1-11-5117/4

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18.05.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-5117 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jevgeni ŠALJAPINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jevgeni ŠALJAPIN sünd. 14.04.1987, isikukood 38704142251, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 24.08.2004 ja lõpp 23.08.2014 Jätta Jevgeni ŠALJAPIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jevgeni Šaljapini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Šaljapin on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 17.05.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 6 kuud alates 24.08.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas 1 viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuritegude muster on jäänud samaks – kuriteod on toime pandud grupis ja alkoholijoobes. Kinnipeetav on vanglas olnud hõivatud majandustöödel alates
2. Murru Vanglas lõpetas kinnipeetav 10-nda klassi, vanglas omandas riigikeele B1 taseme ja autojuhiloa. Kinnipeetav saab vanglas töötades isiklikku töötasu, lisaks toetab teda materiaalselt ema. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetaval on lähedastest vaid ema. Enne vangistust oli kinnipeetaval väljakujunenud sõprusringkond, kellega koos sooritas ka kuritegusid. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust koos sõpradega 2 – 3 korda nädalas alkoholi suurtes kogustes. Kinnipeetav osales vanglas 05.03.2009 – 22.03.2010 sõltuvusprobleemiga tegelevas programmis. Vangistuses ei ole täheldatud kinnipeetava käitumises agressiivsust ega enesevalitsemise kaotust, kuid on esinenud probleeme negatiivsete emotsioonide kontrollimisega. Kinnipeetav ei seosta end kuritegeliku maailmaga ega ole vangistuses sõprussuhteid loonud. Kriminaalhooldusesse ja ametnikesse suhtuv kinnipeetav positiivselt, mõistab koostöö vajalikkust ja motiveeritud muutma oma elustiili. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vaatamata sellele, et kinnipeetava puhul on elektroonilise valve tingimused täidetud, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna kannab karistust mõrva eest, mis oli sooritatud alkoholijoobes ja julmal viisil, mis viitab tema ohtlikkusele. Peale selle on karistuse lõpuni jääv aeg pikk – üle 3 aasta. Kinnipeetava seadusevastased teod on suureneva raskusastmega, vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht ja sihipärane tegevus. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde 2-toalisesse korterisse, kus tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks on täidetud ja korteris elavad kinnipeetava ema ning tema elukaaslane on oma kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema sõnul saavad nad koos elukaaslasega kindlustada kinnipeetavale ülalpidamise kuni tema iseseisva sissetuleku saamiseni, nad mõlemad töötavad. Tasumata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 837 eurot. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetava puhul on tegemist riskidega järgmistes valdkondades: töötamine, suhted ja elustiil, alkoholi tarvitamine, tervis, mõtlemine ja käitumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Šaljapin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et pani uue kuriteo toime katseajal. Prokuröri abi Natalja Firsova ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja leidis, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolud viitavad endiselt tema ohtlikkusele. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Kinnipeetav oli 01.12.2003 otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat. Vastavalt Ida-Viru Maakohtu 17.05.2005 otsusele pani kinnipeetav uue I astme raske isikuvastase kuriteo toime juba 11.08.2004, seega vähem, kui aasta möödumisel. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ( §199 - §114). Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, see on käesoleval ajal kehtiv, vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval ajal ei ole see tingimus täidetud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Varasem leebem karistus ei suutnud takistada kinnipeetavat hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest ning ta jätkas nende toimepanemist kehtival katseajal. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjus – kinnipeetava ei allunud korraldusele – näitab muuhulgas ka kinnipeetava suhtumist kehtivatesse reeglitesse. Sellisel juhul on ka kriminaalhoolduse teostamine küsitav, kui kinnipeetav ei järgi kehtestatud nõudeid ning ei tee igakülgset koostööd. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. See omakorda välistab vabanemise korral võimaluse asuda legaalselt tööle, võtta end arvele töötuna või saada erinevaid sotsiaaltoetusi. Kinnipeetav avaldas maakohtu istungil arvamust, et tänapäeval ei tööta keegi ja kõik elatuvad vaid töötu abirahadest. Arvestades eelkõige kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja laadi, selle toimepanemist kehtival katseajal, töökoha ja kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumist, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi käesoleval ajal on ennatlik. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Töökoha puudumine jätab kinnipeetavale vabaduses hulga vaba sisustamata aega, mille tõttu on risk uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta ema juurde. Kindla elukoha olemasolu on küll positiivne asjaolu antud asjas, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Ka kuriteo toimepanemise ajal oli tal olemas elukoht samas. Seega ei takista elukoht ja lähedaste olemasolu kinnipeetaval uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav seletas ise maakohtu istungil, et ta on täiskasvanud inimene ja ei luba kellelgi enda käimisi-tegemisi-elu 3 kontrollida ja midagi talle öelda, muuhulgas ka emal. Seega ei ole tal võimalik kriminaalhoolduse ajal kodustele võimalik toetuda. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammides osalemise eest. vangistuses töötamise ja õppimise ning Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sooritas raske kuriteo ja seda kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ja riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 31.05.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4