1-09-1461/24

(08240103534)Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Karin Uustallo Aime Semjonova Kohtuistungi sekretär Tõlk Marina Smirnova Leonoora Nõmmik Kriminaalasi Juri Hohlovi süüdistuses Kars § 121; 118 p..1 järgi Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Juri Hohlov Elukoht: XXX, isikukood 36110012219, kodakondsuseta, kesharidus, emakeel – vene keel, ei töötanud, kohtulikult karistatud, viimane kord: 24.01.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Tõkend – vahi all pidamine alates 14.08.2008.a. Kaitsja Irina Žurina RESOLUTSIOON Juri Hohlov tunnistada süüdi Kars § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Juri Hohlov tunnistada süüdi KarS § 118 lg 1 järgi ja karistuseks mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt Kars § 64 lg 1 alusel, mõista Juri Hohlovile kuritegude kogumis, rangema karistuse suurendamise teel 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, mõistetud karistus suurendada Viru Maakohtu 24.01.2008.a kohtuotsuse alusel ära kandmata osa võrra (1aasta 6 kuud) ja mõista Juri Hohlovile 2 7(seitse) aastat vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 14.08.2008.a. Juri Hohlovi tõkend – vahi all pidamine – jääta muutmata. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus ja mõista temale riigieelarvelistest vahenditest 04.10, 05.10, 12.10 ja 20.10.2010 kohtuistungitest osavõtu eest tasu summas 23880 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend), millest käibemaks moodustab 3980 krooni. Välja mõista Juri Hohlovilt riigituludesse kohtukulud: 9274 (üheksa tuhat kakssada seitsekümmend neli) krooni 80 senti kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest, 137 (ükssada kolmkümmend seitse) krooni 80 senti kriminaalasja toimikumaterjalidest valguskoopiate tegemise eest, 18890 (kaheksateist tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni ekspertiiside teostamise eest, 23880 (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni kaitsja Irina Žurina poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, samuti sundraha summas 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi pangaarvele № 10220034800017 SEB Pangas või № 221023778606 Swedbаngas, viitenumber

1. Vabatahtlikult võib kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides maksudokumendis, et tasutakse kohtukulud, samuti kriminaalasja number ja isiku nimi, kes tasub kohtukulusid, või isiku nimi, kelle eest tasutakse. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt täies mahus tasutud, siis nõue suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades apellatsiooni esitamisest Narva kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise hetkest. Kohus tuvastas: Juri Hohlov on kohtu alla antud süüdistuses, et tema 14.08.2008.a kella 20.50 paiku, olles alkoholijoobe seisundis aadressil: XXX, isiklike suhete pinnal lõi noaga S V , tekitades talle rindkere paremalt poolt läbiva torke-lõikehaava, s.t. eluohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega, Juri Hohlov tekitas eluohtliku tervisekahjustuse, s.t. kuriteo, ettenähtud KarS § 118 p.1 järgi. Juri Hohlov on samuti kohtu alla antud süüdistuse kohaselt, et tema, 14.08.2008.a kella 20.50 paiku, alkoholijoobe seisundis, aadressil XXX, isiklike suhete põhjal lõi E I noaga, tekitades talle vasaku küünarvarre torke-lõikehaava, s.t. lühiajalise tervisekahjustuse. Oma tegevusega Juri Hohlov tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, s.t. kuriteo, ettenähtud KarS § 121 järgi. Kohtuistungil, Juri Hohlov ei tunnistanud oma süüd temale esitatud süüdistuses Kars § 121; § 118 lg 1 järgi, tunnistas, et antud kuritegu ei ole toime pannud, kuna noahaavad oli V ja I tekitanud G . G hüppas V juurde, hakkas teda noaga lööma. I jooksis nende juurde, laskus põlvili ja kaitses V käega. Pidi G käest ära kahmama, mida ka tegi. Viis V ja I tänavale, et kutsutaks „kiirabi“, G aga ajas korterist minema. 3 Kannatanu E I tunnistas kohtus, et 14.augusti 2010.a õhtul oli koos V külas, kus tarvitati alkoholi. Pärast seda astusid läbi Z juurest korterist aadressil XXX. Tal oli külas S Jõid alkoholi – puskarit. Hiljem tulid G ja Hohlov oma veinipudeliga. Z läks samal ajal õlut tooma. G hakkas V ligi tikkuma, riidlema, haaras puidust pesutangid ja lõi V mitu korda, rohkem kui viis korda. Püüdis V kaitseks välja astuda. Hohlov tegi sel hetkel noaga võileibu, hüppas ka juurde. Algas kaklus. Hohlov sähvas talle /I / noaga vastu kätt. Kohe järgnes teine löök, mis tabas V rinda paremalt poolt. Nägi nuga V rinnas. Kannatanu E I kinnitas oma uurimisel antud ütlusi, et mõlemad noalöögid /temale ja V / tekitas Hohlov t.lk.25,
2. Kannatanu V tunnistas kohtus, et 14.augusti 2010.a õhtul istusid Z juures korteris, tarvitasid alkoholi. Olid I , S a ja perenaine –Z . Z läks õlut tooma. Korterisse sisenesid G ja Hohlov. Esialgu tarvitasid nendega alkoholi, ajasid juttu. Pärast Hohlov haaras puidust pesutangid ja hakkas julmalt vastu pead ja ribisid lööma. Hohlov tegi sel ajal noaga võileibu, seejärel püüdis G peatada. Hohlov haavas I noaga, kuna ta pani kaitseks käe ette. Kohe järgnes teine löök. Teist lööki ise ei näinud, kuna kattis pea jopega kinni, kuid löök järgnes kohe peale esimest lööki. Kohtuistungil on samuti üle kuulatud: - tunnistaja I S andis ütlusi, et tol õhtul oli pidurdunud reaktsioonidega seisundis, tarvitas alkoholi ja juba valmistus magama minema. Z korteris oli hämar, nägemisega on probleemid, kuna on 53 aastane. Nägi kuidas G hüppas püsti ja hakkas V kohal kätega vehkima ja jooksis minema. Hohlov istus ja ei teinud midagi. G torkis V noaga. Tunnistaja ei kinnitanud oma uurimisel antud ütlusi selles, et mitte G vaid Hohlov haaras noa ja torkas S V rinda t.lk.
3. Seletas, et kirjutas protokollile alla selle pärast, et ei tahtnud vahi all istuda, oli vaja sõita rehabilitat-sioonikeskusesse. -tunnistaja N I andis ütlusi, et I ja V noahaavadest, mis olid justkui G poolt tekitatud, teadis Z sõnade järgi. Koos sellega tunnistaja kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi t.lk.59, et esialgu Z rääkis kuidas Hohlov tappis V ja I . Z rääkis erinevalt: algul oli Hohlov süüdi, pärast – G . - tunnistaja A G tunnistas kohtus, et Hohlov ei ole kannatanutele noahaavu tekitanud, vaid M , kes oli juba Z juures, kui ta koos Hohloviga Z juurde tuli. Hohlov aitas kannatanul väljuda trepikojast. Tunnistaja keeldus oma uurimisel antud tunnistustest – t.lk. 84, et oli selgelt näinud kuidas Hohlov tekitas kannatanutele noahaavu. Põhjendas oma tunnistustest keeldumist sellega, et kirjutas ütlustele alla neid läbi lugemata. -tunnistaja T Z tunnistas kohtus, et haavata saamist ennast ta ei näinud, kuna käis õlu tooma. Kuid kui tuli tagasi, siis kohtas G , kes lausus: “mina tapsin“ ja jooksis minema. Tunnistaja kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, t.lk.55, et kannatanute sõnade järgi tekitas noahaavad Hohlov ja enne seda kui õlu järgi minna, ta oli Hohlovi ja G mitu korda hoiatanud, et nad ei korraldaks korteris mingeid kaklusi, kuna ta teadis purjus Hohlovi agressiivset-taltsutamatut iseloomu. M tol õhtul tema korteris ei olnud, tema kolis sisse siis, kui Hohlov oli juba kinni võetud. -tunnistaja V F tunnistas kohtus, et vahetult peale sündmust sai ta kannatanu I käest teada, et temale ja V tekitas noahaavu Hohlov. Kohtuistungil on avaldatud järgmised toimikumaterjalid: - kannatanu V kohtu-meditsiiniline ekspertiisiakt, arvamus: kohtu-meditsiinilise ekspertiisi teostamise ajal sedastati V paremal pool rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav, mis oli tekitatud 4 vägivalla mõjul terava esemega, näiteks noaga. Rinnaõõnde tungiv torke-lõike vigastus on eluohtlik; t.lk.80 – kannatanu I kohtu-meditsiinilise ekspertiisiakt, arvamus: kohtu-meditsiinilise ekspertiisi teostamise ajal sedastati I vasaku küünarvarre torke-lõikehaav, mis oli tekitatud vägivalla mõjul, näiteks terava noateraga. Vasaku õlavarre vigastus ei ole eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse- kestvusega enam kui 4 päeva kuid mitte rohkem kui 4 nädalat; t.lk.75 – DNA ekspertiis, arvamus; DNA analüüsi tulemuste põhjal arvame, et alljärgnevad proovid: põrandalt, diivanilt, Hohlovi näolt ja vasaku käe väikeselt sõrmelt võetud proovid sisaldasid esialgsete testide põhjal verd, mille proovid langevad kokku E I proovidega, kuid ei lange kokku Hohlovi ja V DNA proovidega; toast madratsilt leitud noa teralt ja Hohlovi vasaku käe väikeselt sõrmelt võetud proovid langevad kokku E I DNA proovidega, kuid ei lange kokku Hohlovi ja V DNA proovidega; ei saa täpselt väita, et toast madratsilt olevalt noa käepidemelt võetud proov ei lange kokku I ja V DNA-ga. Noa käepidemelt võetud proovi analüüsist saadud tulemuste põhjal ei saa teha järeldust, et DNA kuulub Hohlovile. Proovid, mis olid võetud köögilaual olnud noa teralt ja käepidemelt, ei lange kokku I , V ja Hohlovi DNA proovidega; t.lk. 173-174 – sündmuskoha vaatlusprotokoll: vaatlusobjektiks on XXX asuva elumaja korter nr X; kus suure toa ees olevas koridoris, põrandal, on mitu vere moodi pruuni värvi laiku; madratsil asus kööginuga, käepide oli mustast plastmassist; tualettruumis, põrandal maas oli puidust pesukeetmistangid koos rebitud nööriga ja tangide ühenduskohas pruuni värvi plekid; t.lk. 45 – tunnistaja G avaldus, palvega mitte viia läbi vastastamist süüdistatava Hohloviga, seoses Hohlovi poolse surve avaldamisega tema suhtes; t.lk. 97 - süüdistatava Hohlovi kinnipidamise akt, oli kinni peetud 14.08.2008.a kell 21.30 aadressil: XXX; t.lk. 27 - arestikambri konstaabli J J raport selle kohta, et kohtusaalis viibinud, musta jopesse riietatud meesterahvas jagas kannatanutele ja tunnistajatele juhtööre mida on vaja rääkida; t.lk.54 Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad, uurinud asja materjalid, on arvamusel, et Hohlovile esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. Vaatamata sellele, et süüdistatav Hohlov ei tunnistanud oma süüd, kohus arvab, et tema süü 14.08.2008.a noahaavade tekitamises kannatanutele V ja I on tõendatud järgnevate tõenditega kogumis. Kohtuistungil tunnistaja Iv näitas, et Hohlov lõi teda noaga («sähvas»), kui ta V püüdis kaitsta. Kannatanu V tunnistas kohtus, et nägi Hohlovi käes nuga, I pani käe ette, kaitses teda, ja ta sai kohe noalöögi rinda. Kohtul ei ole alust mitte uskuda tunnistajate ütlusi, kuna esiteks, neil puuduvad põhjused süüdistatava laimamiseks ja teiseks, nende tunnistused on kooskõlas mitte ainult omavahel, vaid ka teiste asja tõenditega ja nimelt: tunnistaja F ütlustega, kannatanute kohtu-meditsiini ekspertiisiaktide andmetega, DNA ekspertiisi arvamusega, sündmuskoha XXX , vaatlusprotokolliga. 5 Tunnistaja F tunnistas kohtus, et vahetult peale sündmust sai ta kannatanu I käest teada, et temale ja V tekitas noahaavu süüdistatav Hohlov. Kannatanute kohtu-arstlikest ekspertiisiaktidest nähtub, et kohtuarsti juures vastuvõtul mõlemad kannatanud seletasid, et noalöögid tekitas neile Hohlov. DNA ekspertiisi kohaselt, süüdistavava Hohlovi näo ja käe loputustelt on avastatud kannatanu Ivanova veri. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab kannatanute ütlusi, et V peksti puidust pesukeetmistangidega, mis olid avastatud tualettruumis, põrandal, tangide ühenduskohas oli katkirebitud nöör ja pruuni värvi plekid, ja et vigastused on tekitatud kööginoaga, millel on musta värvi plastmassist käepide, kannatanute ütluste kohaselt Holov hoidis seda käes. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava Hohlovi ütlustesse, inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises mitte osalemise kohta, kuna nende objektiivsus ja usaldusväärsus asjas kutsub esile kahtluse. Hohlov tunnistas kohtus, et nägi kuidas G lõik kannatanuid noaga. Küsimusele, miks ta ei rääkinud sellest kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, süüdistatav viitas halbadele suhetele menetlejaga, ja ka sellele, et varem pole sellises olukorras olnud. Arvestades esitatud süüdistuse raskust ja süüdistatavat isikut, selline selgitus tunnistuste järjepidevuse kohta ei saa olla loogiline, järelikult ka veenev. Hohlovi kohtueelse uurimise käigus antud tunnistusi kohtus ei avaldatud, kuid Hohlov ise tunnistas kohtus, et uurimisel ta ei nimetanud inimest, kes oli noahaavu tekitanud. Kohtus aga nimetas – G . Kohtul on alust tunnistada süüdistatava ütlused vastuolulisteks ja mitte usaldada neid. Sel moel, Hohlovi tunnistused omavad olulisi vasturääkivusi ja neid vastuolusid ei olnud Hohlov selgelt ja täpselt selgitatud. Peale seda, kui uskuda Hohlovi, et ta ei võtnud kuriteost osa, siis tema käitumine peale noahaavade tekitamist ei olnud loogiline ja ei adekvaatne, ta pidi G kinni pidama, et tõendata oma mittesüülisust kuriteos, aga mitte teda korterist välja ajama; kutsuda kannatanutele välja kiirabi, aga mitte korterist välja toimetama, kutsuda politsei. See tähendab, et Hohlovi tegevus peale kuriteosündmust oli suunatud tõendite hävitamisele. Kõikide ülalnimetatud asjaolude juures, ei saa süüdistatava isiku, kui asja lahendist huvitatud isiku, ütlused olla kohtuotsuse aluseks. Tunnistajate G ja S ütlused kohtus on diametraalselt vastupidised nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. G viitas kohtus kellegi M peale, justkui tema oli kannatanutele noahaavu tekitanud, kuigi uurimisel nimetas Hohlovi, kui süüdlast noahaavade tekitamises, seletades oma tunnistuste diametraalset vastuolulisust sellega, et ei lugenud ülekuulamisprotokolli, vaid lihtsalt kirjutas sellele alla. S näitas uurimisel otse Hohlovi peale, kui kannatanutele noahaavu tekitanule, kuid kohtus ütles nendest tunnistustest üles, selgitamata selget ülesütlemise põhjust. Tunnistaja Z ütlused kohtus on samuti vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtus Z teatas, et G oli talle ise V tapmisest rääkinud, kuigiuurimisel ta selliseid tunnistusi ei andnud. Z ei suutnud seda vastuolulisust seletada. Kuna ei G , ei S koos Z , ei suutnud mõistlikult seletada põhjust, miks nad andsid kohtus teisi ütlusi, siis mainitud tunnistajaid, kui tõendite allikaid, ei ole alust üldse usaldada ja kohus 6 jätab nende tunnistused tervikus asja tõendite kogumist välja. Seega kohus jätab tõendite nimekirjast välja ka G avalduse –t.lk.
4. Asjas ei saa tõenditena kasutada ka tunnistaja I ütlusi, kuna need on tuletatud tunnistaja Z ütlustest. Seejuures, et kohus on arvamusel, et tunnistajad S ja Z muutsid kohtus oma tunnistusi kolmanda isiku poolt nendele avaldatud psühholoogilise surve tagajärjel, mis on ka kajastatud konvoi raportis – t.lk. 54 ja kohtuistungi protokollis -t.lk.
5. Sellega selgitatakse ka seda, et kannatanud, kes on a-sotsiaalse eluviisiga, kuritarvitades alkoholi, kogu asja kohtuliku arutamise vältel püüdsid igati kergendada oma ütlusi Hohlovi suhtes, kes ka ise, nagu nähtub tema ütlustest, võttis kannatanu I vanglast ühendust ja pakkus talle rääkida kohtus ainult „tõtt“. Kannatanute kergendavad ütlused süüdistatava Hohlovi suhtes väljendusid püüdluses süüdistatavat välja rääkida ja see kaasnes järgmiste fraasidega: Hohlov oli agressiivne, kuid mitte eriti; Hohlov karjus, vandus, kuid seal vandusid kõik. Kuid vaatamata kolmandate isikute poolsele psühholoogilisele survele kannatanute suhtes /t.lk.54 ja protokoll t.lk.57/, aga ka vajadus olla kohtuistungil Hohloviga „silm silma vastu“ /kannatanud teadsid, et ta on 11 korda kohtulikult karistatud/, on tunnistajate ütluste põhijoon selgesti jälgitav: V , nii uurimisel kui ka kohtus rääkis järjepidevalt, et Hohlov vigastas noaga I t, kuna ta /I / pani käe ette selleks, et teda kaitsta, kohe järgnes esimesele löögile teine löök. Kusjuures V ei näinud G käes nuga. I korduvalt ja tungivalt kordas kohtus, et vastu tema kätt „sähvas“ noaga just Hohlov, kuna ta püüdis V kaitsta ja kohe järgnes noalöök vastu V rinda. Löökide vahel ajavahet ei olnud. G seisis sel ajal puidust-tangid käes. Sel moel, mõlemad kannatanud, oma tunnistuste põhihetkedel on järjepidevad ja nende tunnistused on omavahel kooskõlas. Seepärast, kohus ei saa kaitsega nõustuda, et I ja V ütlused uurimisel on diametraalselt vastandlikud ja erinevad oluliselt üksteisest. Tunnistaja G poolt tunnistuste muutmata jätmine seisneb faktis eneses, et kohtuliku uurimise hetkel ta viibis ühes vanglas koos süüdistatava Hohloviga. Kohus peab vajalikuks ära märkida seda, et DNA ekspertiisi punktides 3 ja 4 tehtud järeldused selles, et saadud tulemuste põhjal ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Hohlovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta noa käepidemelt võetud segaproovis, automaatselt ei tähenda seda, et antud nuga viimase kätes ei olnud, seda enam, et Hohlov ise ei eita seda. Kohus lükkab tagasi kaitsja põhjendused, et kuna süüdistatava Hohlovi käte ja näoloputustes ei olnud V verd, siis Hohlovil ei ole V noahaavaga mingit seost. Kuid asja materjalides ei ole andmeid, et V ja tema riietus olid verega koos. Noaga löömise hetkel oli V riides. Verejooks haavast võis olla riietuse all, seepärast Hohlovi käte ja näo loputustes võis V verd ka mitte olla. Kohus rahuldas kohtuliku uurimise käigus prokuröri taotluse täiendavate tõendite kogumise kohta, s.t. tunnistaja V.F ülekuulamise, KrMS § 297 alusel, kuna prokurör põhjendas oma nõude ja põhjuse, miks ta ei ole seda varem taotlenud. Kohus luges põhjendust piisavaks ja täiendavat tõendit, antud kriminaalasja õigeks lahendamiseks, tähtsaks. Hohlovi süü on tõendatud ka objektiivsete andmetega: kannatanute kohtuarstlike ekspertiisiaktidega, DNA ekspertiisiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis on täielikult kooskõlas kannatanute ütlustega. Sel moel, kohus tuvastas kohtulikul uurimisel, et Hohlov, 14.08.2008.a kella 20.50 paiku, olles alkoholijoobe seisundis aadressil: XXX, isiklike suhete pinnal, lõi noaga S V (V ), 7 tekitades torke-lõikehaava, mis läbis rindkere paremalt poolt, s.t. eluohtliku ja lõi noaga E I , tekitades talle vasaku õlavarre torke-lõike haava, s.t. lühiajalise tervisekahjustuse. Ülaltoodud tõendite analüüs võimaldab teha järelduse selle kohta, et Hohlov tegutses kannatanutele vigastuse tekitamises tahtlusega, kuna tema teod kandsid sihikindlat iseloomu, ta sai aru oma tegude ühiskonna ohtlikkusest, et tema tegudega realiseerub asjaolu, mis vastab süütekoosseisule ja soovis seda, s.t. kuritegu on Hohlovi poolt toime pandud otsese tahtlusega. Kohus kvalifitseerib süüdistatava teod KarS § 118 p.1 järgi, tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule ja KarS § 121 järgi, kui teise inimese tervisekahjustuse tekitamise eest. Süüdistatavat isikut iseloomustavatest asjamaterjalidest nähtub, et ta on korduvalt karistatud, kaks neist on isikuvastased, ei töötanud, kuritarvitas alkoholi /karistatud haldusväärtegude eest, s.h. ka alkoholiseaduse rikkumise eest/. Karistuse määramisel kohus arvestab Hohlovi süü astet, tema otsest tahtlust, esimese astme kuriteo - ohtliku kuriteo toimepanemist. Hohlov pani kuriteo toime katseajal, karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest. Hohlovi süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna Hohlov pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis kohus pöörab temale täitmisele ärakandmata karistuse ja mõistab KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks liitkaristuse. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-315 järgi. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Karin Uustallo Aime Semjonova Rahvakohtunikud Tõlk R. Palmi on hoiatatud vastutusest KarS §318 ja 321 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/