Kohustada Ruslan GAZIZOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Ruslan GAZIZOVIT katseajal jörgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Ruslan GAZIZOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Ruslan GAZIZOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Ruslan GAZIZOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 35,15 eurot, sõidukulu 18,20 eurot, käibemaks 13,87 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ruslan Gazizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ruslan Gazizov on süüdi tunnistatud Saare Maakohtu 29.11.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5 ja §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud 2 KarS §63 lg.2, §64, §74 lg.5, §65 lg.2, §69 lg.6 ja §68 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 5 kuud 27 päeva alates 29.11.2005. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda ja vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja ühiskonnaohtlikumaks, kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarbimine. Kinnipeetav on vanglas kahel korral keeldunud tööst, mis näitab, et ta on omaks võtnud vangla subkultuurile omased põhimõtted. Kinnipeetav omandas vanglas 2009 keskhariduse, 2010 abikoka kutseoskuse, suhtleb vabalt eesti keeles, sooritas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse eksami. Kinnipeetavat toetavad vangistuses majanduslikult lähedased, tal on tasumata rahalisi kohustusi. Kinnipeetav abiellus 2006 Murru Vanglas. Vend ja tollane elukaaslane viibisid kuriteo toimepanemise ajal samas autos. Lähedastest on kinnipeetaval abikaasa, ema, õde ja vend, suhted on head. Kokkusaamistel on käinud regulaarselt abikaasa. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, nendega suhtlemise jätkamisel võivad varasemad käitumismustrid korduda. Kinnipeetav on tunnistanud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipeetav ei väljenda vestluse käigus kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid, tunnistab muutuste vajalikkust. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, peab seda vajalikuks ja on nõus reegleid järgima. Kinnipeetava pikaajalised eesmärgid on realistlikud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ja lähedased on valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Kinnipeetav on adekvaatse enesehinnanguga ja väidetavalt motiveeritud muutusteks. Vanglas lõpetas kinnipeetav 12 klassi, sotsiaalprogrammi Convictus ja omandas abikoka kutse, mis võib suurendada tema võimalusi leida vabanemisel tööd. Kinnipeetava peresuhted ei ole vangistuse ajal katkenud. Kinnipeetav suhtleb oma venna ja viimase elukaaslasega, rahaliselt on kinnipeetavat toetanud ka ema. Abikaasa sõnul sõltub nende edaspidine kooselu kinnipeetava valmisolekust käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetava abikaasa ei tööta ja elab üürikorteris. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid mitmed kriminaalse taustaga isikud, mistõttu ei saa välistada, et nendega suhtlemise jätkumisel võivad kinnipeetava varasemad käitumismustrid korduda. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma venna juurde viimase elukaaslasele kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava vend oma elukaaslase ja viimase 17-aastase tütrega. Kinnipeetava vend saab töövõimetuspensioni, elukaaslane töötab. Pere on majanduslikult toimetulev ja nõus kinnipeetavat kuni tööleasumiseni ülal pidama. Garanteeritud töökoht vabanemisel kinnipeetaval puudub. Samas omandas ta vanglas abikoka kutse, mis suurendab tema võimalusi leida tööd. Suutlikkus loobuda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest ja teadlik suhtlusringkonna valik võivad kinnipeetava käitumist mõjutada positiivselt. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab ka tema suutlikkus distantseeruda endistest kaaslastest ja valmidus mitte tarvitada narkootilisi aineid. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: korduv kriminaalkorras karistatus, kusjuures kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks; pikemaajalise töökogemuse puudumine; võimalik töötus ja tegevusetus; mõjutatavus kaaslaste poolt; pereliikmete osalemine kuriteo toimepanemises; alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna 3 kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohtu istung Kinnipeetav Ruslan Gazizov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas I astme narkootikumidega seotud kuriteo eest. karistust on kinnipeetaval jäänud kanda veel natuke vähem, kui aasta, kantud on üle 5 aasta. Käesoleval ajal on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus ja distsipliinkaristuste omamine on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb vähem, kui aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki 4 probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb vähem, kui aasta pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise kinnipeetava venna elukaaslasele kuuluva korteriga. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kuigi garantiikirja kohaselt on tegemist Narva linnas registreeritud ettevõttega, seletas kinnipeetav, et see on ehitusfirma, mille objektid asuvad muuhulgas ka Saaremaal. Lisaks sellele nõustub maakohus kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses tooduga selles osas, et abikoka eriala omandamine vangistuses on positiivne asjaolu ja annab kinnipeetavale suurema võimaluse leida ka erialast tööd ning konkureerida tööjõuturul. Samuti annab selleks eelduse vangistuses omandatud keskharidus. Kinnipeetava venna pere on majanduslikult toimetulev ja nõus esialgu toetama materiaalselt ka kinnipeetavat. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kinnipeetaval on vangistuse ajal säilinud head suhted ema, venna, venna elukaaslase ja oma abikaasaga. Ka maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et kuigi ta asub esialgu elama venna juurde, tuleb temaga sinna elama ka tema abikaasa ning hiljem on neil plaanis üürida omaette elamispind. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lähedased on kinnipeetava elu, õpingute ja taotlusega kursis ning toetavad tema soovi vabaneda ennetähtaegselt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat muuhulgas karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav soovib elustiili muuta ja sõltuvusainete tarvitamisest loobuda. Maakohus peab sellist tahet positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1-aastase katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda 5 sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas on kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskid ning nende maandamise võimalused. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid on kinnipeetava puhul käesolevaks ajaks saavutatud. Kinnipeetav on vangistuses viibinud alates 03.06.2005, seega 6 aastat. Maakohus leiab, et antud tähtaeg on piisav selleks, et kinnipeetav teeks oma käitumisest ja tegude tagajärgedest vajalikud ning õiged järeldused. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise ja käitlemisega. 6 Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 83,20 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab selle Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 13.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.