1-06-16628/3

1-06-16628 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-16628 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Meelis Kase määruskaebus Tartu Maakohtu
3. juuni 2009 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2009 määrus muutmata ja süüdimõistetu Meelis Kase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 03.06.2009 määrusega jäeti Meelis Kase temale Harju Maakohtu 12.06.2007 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 12.06.2007 otsusega mõisteti M. Kase süüdi KarS § 120 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel karistati 6 aasta 6 kuu ja 3 päeva vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 12.06.2007 ja lõpp 14.12.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole M. Kaset käesoleva ajahetke seisuga põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Osa kuritegudest, milliste eest M. Kase karistust kannab, on äärmiselt suure ja jõhkra vägivalla astmega. Niivõrd jõhkrate ja suure raskusastmega kuritegude eest on põhjendatud, et vangistusest kantaks enamus karistusest ära, enne kui hakatakse süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastama. Lisaks arvestas maakohus M. Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel ka seda, et M. Kase on jätkanud vangistuse kandmise ajal uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemist. Kuigi M. Kase on vangistuses karistuse kandmise ajal osalenud mitmetel kursustel ja programmides, sealhulgas ka agressiooni asendamise ja viha juhtimise programmides ning käinud koolis, ei ole käesoleva ajahetke seisuga küllaldast alust arvata, et M. Kase on asunud seaduskuulekale teele. M. Kase distsiplinaarkaristused on küll käesolevaks ajaks kustunud, kuid viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest (12.06.2007) on möödunud liiga lühike ajavahemik, et teha sellest järeldust M. Kase õiguskuulekale teele asumise kohta. Eeltoodud asjaoludel kogumis, lähtudes sealhulgas karistusregistri teatisest selle kohta, et M. Kaset on valdavalt ja põhiliselt karistatud suure vägivalla astmega seonduvate kuritegude toimepanemise eest ning ta on ka vangistuses üliraske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistuse kandmise ajal jätkanud vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemist, ei ole käesoleva ajahetke seisuga põhjendatud M. Kaset vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järgneva karistuse kandmise ajal on M. Kasel võimalik näidata, et ta on asunud seaduskuulekale teele ja et ta rohkem, ka vangistuses karistuse kandmise ajal, kuritegusid toime ei pane. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Kase esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on M. Kase tõepoolest toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid, ta ei ole oma tegude üle uhke, aga kahjuks ei saa ta tehtud tegusid olematuks muuta. Ta on oma tegude eest karistuse saanud ning üle 14 aasta karistust kandnud. Praegu aga tunneb ta, et teda karistatakse nende tegude eest ikka uuesti ja uuesti. Harju Maakohtu 1998 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest on kõik M. Kase kaaskohtualused ennetähtaegselt vabastatud. M. Kase toob näite, et Tartu Maakohtu kohtunik H. Sillaots lõi 2008 augustis pretsedendi, kui vabastas KrK § 101 p 7 järgi süüdimõistetud XXX ennetähtaegselt vanglast. XXX jäi kanda karistust veel 5 aastat ja 10 kuud. Ta pani ka vangistuses toime uue rakse isikuvastase kuriteo sama kriminaalkoodeks paragrahvi järgi (KrK § 101). M. Kase on aga ärakandnud juba 14 aastat vangistust, ta on läbinud vangistuses psühholoogilise nõustamise, osalenud sotsiaalprogrammides: agressiooni asendustreening, vihajuhtimine, eluviisitreening ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise infotunnid. Uutesse sotsiaalprogrammidesse teda enam ei võeta, kuna ta on need läbinud. Samuti ei võeta teda enam erialagruppidesse, sest ka eriala (puidutööpingi tööline) on tal omandatud. Põhjuseks on ka see, et soovijaid on rohkem kui vabu kohti ning eelistatakse neid, kes ei ole üldse saanud osaleda. M. Kasel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. M. Kase palub anda temale võimalus tõestada, et ta suudab elada seadusekuulekat elu. Pika vangistuseaja jooksul on ta teinud järeldused oma senisest elust ning pannud paika prioriteedid. Nüüd on tema jaoks on kõige tähtsam pere ning ta lubab olla seadusekuulekas ühiskonna liige. Ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist. M. Kasel on olemas elukoht ning töö ema turismitalus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -2- käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Kase karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal on need asjaolud, mille tõttu tuleb ta jätta vangistust edasi kandma. Teda on varem korduvalt karistatud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist vangistuses, olles seda teinud kolmel korral. Tema poolt toimepandud kuriteod on olnud seotud vägivalla kasutamisega. Määruskaebuse viide sellele, et tahtliku tapmise eest on isikuid vabastatud, ei saa olla aluseks M. Kase vabastamiseks. Küll on positiivne see, et M. Kase on osalenud abiprogrammides ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid need ei ole piisavad alused määruskaebuse rahuldamiseks. Kohus ei ole karistusest vabastamisel seotud kriminaalhooldaja arvamusega. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar