1-06-16226/44

1-06-16226 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-16226 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. aprilli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Terki Tunis’e ja tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Terki Tunis’e ja tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 18.04.2011 määrusega jäeti Terki Tunis talle Harju Maakohtu 03.07.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2008 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. T. Tunis tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2008 otsusega karistuse osas muutmata, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 27.06.2006 ja lõpp 26.06.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja kuulanud ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab ta 9-aastast vangistust raske esimese astme rahvatervise vastase süüteo toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav karistusest ära kandnud 4 aastat 10 kuud, kanda on veel 4 aastat 2 kuud vangistust. Maakohus leidis, et arvestades toimepandud kuritegu ja selle asjaolusid, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära liiga vähe talle mõistetud karistusest. Asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest nähtuvalt hakkas kinnipeetav sõltuvusaineid tarvitama
5. aasta lõpust ning alates
6. aasta algusest tarvitas ta neid iga päev. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et psühhiaatri hinnangul on tegemist sõltlasega. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kinnipeetav ei välista võimalust probleemide tekkimisel uuesti hakata tarvitama narkootikume. Sõltuvusest vabanemiseks on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis lõppes novembris 2010 ning lugenud iseseisvalt raamatuid. Maakohus leidis, et arvestades sedavõrd pikaajalist sõltuvust ja igapäevast tarvitamist, on kinnipeetav tegelenud liiga vähe sõltuvusest vabanemiseks. Vähe on möödunud ka sotsiaalprogrammi läbimisest, et saaks kindlalt väita sõltuvusest vabanemist. Maakohus asus seisukohale, et sõltuvusega võitlemine on tulemuslikum vangistuses. Maakohus märkis, et kindla elu- ja töökoha omamine, elukaaslase ja poja tugi on positiivsed, kuid vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, ka elektroonilise valve kohaldamisega, põhjendatud. Kindel elu- ja töökoht olid kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, ka kinnipeetava poeg oli kuritegude toimepanemise ajal juba sündinud. Nimetatud positiivsed asjaolud ei takistanud kinnipeetavat kuritegusid toime panemast. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu T. Tunis palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. T. Tunis leiab, et maakohus on jätnud hindamata tegelikud faktilised asjaolud. Süüdimõistetu arvates on ta teinud kõik endast oleneva sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, lugedes erialast kirjandust ning tema võimalused vangistuses endaga tööd teha on ammendunud. Kinnipeetav ei saa ise vangistuses olles sotsiaalprogramme valida, need määratakse spetsialistide poolt. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu lause „vähe on möödunud sotsiaalprogrammi läbimisest, et saaks kindlalt väita sõltuvusest vabanemist“, on arusaamatu, sest vangla töötajad on selgitanud, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulebki läbida võimalikult vabanemise eel. T. Tunis märgib, et ta on kogu vangistuses veedetud aja tegelenud spordiga, õppinud iseseisvalt võõrkeeli, tegelenud joogaga. T. Tunis palub arvestada, et sõltuvus kujunes välja valuvaigistite tarbimisest
7. aastal seoses õnnetusega, mille tagajärjel oli tal kolmanda astme põletus. Süüdistatav leiab, et maakohus on ületähtsustanud sõna „sõltlane“ tähendust. Sõltuvus ei tähenda, et isik tarbib esimesel võimalusel narkootikume, vaid see tähendab, et on risk hakata tarbima. Selline risk on maandatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisega. T. Tunis märgib, et talle on arusaamatu, kuidas saab kriminaalhooldusametnik märkida, et ta ei välista võimalust probleemide tekkimist narkootikumide tarvitamisega, kui kriminaalhooldusametnik süüdimõistetuga kordagi vestelnud ei ole. Süüdimõistetu leiab, et sotsiaalprogramme saab läbida ka väljaspool vanglat. Süüdimõistetu märgib, et ta ei oleks esitanud avaldust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega, kui ta ei oleks olnud endas kindel, et ta suudab edaspidi hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Süüdimõistetu leiab, et tema väärtushinnangud on muutunud, ta soovib aidata oma perekonda, ta on valmis astuma ühiskonda, kus narkootikumid on vabalt kättesaadavad, kuid läbi kriminaalhoolduse teostatakse kontrolli tema tegevuse üle. Süüdimõistetu kaitsja palub maakohtu kohtumääruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada T. Tunis vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja ei nõustu maakohtu määruses toodud seisukohtadega. Kaitsja leiab, et maakohus on küll analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuid jätnud tähelepanuta muu seaduses välja toodu nagu süüdimõistetu isik, varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal, 2 määruskaebuse esitaja elutingimused ja tagajärjed, mida võib määruskaebuse esitajale kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on viidanud Viru Vangla iseloomustusele, millest nähtub, et psühhiaatri hinnangul on tegemist sõltlasega ning kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele, et süüdimõistetu ei välista võimalust probleemide tekkimisel uuesti hakata tervitama narkootikume. Kaitsja rõhutab, et T. Tunis ei ole kunagi väljendanud sellesisulist seisukohta. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et arvestades T. Tunise pikaajalist sõltuvust ja igapäevast tarvitamist, on T. Tunis tegelenud liiga vähe sõltuvusest vabanemiseks. T. Tunis on saanud läbida ainult need sotsiaalprogrammid, milliste läbimist pidas vajalikuks kinnipidamisasutus. T. Tunis on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning lugenud iseseisvalt juurde raamatuid, millised käsitlevad sõltuvusest vabanemise võimalusi. T. Tunis on viibinud vangistuses 4 aastat ja 10 kuud. Niivõrd pika aja möödudes ei saa rääkida enam narkootiliste ainete sõltuvusest. Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad tunnused on tugev tung tarvitada ainet, võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust, võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes, tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes, järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. T. Tunis ei ole sõltlane, kuna tal puuduvad kõik eeltoodud sõltlase tunnused. Viru Vangla 26.01.2011 iseloomustuses on toodud, et karistuse alguses olid määruskaebuse esitajal võõrutusnähud, kuid süüdimõistetu suutis iseseisvalt nendega toime tulla. Seetõttu jääb arusaamatuks psühhiaatri hinnang, mille kohaselt T. Tunis on sõltlane. Kuigi T. Tunis on kinnitanud, et ta on sõltuvusest täielikult vabanenud ning on teinud põhjalikud järeldused oma varasemalt tehtud vigadest, lubas ta, et jätkab tööd endaga ka edaspidi ning elektroonilise valve kohaldamine T. Tunise suhtes ei too endaga kaasa tagasilangusi. Kaitsja hinnangul on T. Tunis valmis täitma kõiki kohtu poolt määratavaid lisakohustusi. Kaitsja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et 26.01.2011 kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud uue kuriteo toimpanemise tõenäosuseks korduva kuriteo toimepanemisel 2 aasta jooksul 10%. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 14%. Seega on T. Tunise poolt uute kuritegude toimepanemise protsenti hinnatud väga väikeseks. Ka sellele tuginedes on võimalik T. Tunise vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. T. Tunisel on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav pere ja poeg. Kaitsja leiab, et ligi 5 aasta pikkuse vangistuse jooksul järeldused enda jaoks teinud ja aru saanud oma vigadest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T. Tunise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. T. Tunise näol on tegemist isikuga, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Märkimisväärne on asjaolu, et T. Tunis kannab käesoleval ajal karistust raske esimese astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav temale mõistetud 9-aastasest karistusest ära kandnud kõigest poole. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. T. Tunis kannab karistust kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Toimikumaterjalidest nähtuvalt oli vabaduses narkootikumide tarvitamine T. Tunise igapäevane tegevus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kalduvus tarvitada narkootikume suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Määruskaebuse esitaja paljasõnalised lubadused narkootikumide tarvitamisest hoiduda, ei anna alust teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes veel usaldus, et ta vabaduses hoidub süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti leiab ringkonnakohus, et arvestades toimepandud kuritegu, ei ole ärakantud karistusaeg piisav, et kinnipeetavat enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leiab, et suure tõenäosusega ei ole T. Tunis suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kriminaalhooldusametnik ja Tartu Vangla toetavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus ei ole esitatud arvamustega seotud. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Veendumaks, et T. Tunis on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid ja suhtumist, on vaja aega. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi T. Tunise käitumises (soov minna tööle ja toetada oma perekonda, väärtushinnangute muutumist), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk