Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.05.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-20630 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Mihhail FIRSOV Leningradi Riiklik Ülikool, õigusteadus, 1987 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Eduard GOMANI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Eduard GOMAN sünd. 04.07.1971, isikukood 37107042229, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 06.04.2003 ja lõpp 05.04.2013 Jätta Eduard GOMAN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Gomani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Goman on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 03.12.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 - §113, §118 p.1 ja §418 lg.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 06.04.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vägivaldsus nende toimepanemisel on tõusnud. Kinnipeetav loobus omal soovil riigikeele algtaseme eelkursusel osalemisest peale alustamist. Probleemilahendusoskuste ja Agressiooni asendamise treeningust saadud oskuste kinnistamisel ei ole kinnipeetaval olnud otsest koostööd sotsiaaltöötaja või psühholoogiga toimunud. Kinnipeetav osaleb aktiivselt usulises tegevuses. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi kohustusi, vangistuses toetab teda rahaliselt elukaaslane. Kinnipeetava lähedased Eestis on elukaaslane, poeg ja õde. Kinnipeetav suhtleb ka kriminaalkorras karistatud isikutega, kes on käesoleval ajal vabaduses. Tõendid alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise kohta puuduvad. Kinnipeetaval on mõningased raskused suhtlemisel ja probleemide äratundmisel, negatiivsete emotsioonide korral võib ta kaotada enesevalitsuse. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv, kuid samas on tunda kibestumust ja pettumust, kriminaalhoolduses näeb abinõud kohanemiseks eluga väljaspool vanglat. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes pooldab vangla subkultuuri, kes on ametnike suhtes meelestatud negatiivselt ja keda on korduvalt karistatud sisekorrarikkumiste ja korraldustele mitteallumise eest. Kinnipeetav on kinnipeetavatele kõrgohtlik, avalikkusele ohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ja tema karistusasja lõpp on 05.04.
- Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik, kinnipeetav ei oska veel teadvustada seadusekuuleka elu normide jälgimise vajadust ühiskonnas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma täditütre juurde. Korter sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, seal elavad isikud on nõusolekud andnud. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritunud autojuhi töökoha xxx. Uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt seoses väärtushinnangutega on olemas, kuna teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, mingeid järeldusi ta teinud ei ole ja seaduskuulekalt elama ei ole asunud. Vanglas on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras korralduste eiramise eest. Selline käitumine näitab, et kinnipeetav omab kriminaalset mõtteviisi ja käitumismustrit. Kinnipeetav ei oska mõelda oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetava vangistuses viibimise järelejäänud aeg kuni 05.04.2013 võimaldab tal osaleda sotsiaalprogrammides, mis soodustavad tema resotsialiseerumist ühiskonda vabanemisel ning vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohtu istung Kinnipeetav Eduard Goman taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on vaated elule ümber hinnanud. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja Mihhail Firsov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vägivaldsus nende kuritegude toimepanemisel on tõusnud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raskete I astme kuritegude toimepanemise eest – tapmiskatse, raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega oli põhjustatud oht elule, samuti tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud 10-aastasest liitkaristusest ära kandnud 8 aastat. Kuigi kinnipeetav on enamuse karistusest ära kandnud, on karistust kanda veel siiski 2 aastat. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 11 distsiplinaarkaristust, neist muuhulgas 2 aastal 2008, 3 aastal 2010 ja viimane 08.10.
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks sellele, et üks distsiplinaarkaristus on käesoleval ajal kehtiv, näitab ka mitme distsiplinaarsüüteo toimepanemine aasta jooksul kinnipeetava käitumist vangistuses. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega. Maakohus leiab, et järelejäänud karistusaeg, vabanemise puhul seega katseaeg, on siiski antud kinnipeetava puhul liiga pikk ja maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vabanemine elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale muuhulgas määratud distsiplinaarkaristusi korraldustele mitteallumise eest. arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, tema poolt toime pandud kuritegude raskust, asjaolusid ja laadi, ei ole tema puhul ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Oma varasemast karistusest, mis oli mõistetud samuti reaalselt kandmisele, ei ole kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Vastupidi, kinnipeetava poolt käesolevas asjas toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma täditütre juurde. Täditütrega ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kohtuda ja vestelda, kuna viimane viibib Venemaal. Antud elamispind asub xxx Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud xxx mis asub xxx. Kinnipeetav ei soovinud maakohtu istungil selgitada oma elukorraldust elektroonilise valve puhul olukorras, kui ta elab ühes, kuid tööl peab käima teises linnas. 3 Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et soovib vabanemise korral hakata toetama oma poega ja vanemaid. Kinnipeetava poeg on 16-aastane. Kuna samasugune sotsiaalne lähivõrgustik oli kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, saab öelda, et lähedaste olemasolu ei takista kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Kriminaalhooldaja ei ole oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava vabastamisega vangistusest käesoleval ajal nõustunud. Maakohus toetab seda seisukohta ja nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses väljatoodud uue kuriteo toimepanemise riskidega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning vaatamata varasemale karistusele jätkanud raskete kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav isikuks, kes pooldab vangla subkultuuri ja kes on ametnike suhtes meelestatud negatiivselt. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole koostöö kriminaalhooldusametnikuga võimalik. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetavat peetakse teistele kinnipeetavatele kõrgohtlikuks ja tavaavalikkusele ohtlikuks, seda vaatamata kantud karistusajale. Kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani koduvalt toime kuriteod ja keda on karistatud ka distsiplinaarkorras, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 05.04.
- Seega on kinnipeetaval veel 2 aasta jooksul võimalus näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt, tegeleda oma ennetähtaegse vabanemisega aktiivselt ja täita vabanemiseks vajalikud tingimused (eelkõige soovituslike sotsiaalprogrammide läbimine ja hoidumine distsiplinaarsüütegudest). Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4