Toimik nr 1-10-2920 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2920 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Gennadi Missai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Gennadi Missai, isikukood: 36512200263, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Gennadi Missai talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Missai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gennadi Missai on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 22.09.2009 ja lõpp 22.11.
- Gennadi Missai andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 26). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.04.
- Kinnipidamisasutusest Gennadi Missai kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vabanemist asub elama aadressil xxx 3-toalises korteris elavad kinnipeetava abikaasa ja hooldamist vajav ema. Kinnipeetaval on keskharidus ja müürsepa kutse. Enne vangistust töötas xxx varustajana ning xxx omanikjuhatajana. Vabaduses on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx. Isik on kiire selge mõtlemisega, osav suhtleja, vajadusel ka manipuleerija. Eesmärgi saavutamiseks võib valida nii seaduslikke kui kriminaalseid vahendeid, koormamata end moraalsete piirangutega. Väljakujunenud kriminaalne käitumismuster. Iisk oli varasemalt kriminaalhoolduse all. Katseajal täitis kontrollnõudeid korralikult, ametnikega suhteldes viisakas ja korrektne, kuid vaoshoitud ja kontrollib oma käitumist laitmatult. Vangla toetab Gennadi Missai vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 1
(3)Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Gennadi Missai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades, et kinnipeetaval on vabanemise korral kindel elukoht, töökoht ja lähedaste moraalne ja materiaalne toetus toetab kriminaalhooldaja KarS § 76 alusel Gennadi Missai ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Elektroonilise valve pikkus 3 kuud. Katseajal on võimalik suunata kinnipeetavat oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Probleemi ilmnemisel korral on võimalik sekkuda. Gennadi Missai taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Eelmisel korral tingimusliku karistusega väljapressimise eest. Viimasel korral juba I astme narkokuriteo eest. Samas talle on garanteeritud töökoht, elukoht ja lähedaste toetus. Vangistuses on ta esimest korda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Gennadi Missai tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on Gennadi Missaid karistatud I astme varavastase kuriteo (väljapressimise) eest tingimusliku karistusega. Katseajal täitis kontrollnõudeid korralikult. Käesoleval ajal kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. 27.04.2010 kohtuotsuset on näha, et kuritegevus piirdus ühe päevaga ja käideldud narkootlise aine kogus on väga suur, 14,09 kilogrammi amfetamiini. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Gennadi Missai puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav ei ole vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides ega ole olnud hõivatud tööga. Samas käib ta riigikeele kursustel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 10.01.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava abikaasa LxxxMxxx ja ema Nxxx Dxxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava elukaaslane Jxxx Lxxx ja abikaasa Ljxxxa Mxxxon elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 30, kohtu toimik lk 9). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 30 pöördel) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx xxx poolt (kohtu toimik lk 6). Samas kinnipeetava sugulased on valmis kinnipeetavat igati toetama. 2
(3)Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elukoht, lähedaste toetus ja töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (raske rahvatervisevastane kuritegu). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht xxx juhataja (kahtlustavana kinnipidamise protokoll, isiklik toimik lk 1-2). See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Isikul puuduvad võlgnevused, mis on positiivne. Isik on varem kriminaalhoolduse all olnud, kuid kriminaalhooldus ei ole see, mis osutab süüdistatava käitumisele mõju pikemale ajale. Ta läbib katseaja laitmatult ära ja peale seda paneb uue esimese astme kuriteo. 2005 aastal oli isik süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo toimepanemise eest, viibis eelvangistuses üle kuue kuu. Seega oli tal vangistuses viibimise kogemus ka enne
- aastat. Ta on esimest vangistuses viibinud alates 22.09.2009 ja karistusaja lõpp on 22.11.
- Karistusaja lõpuni on veel üle 1,5 aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Gennadi Missai puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides osalemist vangistuse ajal. Ei saa jätta tähelepanuta, et antud juhul on tegemist raskes grupilises narkokuriteos osalemisega, mis eeldab grupi liikmete sügavamat pühendumist kuritegelikule elule ja sidepidamist. Sellest lähtuvalt leiab kohtunik, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Mihhailovi temale Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri Liivi Õun Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 3
(3)