← Eesti

1-09-353/9

Kriminaalasi nr 1-09-353Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

  1. mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-353 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 04.05.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Robert Mening´u elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Robert Mening, isikukood 36203220390 Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Robert Mening tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 31.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Meningu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Robert Mening tunnistati süüdi Stockholmi Linnakohtu 10.10.2006 otsusega ning Harju Maakohtu 05.02.2008 kohtumäärusega kvalifitseeriti süüdimõistetu tegu KarS § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti vangistus 8 aastat. Karistuse kandmise algus 02.09.2006 ja lõpp 01.09.
  2. Kinnipidamisasutuses Robert Meningu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama Axxx Gxxx kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on
  3. klassi haridust. Eriala puudub. Vabaduses töötas tõstukijuhi ja transporditöölisena, teinud juhutöid ehitusel. Vabanemisel on garanteeritud 1 töökoht xxx. Vangistuses kinnipeetav õpib puidupingitöölise eriala. Vangla toetab Robert Meningu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastada Robert Mening ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega 6 (kuueks) kuuks. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud töötamise, programmis osalemise kui ka eriala omandamisega. Seetõttu on alust arvata, et isik omab tööharjumust kui ka kohusetunnet. Samuti on olemas vajalikud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektrooniline valve soodustab ühiskonnas järk- järgulist kohanemist ning piiraks liikumisvõimalusi ning soodustaks sellega seaduskuulekuse vabaduses. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Robert Meningu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Robert Mening ei oma kehtivat isikutunnistust, mistõttu on tema kohene tööle asumine garanteeritud töökohale takistatud. Vabanemisfondis oleva rahasumma ei ole küllaldaselt piisav töötuna elamiseks. Töötukassas töötuna registreerimine ei ole võimalik isikutõendava dokumendi puudumisel. Seega on otstarbekas korraldada kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi saamine vangistuse kestel, kuna isiku võimalikud toimetuleku ja kohanemisraskused vabanemise korral nõuavad selleks enam aega ja vahendeid. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Robert Meningu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Robert Mening on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kannab karistust raske I astme kuriteo -narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmise ning selle üle piiri toimetamise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel kolm aastat, mis on vägagi pikk aeg. Arvestades Robert Meningu poolt toimepandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Robert Meningu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Robert Meningu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2 Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 31.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.