Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10823 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA

§76lg.4 määrata Dmitri KROŠTŠENKOLE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Dmitri KROŠTŠENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Dmitri KROŠTŠENKOT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Dmitri KROŠTŠENKO kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Dmitri KROŠTŠENKO karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt Dmitri KROŠTŠENKOLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. ettevalmistus 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Dmitri Kroštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Kroštšenko on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 12.10.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §199 lg.2 p.4, 5, 7 järgi ning karistatud 2 KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 4 kuud 22 päeva alates 12.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 14 distsiplinaarkaristust, viimane 14.08.
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistust kannab samuti teist korda. Kuritegude dünaamika, laad ja muster on stabiilsed. Kinnipeetav on alates 14.05.2010 hõivatud vanglas majandustöödega, läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, osaleb usulises tegevuses ja täiendab riigikeele oskust. Kinnipeetavat on korduvalt autasustatud diplomite ja aukirjadega vanglates läbiviidud ürituste organiseerimise ja spordivõistlustel osalemise eest. Kinnipeetaval on tasumata hagisid summas 994,08 eurot, vabanemisfondis on 432,78 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja õde. Perekond on külastanud kinnipeetavat kokkusaamistel. Kinnipeetava suhted kuriteokaaslastega on katkenud. Lähtudes sellest, et kinnipeetav on viibinud pikka aega vanglas, võivad tema suhtlusringkonna moodustavad isikud olla kriminaalse taustaga. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav ei ole eelnevast tingimisi ennetähtaegsest vanglast vabastamisest enda jaoks õigeid järeldusi teinud, rikkunud kontrollnõudeid, hoidunud teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale ja sooritanud katseajal ka uued kuriteod, mis on kaaskodanike turvalisuse seisukohalt muutunud ohtlikemaks. Kriminaalhooldusametnik tunneb kinnipeetava pereliikmeid ametialaselt juba mitu aastat. Pereliikmete omavahelised suhted on kinnipeetavaga seotult olnud keerulised ja pingelised. Käesoleval ajal on pereliikmed arvamusel, et kinnipeetav on vangistuse ajal muutunud tunduvalt tõsisemaks ja vastutustundlikumaks. Kinnipeetav suhtleb vanematega regulaarselt telefoni ja kokkusaamiste teel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde, kus elamistingimused on head. Samas korteris on registreeritud ka kinnipeetava isa firma, kuhu on kinnipeetavale garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldusametnik on kinnitanud, et kinnipeetavat mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud: noorukieast väljakujunenud kriminaalne mõtteviis; varasem totaalne valelikkus; enamikus kriminaalsesse riskigruppi kuulub tutvusringkond; ema ja isa varasem madal autoriteet ja nõrk mõju. Kinnipeetava poolt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskid on järgmised: kinnipeetaval võivad tekkida kõrgendatud nõudmistest ja soovidest ning oma võimete ülehindamisest tulenevad probleemid sissetulekuallikate ja majandusliku toimetulekuga; vana suhtlus- ja tutvusringkonnaga suhete taastamine; kinnipeetava ja tema suhtlusringkonna väärtushinnangud ja hoiakud ning perekonna omavahelised suhted. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue kuriteo ja õiguserikkumiste toimepanemise risk suur, sest kinnipeetav on kahel korral kriminaalkorras karistatud, ta on karistusi kandnud nii vanglas kui kriminaalhoolduse all olles ning ta ei ole oma senist kriminaalset mõtteviisi muutnud; kinnipeetav on eelnenud tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise järel korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, varjanud end ja hoidnud kriminaalhoolduse läbimisest kõrvale ning sooritanud uue kuriteo. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Dmitri Kroštšenko taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et varem ei ole ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenud. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus kinnipeetava resotsialiseerumise huvides tema vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas I astme kuriteo kehtival katseajal toimepanemise eest. Kinnipeetav on vangistuses viibinud alates 04.01.2005, sega käesolevaks ajaks juba 6 aastat 5 kuud. Karistust jääb kanda veel aasta. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud küll 14 distsiplinaarkaristust, kuid viimane neist 14.08.

1. Seega on kinnipeetav käitunud vangistuses seaduskuulekalt juba 2 aastat 10 kuud. Maakohus leiab, et antud aeg on piisavalt pikk, et otsustada kinnipeetava paranemise teele asumise üle. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, kuriteo toimepanemine kehtival katseajal ja distsiplinaarkorras karistatus vanglas on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 9 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. 4 Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 9 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht vanemate juures. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist kinnipeetava vanematele kuuluva 3-toalise heas korras korteriga. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt on kinnipeetavale vabanemise korral tagatud töökoht kinnipeetava isale kuuluvas firmas. Kuigi kinnipeetava ema kahtles, kas pakutav töökoht sobib kinnipeetavale. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et töö autoremontijana sobib talle väga hästi, kuna tal on ka sellekohane eriala. Kinnipeetav hakkab vabanemise järel elama koos vanematega ja tööle isale kuuluvas ettevõttes. Seega on kinnipeetava üle tagatud ka nn. lisajärelevalve koduste poolt lisaks kriminaalhooldusametnikule. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval täitmata rahalisi kohustusi summas 994,08 eurot, vabanemisfondis on 432,78 eurot. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, s.o. 9 kuud enne tähtaega, vangistusest, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 9 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ja riigile selle kontrollimiseks. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud, kuna peale niivõrd pikka vangistuses viibimist on kinnipeetavale vajalik tugi, kontroll ja järelevalve kriminaalhooldusametniku poolt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise risk keskmine. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. 5 - Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist impulsiivselt käituva kinnipeetava. Sõltuvusainete tarvitamise keeld aitab vähendada impulsiivsust ja selle tagajärgi. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise hakkamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laadiga, kuid maakohus jätab sotsiaalprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Kuna kinnipeetav on vangistuses viibinud niivõrd pikka aega, on talle ilmselgelt vajalikud ka vabanemist toetavate programmide läbimine. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab kaitsjatasu Eesti vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 13.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 6