menetleja toimik lk 5) kajastatud prooviga, milline asub kohtuvälise menetleja juures. Kohus kohustab menetlejat viivitamatult edastama nimetatud proovi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Põlevvedeliku-uuringuga on vajalik välja selgitada: kas uuringuks esitatud aine on vedelkütus; juhul kui uuringuks esitatud aine on vedelkütus, siis milline vedelkütus - kas raske kütteõli või mõni muu kütus (nimetada milline) (tl 161-162). 25.10.2010.a palus maakohus Maksu- ja Tolliametil edastada viivitamatult EKEI-le uuringu läbiviimiseks kohtuvälise menetleja valduses olevad ja 11.11.2009.a proovivõtuprotokollis (menetleja toimik lk 4-5) kajastatud proovid: õli – plekkpudel a` 1l tollitõkendiga ET0022841; õli – plekkpudel a` 1l tollitõkendiga ET 0022842; õli – plekkpudel a` 1l tollitõkendiga ET0022843 (lisaproov) (tl 163). 23.11.2010.a teatas kohtuväline menetleja, et kõnesolevad proovid on varasemalt hävitatud nende lepingulise hoiustaja, so OÜ E. K. Ke, poolt (tl 166-170). 17.12.2010.a tagastas EKEI Pärnu Maakohtule väärteotoimiku põhjusel, et proovi puudumise tõttu ei ole võimalik nimetatud uuringut teostada (tl 185). Kohus leiab, et

§ 123

mõtte kohaselt peab kohus väärteo asja lahendamisel kõiki tõendeid kontrollima ja hindama. Kohtuväline menetleja on tuvastanud tuginedes OÜ E. K. K analüüsiaktile, et tegemist on vedelkütuse kitsama alaliigiga, mis on raske kütteõli, vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 97 § 1 lg 1 p-le
  3. Kuivõrd kaebuse esitaja vaidlustas K. Ke analüüsiaktis toodu, siis oleks tulnud määrata ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja välja selgitada, kas nõuetekohase uuringu teostamisel oleksid nemad jõudnud samale tulemusele, kui K. K. Kaebuse esitaja arvates on tegemist määrdeõliga, siis nimetatu tõendamine ega ümberlükkamine ei ole muul viisil võimalik, kui Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis põlevvedeliku uuringuga. Kohtuvälisel menetlejal vedeliku proove säilinud ei ole, seega ei saa välja selgitada asjas tähtsust omavat asjaolu. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et käesoleva kaebuse menetlemise raames ei ole üheselt tõendatud SIA AMBERS LTD poolt VKS § 31 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning sellised kõrvaldamata kahtlused tuleb vastavalt

§ 2ning Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 7 lg 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (3-1-1-82-09). Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes

§ 132

p 3 kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti nimel Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor E. Aru` poolt 16.11.2009.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 6-3/3196 kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus SIA AMBERS LTD suhtes lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel. 13

(14)4-09-27255 Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 20 000.00 krooni (1278.23 eurot). Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuid

§ 23kohaselt lahendab kohus kaebaja taotluse õigusabikulude hüvitamise osas kohtumääruse alusel. Kr

MS § 173 lg 4 sätestatu kohaselt jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. KrMS § 177 p 3 on lisakulud tõlgile käesoleva seadustiku § 178 järgi makstavad summad. Seega ei kuulu kohtu hinnangul kaebajale hüvitamisele tõlketeenustega seonduvad kulutused. Samuti kuulub kaebajale tagastamisele: kaebuse esitaja poolt tasutud rahatrahv summas 17 000.00 krooni (1086.50 eurot); kaebuse esitaja poolt tasutud raske kütteõli aktsiis summas 5797.59 krooni (370.53 eurot) ning kaebuse esitaja poolt tasutud menetluskulud summas 3522.00 krooni (225.10 eurot).

§ 155

lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Anu Tammeniit Kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.