← Eesti

4-11-905/10

Väärteoasi nr.4-11-905 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

  1. mail 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L ’i 07.02.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,10,016964 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Kaebuse esitanud isik MU, isikukood: XXX, elukoht: XXX Lepinguline esindaja PAAVO P , isikukood: XXX, asukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: MU, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON MU `i kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L ’i 07.02.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,016964 ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L ’i 07.02.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,10,016964 tehtud otsusega tuvastati, et MU 31.10.2010.a. kell 20:50, Tallinnas Tondi tn 34 parklas, juhtides mootorsõidukit Audi A4 reg. märgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20+/-0,5 mg. Väärteoprotokoll ja väärteotoimiku materjalid olid menetlusalusele isikule tutvustatud peale paranduste tegemist 17.01.2011.a.. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. 31.10.2010.a. kella 20:50 paiku Tallinnas Tondi tn. 34 asuva pizza söögikoha parklas menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki Audi A4 reg. märgiga XXX juhtimise fakt on tõendatud tunnistaja ütlustega. Liikluseeskirja § 76 punkt 3 nõuete kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse § 7419 „Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine „ lõige 1 sätete kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi, - karistatakse väärteokorras rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse võtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 723 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 724 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastav alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 31.10.2010.a. kell 21.12 mõõdeti MU’l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,20 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,15 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Põhja Prefektuurile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kota nr. E-
  2. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr. 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr. TTRC-10-00050) ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemuse jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. 2 Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et MU juhtis 31.10.2010.a. kell 20.50 Tallinnas, Tondi tn 34 asuva pizza söögikoha parklas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on 09.11.2010.a. menetlusaluse isiku MU poolt esitatud vastulause. Vastulauses ei nõustu menetlusalune isik temale inkrimineeritud rikkumisega. Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuivõrd esitatud selgitused on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik MU rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 5 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja MU’le Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi kokku 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400.-krooni (345 eurot ja 12 euro senti). Võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel MU’lt Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU MU esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.02.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,016964 tühistada täies ulatuses, lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja hüvitada temale valitud kaitsjale makstud tasu. I SISSEJUHATUS 1.
  3. MU suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, Inimõiguste ülddeklaratsiooniga, Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsi Lõppaktiga (Helsingi Akt), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning viimasena, kuid kindlasti käesoleval juhul mitte vähemtähtsamana – „Väärteomenetluse seadustikuga”. MU kaitsjana olen seisukohal, et MU suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, sest nii lihtsalt ei saa väärteomenetlust läbi viia. 1.
  4. Kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluses väärteomenetlusõigust ning ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. on oluliselt rikutud Kuivõrd väärteomenetlusõiguse rikkumised ei ole kõrvaldatavad, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas tühistada ja väärteomenetlus MU suhtes lõpetada „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel. 3 Samuti, arvestades kohtuvälise menetleja poolt käesolevas menetluses tehtud väärteomenetlusnormide rikkumise rohkust, siis juba seda arvesse võttes kuulub käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. II ASJAOLUDE KIRJELDUS 2.
  5. MU suhtes koostatud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2302,10,016964 on õigusvastane seetõttu, et MU suhtes koostati väärteomenetluse otsus seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. MU suhtes koostati väärteomenetluse protokoll nr 2302,10016964
  6. oktoobril
  7. aastal, kus talle inkrimineeriti mootorsõiduki juhtimist seisundis, kus tema poolt väljahingatavas õhus sisaldus seadusega lubatud määrast rohkem alkoholi. 2.
  8. MU esitas seadusega ettenähtud ajal väärteoprotokollile vastulause, milles vaidles vastu talle inkrimineeritavale teole ning nimetas ühtlasi isikud, kes olid tunnistajateks väärteomenetluse tinginud sündmustele. 2.
  9. Väärteoasjas nr 2302,10016964
  10. oktoobril
  11. aastal koostatud väärteoprotokollis oli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav
  12. novembril
  13. aastal. MU helistas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitusse
  14. novembril või detsembri esimestel päevadel ja uuris, kas ta võiks kohtuvälise menetleja lahendile järgi tulla. Liiklusjärelevalve osakonna telefonilt vastati talle, et MU suhtes ei ole väärteoasjas karistust mõistetud, sest väärteoprotokollis olid vead. 2.
  15. Ligikaudu kuu aega hiljem – jaanuaris
  16. aastal – sai MU kutse ilmuda Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalveosakonda
  17. jaanuaril
  18. a. (kutse on lisatud käesolevale kaebusele). 2.
  19. MU ilmus politseisse, kus talle teatati, et tema suhtes
  20. oktoobril
  21. aastal koostatud väärteoprotokolli on vaja parandada. Kohtuväline menetleja parandas väärteoprotokolli lahtrites märgitud väärteo õiguslikku kvalifikatsiooni. Kui enne oli väärteoprotokoll täidetud järgmiselt: Rikkus: Liiklusseadus § 7419 lg 1 Väärteo kvalifikatsioon: LS § 20 lg 4, LE § 76 p 3 siis paranduste kohaselt kirjutati Rikkus: LE § 76 p 3 Väärteo kvalifikatsioon: LS § 7419 lg 1 Samuti tõmmati väärteoprotokollil maha algselt märgitud kuupäev –
  22. november
  23. a. – millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kirjutati selle peale uus kuupäev 17.02.
  24. 2.
  25. Väärteoasjas nr 2302,10,016964 on Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg L teinud
  26. veebruaril
  27. aastal otsuse, millega tunnistati MU süüdi „Liiklusseaduse” § 7419 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning karistati teda rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses 345,12 eurot ja kohaldati tema suhtes lisaklaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. 4 Eespool nimetatud otsuses on märgitud: „Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles ei nõustu temale inkrimineeritud rikkumisega. Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuivõrd esitatud selgitused on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.” Otsuses märgitu kohaselt puuduvad karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud. III KOHTUVÄLISE MENETLEJA LAHEND KUULUB VÄÄRTEOMENETLUSÕIGUSE OLULISE RIKKUMISE TÕTTU TÜHISTAMISELE 3.
  28. Käesolevas väärteomenetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlusõiguse rikkumised on aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele ning MU suhtes väärteomenetluse lõpetamisele „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. 3.
  29. MUile
  30. oktoobril
  31. aastal koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
  32. novembrist
  33. aastal. Nimetatud kuupäeval kohtuvälise menetleja otsus MUile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ei olnud. „Väärteomenetluse seadustiku” § 70 lõige 4 sätestab: “

(4)Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.” Seega on käesoleval juhul rikutud “Väärteomenetluse seadustiku” § 70 lõike 4 nõudeid. 3.
  1. Põhiseaduse § 13 tuleneb õigus ausale menetlusele. Sellise põhiõiguse üheks osaks on nõue, et menetlus peab olema läbiviidud ilma ülemääraste viivitusteta. Kõigepealt, käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja järginud seaduses sätestatud otsuse tegemise tähtaja nõudeid. Selline rikkumine iseenesest on juba Põhiseaduse § 3 esimeses lauses sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumine. Samas on käesoleval juhul tegemist ka õiguse ausale menetlusele rikkumisega, kuivõrd kohtuväline menetleja tegi otsuse seadusega ettenähtud tähtajast kaks ja pool kuud (sic!) hiljem. Sealjuures ei teostanud kohtuväline menetleja väärteoasja materjalidest nähtuvalt enne otsuse tegemise algset tähtaega ühtegi menetlustoimingut ning protokolli parandati üksnes üks ja pool kuud pärast otsuse kättesaadavaks tegemise tähtaja möödumist. Seega puudus, jättes isegi kõrvale „Väärteomenetluse seadustiku” § 70 lõikes 4 sätestatu, mõistlik põhjus teha otsus hiljem. 3.
  2. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 lõige 1 sätestab õiguse ausale menetlusele isiku õiguste üle otsustamisel mõistliku aja jooksul. EIPKK nimetatud sätet on Euroopa Inimõiguse Kohus käsitlenud selliselt, et see katab ära ka väärteomenetluse Eesti siseriikliku õiguse tähenduses. Käesoleval juhul on rikutud seadusega sätestatud tähtaega otsuse tegemiseks. Käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus, miks seda tähtaega on ületatud, sest ühtegi menetlustoimingut ei teostatud ühe ja poole kuu jooksul pärast algse otsuse tegemise tähtaja 5 saabumist (veelgi enam, kõik menetlustoimingud olid teostatud väärteomenetluse algatamise ajal). Seega on tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lõike 1 rikkumisega. 3.
  3. Inimõiguste ülddeklaratsioon ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsi Lõppakt (Helsingi Akt) sätestavad samuti õiguse ausale menetlusele ning kaasaegses käsitluses hõlmab selline õigus ka nõuet viia selline menetlus läbi mõistliku aja jooksul. 3.
  4. Eespool toodust nähtuvalt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusõigust, tehes otsuse väärteoasjas nr 2302,10,016964 kättesaadavaks
  5. veebruaril
  6. aastal. Selline väärteomenetlusõiguse rikkumine ei ole hilisemas menetluses kõrvaldatav ning seetõttu tingib see kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ning MU suhtes väärteomenetluse lõpetamise „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. 3.
  7. Sellele lisaks soovin kaitsjana juhtida tähelepanu asjaolule, et parandatud protokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates
  8. veebruarist
  9. a. Väärteoasjas nr 2302,10,016964 tehtud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L i poolt tehtud otsuse vaidlustamismärkes on ebatäpselt märgitud, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise viimane päev on
  10. märts
  11. a. Tegelikult lõpeb
  12. veebruarist
  13. a. kulgema hakkav 15-kalendripäevane tähtaeg
  14. märtsil
  15. a. Kaitsja arvates ilmestab selline viga veelkord selgelt ja üheselt arusaadavalt, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust ei saa jätta tühistamata ja väärteomenetlust lõpetamata „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. IV KOHTUVÄLINE MENETLEJA EI OLE VÄÄRTEOASJA AUSALT MENETLENUD 4.
  16. Kohtuväline menetleja on käesoleva väärteoasja menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust selliselt, et see on endaga kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. 4.
  17. MU on oma vastulauses eitanud talle inkrimineeritava väärteo toimepanemist. Samuti on vastulauses nimetatud tunnistajate nimed, kelle ülekuulamist menetlusalune isik taotleb ning kes tema arvates võivad kinnitada tema versiooni juhtunust. 4.
  18. Alusetult on kohtuväline menetleja jätnud MU vastulauses toodud väidetega arvestamata. Alusetult on kohtuväline menetleja jätnud üle kuulamata MU poolt taotletud tunnistajad. 4.
  19. Põhjendamatult on kohtuvälise menetleja otsuses nenditud, et kohtuväline menetleja jätab otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isiku vastulausega, kuivõrd esitatud selgitused olevat justkui ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja püüdnudki selgitada välja tegelikult toimunut ning on rajanud oma otsuse üksnes tema jaoks sobivatele tõenditele. MU poolt osundatud isikud on jäetud tunnistajatena üle kuulamata. 4.
  20. Iseenesest ei ole kohtuvälise menetleja otsuse motiveeritud, kuivõrd otsusest ei nähtu, milles seisneb „ilmne vastuolu” teiste asjas kogutud tõendite ja vastulauses toodu vahel. Selge on siin aga üksnes asjaolu, et politseiametnik L peab „ilmselgeks” oma ühe kolleegi ütlusi ning ei ole 6 püüdnudki arvestada vastulausega, koguda vastulauses osundatud tõendeid ega püüdnud neid hinnata. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole motiveeritud osas, milles on jäetud ülekuulamata vastulauses osundatud isikud. 4.
  21. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. V KOHTUVÄLINE MENETLEJA ON MÄÄRANUD ILMSELGELT PÕHJENDAMATU KARISTUSE 5.
  22. Taganemata oma seisukohast, et käesoleval juhul kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteomenetlus MU suhtes lõpetamisele „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel, pean siiski vajalikuks märkida seda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on ilmselgelt põhjendamatu ning ka selles osas ei ole kohtuväline menetleja järginud karistuse mõistmist reguleerivaid seaduse sätteid. 5.
  23. MU’ile on määratud põhikaristusena rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. 5.
  24. Kõigepealt, MU’ile määratud põhikaristus on ligilähedane sanktsiooni ülemmäärale. Kohtuväline menetleja ei ole sellist karistust mitte kuidagi põhjendanud. Sellises suuruses rahatrahvi määramine MU suhtes on ilmselgelt põhjendamatu. 5.
  25. Käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et MU omab kindlat töökohta – MAOÜ-s – kus tema töökohustuste täitmine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks tähendab seda, et MU ei saa täita oma töökohustusi. MU ülalpidamisel on tema kaheaastane laps, kelle toimetulekuga tuleb samuti arvestada. Eespool toodud asjaoludel on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine MU suhtes ilmselgelt põhjendamatu. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, VTMS § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
  26. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.