Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-17760 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prok

§76lg.4 määrata Ivan GREBESHKOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Ivan GREBESHKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Ivan GREBESHKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Ivan GREBESHKOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Ivan GREBESHKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Ivan GREBESHKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 34 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.03.2011 Viru Maakohtule materjalid Grebeshkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Ivan Ivan Grebeshkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 ja §25 lg.2 - §392 lg.2 p.2 järgi ning karistatud 2 KarS §64 lg.1, §74 lg.5 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud 28 päeva alates 14.05.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust, kuid kehtivaid ei ole. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja väärteomenetluse korras 7 korda. Reaalset vangistust kannab kinnipeetav esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 90 000 krooni, kindel sissetulek ja töökoht vabaduses puuduvad. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja välismaal elav onu. Kinnipeetav tunnistab, et tema jaoks on riskiteguriks alkohol, tal on sellega probleeme. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on olemas, kuid see võib väheneda kriminaalhooldusalase töö käigus seoses kohtu poolt määratud kohustustega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, registreeruda töötuks või asuda tööle 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest, osaleda sotsiaalabiprogrammides Õige hetk ja Sotsiaalsete oskuste treening. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema. Korteris on kõik eluks vajalik olemas, ema on nõusoleku andnud. Kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib kuni 31.01.
2. See annab võimaluse peale vabanemist asuda ametlikult tööle või registreerida end töötuna ja saada töötutoetust. Kinnipeetava ema andmetel puudub kinnipeetaval vabaduses kindel õppimis- või töökoht. Sissetulekuallikaks on esialgu toetus ema poolt, kes töötab ametlikult ja on nõus kinnipeetavat vajaduse korral materiaalselt toetama. Kinnipeetav oli 2008 kriminaalhooldusel, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. See näitab, et kinnipeetava edaspidine käitumine katseajal võib olla negatiivne ja uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Maakohtu istung Kinnipeetav Ivan Grebeshkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör Antti Aitsen toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 3 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav temale mõistetud vangistusest 2 aastat 6 kuud 28 päeva ära kandnud juba natuke üle 2 aasta ja kanda on veel 7 kuud vangistust. Seega on kinnipeetav enamuse karistusest juba ära kandnud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale küll määratud 4 distsiplinaarkaristust, kuid käesoleval ajal kehtivaid karistuse ei ole. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud paranemise teele ja suutnud käituda seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on küll sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise, kuid samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Samal elamispinnal elab ka kinnipeetava ema, kellega vastavalt kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval suhted mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks 4 kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema töötab ametlikult ja on valmis poega materiaalselt toetama. Kuna kinnipeetaval on olemas ka kehtiv isikut tõendav dokument, on tal võimalus võtta ennast arvele Töötukassas ning saada sotsiaaltoetusi. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 7 kuud enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riskid kinnipeetava poolt kõrged seoses korduva karistatuse ja teiste poolt mõjutatavusega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolud on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise riskid, kuid arvestab siinjuures ka alljärgnevat. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine pikema aja jooksul vangistuses näitab maakohtu arvates seda, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. 2-aastane vangistuses viibitud aeg on selleks piisavalt pikk. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve all olemise aeg veelgi. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohti. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Sotsiaalsete oskuste treening. Maakohus jätab sotsiaalprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna vajadus peab nähtuma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohtu istungil osales vastavalt kinnipeetava taotlusele kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 2 ajapunkti. Maakohus peab summat 38,34 eurot põhjendatuks ja jätab selle summa Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 06.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 6 7