(4)Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.” Seega on käesoleval juhul rikutud “Väärteomenetluse seadustiku” § 70 lõike 4 nõudeid. 3.
- Põhiseaduse § 13 tuleneb õigus ausale menetlusele. Sellise põhiõiguse üheks osaks on nõue, et menetlus peab olema läbiviidud ilma ülemääraste viivitusteta. Kõigepealt, käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja järginud seaduses sätestatud otsuse tegemise tähtaja nõudeid. Selline rikkumine iseenesest on juba Põhiseaduse § 3 esimeses lauses sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumine. Samas on käesoleval juhul tegemist ka õiguse ausale menetlusele rikkumisega, kuivõrd kohtuväline menetleja tegi otsuse seadusega ettenähtud tähtajast kaks ja pool kuud (sic!) hiljem. Sealjuures ei teostanud kohtuväline menetleja väärteoasja materjalidest nähtuvalt enne otsuse tegemise algset tähtaega ühtegi menetlustoimingut ning protokolli parandati üksnes üks ja pool kuud pärast otsuse kättesaadavaks tegemise tähtaja möödumist. Seega puudus, jättes isegi kõrvale „Väärteomenetluse seadustiku” § 70 lõikes 4 sätestatu, mõistlik põhjus teha otsus hiljem. 3.
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 lõige 1 sätestab õiguse ausale menetlusele isiku õiguste üle otsustamisel mõistliku aja jooksul. EIPKK nimetatud sätet on Euroopa Inimõiguse Kohus käsitlenud selliselt, et see katab ära ka väärteomenetluse Eesti siseriikliku õiguse tähenduses. Käesoleval juhul on rikutud seadusega sätestatud tähtaega otsuse tegemiseks. Käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus, miks seda tähtaega on ületatud, sest ühtegi menetlustoimingut ei teostatud ühe ja poole kuu jooksul pärast algse otsuse tegemise tähtaja 5 saabumist (veelgi enam, kõik menetlustoimingud olid teostatud väärteomenetluse algatamise ajal). Seega on tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lõike 1 rikkumisega. 3.
- Inimõiguste ülddeklaratsioon ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsi Lõppakt (Helsingi Akt) sätestavad samuti õiguse ausale menetlusele ning kaasaegses käsitluses hõlmab selline õigus ka nõuet viia selline menetlus läbi mõistliku aja jooksul. 3.
- Eespool toodust nähtuvalt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt menetlusõigust, tehes otsuse väärteoasjas nr 2302,10,016964 kättesaadavaks
- veebruaril
- aastal. Selline väärteomenetlusõiguse rikkumine ei ole hilisemas menetluses kõrvaldatav ning seetõttu tingib see kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ning MU suhtes väärteomenetluse lõpetamise „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. 3.
- Sellele lisaks soovin kaitsjana juhtida tähelepanu asjaolule, et parandatud protokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates
- veebruarist
- a. Väärteoasjas nr 2302,10,016964 tehtud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L i poolt tehtud otsuse vaidlustamismärkes on ebatäpselt märgitud, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise viimane päev on
- märts
- a. Tegelikult lõpeb
- veebruarist
- a. kulgema hakkav 15-kalendripäevane tähtaeg
- märtsil
- a. Kaitsja arvates ilmestab selline viga veelkord selgelt ja üheselt arusaadavalt, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust ei saa jätta tühistamata ja väärteomenetlust lõpetamata „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. IV KOHTUVÄLINE MENETLEJA EI OLE VÄÄRTEOASJA AUSALT MENETLENUD 4.
- Kohtuväline menetleja on käesoleva väärteoasja menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust selliselt, et see on endaga kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. 4.
- MU on oma vastulauses eitanud talle inkrimineeritava väärteo toimepanemist. Samuti on vastulauses nimetatud tunnistajate nimed, kelle ülekuulamist menetlusalune isik taotleb ning kes tema arvates võivad kinnitada tema versiooni juhtunust. 4.
- Alusetult on kohtuväline menetleja jätnud MU vastulauses toodud väidetega arvestamata. Alusetult on kohtuväline menetleja jätnud üle kuulamata MU poolt taotletud tunnistajad. 4.
- Põhjendamatult on kohtuvälise menetleja otsuses nenditud, et kohtuväline menetleja jätab otsuse tegemisel arvestamata menetlusaluse isiku vastulausega, kuivõrd esitatud selgitused olevat justkui ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja püüdnudki selgitada välja tegelikult toimunut ning on rajanud oma otsuse üksnes tema jaoks sobivatele tõenditele. MU poolt osundatud isikud on jäetud tunnistajatena üle kuulamata. 4.
- Iseenesest ei ole kohtuvälise menetleja otsuse motiveeritud, kuivõrd otsusest ei nähtu, milles seisneb „ilmne vastuolu” teiste asjas kogutud tõendite ja vastulauses toodu vahel. Selge on siin aga üksnes asjaolu, et politseiametnik L peab „ilmselgeks” oma ühe kolleegi ütlusi ning ei ole 6 püüdnudki arvestada vastulausega, koguda vastulauses osundatud tõendeid ega püüdnud neid hinnata. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole motiveeritud osas, milles on jäetud ülekuulamata vastulauses osundatud isikud. 4.
- Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise. V KOHTUVÄLINE MENETLEJA ON MÄÄRANUD ILMSELGELT PÕHJENDAMATU KARISTUSE 5.
- Taganemata oma seisukohast, et käesoleval juhul kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteomenetlus MU suhtes lõpetamisele „Väärteomenetluse seadustiku” § 29 lõike 1 punkti 1 alusel, pean siiski vajalikuks märkida seda, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on ilmselgelt põhjendamatu ning ka selles osas ei ole kohtuväline menetleja järginud karistuse mõistmist reguleerivaid seaduse sätteid. 5.
- MU’ile on määratud põhikaristusena rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. 5.
- Kõigepealt, MU’ile määratud põhikaristus on ligilähedane sanktsiooni ülemmäärale. Kohtuväline menetleja ei ole sellist karistust mitte kuidagi põhjendanud. Sellises suuruses rahatrahvi määramine MU suhtes on ilmselgelt põhjendamatu. 5.
- Käesoleval juhul tuleb arvestada asjaoluga, et MU omab kindlat töökohta – MAOÜ-s – kus tema töökohustuste täitmine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks tähendab seda, et MU ei saa täita oma töökohustusi. MU ülalpidamisel on tema kaheaastane laps, kelle toimetulekuga tuleb samuti arvestada. Eespool toodud asjaoludel on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine MU suhtes ilmselgelt põhjendamatu. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, VTMS § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 7