4-10-3638/3

Väärteoasi nr 4-10-3638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3638 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi Gennadi Ptitsõn’i väärteoasi alkoholiseaduse (AS) § 70 järgi (väärteoprotokoll AB1031942) Gennadi Ptitsõn (isikukood 38710010214; elukoht xxx; määratlemata kodakondsusega; töökoht puudub) Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskond 21.03.2011.a Liivalaia kohtumaja Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Asja arutamise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok Menetlusaluse isiku gennadi Ptitsõn’i osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Gennadi Ptitsõn AS § 70 järgi ja mõista talle karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).
4. Gennadi Ptitsõn on kohustatud asuma kandma aresti hiljemalt
5. aprillil 2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
6. Gennadi Ptitsõn’i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Gennadi Ptitsõn’i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Gennadi Ptitsõn’i suhtes on 30.09.2010.a koostatud väärteoprotokoll nr AB1031942 selle kohta, et tema 19.08.2010.a kella 23:31 ajal magas Keila linnas Keila raudteejaamas alkoholijoobes olekus, olid tugevad koordinatsioonihäired, oli määrdunud riietega, selle tegevusega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega rikkus AS § 70 ja pani toime sama sätte järgi kvalifitseeritava väärteo. 21.03.2011.a toimunud kohtuistungile Gennadi Ptitsõn ei ilmunud. Kohtukutse kohtuistungile oli kätte saanud isiklikult 17.02.2011.a. Telefoni teel esitatud taotluse istungi edasilükkamiseks jättis kohus rahuldamata ja arutas asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli märgitu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud teo eest karistada arestiga. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, s.h menetlusaluse isiku ütlusi kohtuvälises menetluses, leiab, et Gennadi Ptitsõn’i käitumises esinevad AS § 70 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ning seetõttu tuleb teda toime pandud teo eest karistada. AS § 70 kohaselt karistatakse avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Gennadi Ptitsõn’ile AS § 70 alusel etteheidetavaks teoks on väärteoprotokolli kohaselt avalikus kohas alkoholijoobes olles ja määrdunud riietega magamine ning koordinatsioonihäiretega viibimine, millega isik solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Gennadi Ptitsõn on oma 19.08.2010.a joobeseisundit tunnistanud 20.08.2010.a antud ütlustes ja nii joobeseisund kui koordinatsioonihäired, samuti rahutus, ärritus ja ründav käitumine on tõendatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (t lk 8) ning tunnistaja AP’i kohtus avaldatud ütlustega. Et isiku selline seisund oleks olnud tingitud muudest asjaoludest kui joobeseisund, väärteoasjast ei nähtu. Kohus on seisukohal, et avalikus kohas alkoholijoobeseisundis magamine ja isikul alkoholiseisundist tingitud koordinatsioonihäired ei ole kooskõlas tavapärase mõistliku isiku käitumisega ning võivad häirida avalikus kohas viibivate teiste isikute heaolu- ja turvatunnet ja on seda antud juhul ka häirinud, seega on vastav käitumine käsitletav inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku käitumises väärteoasja materjalidest ei nähtu, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus vabandamist. Karistusregistri teatisest nähtub, et Gennadi Ptitsõn’i on enne 19.08.2010.a varem korduvalt AS § 70 alusel erinevas määras rahatrahvidega karistatud, karistusteks määratud rahatrahvide tasumist asjas uuritud tõenditest ei nähtu. Isik on jätkanud väärtegude toimepanemist ka pärast 19.08.2010.a. Kuivõrd rahatrahviga karistamine ei ole mõjutanud isikut õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, puudub kohtu hinnangul käesolevas asjas sama karistusliigi kohaldamise võimalus ja Gennadi Ptitsõn’ile tuleb mõista karistuseks arest. Arvestades AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti esmakordsust peab kohus põhjendatud karistusmääraks aresti 3 päeva, mida peab G. Ptitsõn asuma kandma hiljemalt 30.04.2011.a elukohajärgses arestimajas, tähtajaks aresti kandmata jätmisel tuleb isiku suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik 2 3