lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust; -
-
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.01.2008 ja lõpp 13.01.2012. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2010 määrusega jäeti Viru Maakohtu 04.03.2010 määrus muutmata ning A. Saveljev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu A. Saveljev tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta ei ole osanud end vanglas seaduskuulekalt üleval pidada, teda on korduvalt karistatud, vabaduses tarbis alkoholi ja narkootikume. Vangla hinnangul positiivseks peetud asjaolud, alaline elukoht ja toetav ema olid A. Saveljevil olemas ka enne kuritegude sooritamist. Käesoleval ajal kannab ta karistust kahe esimese astme kuriteo sooritamise eest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Saveljev esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus arvestanud ainult minevikus toimunud negatiivseid asjaolusid ning on jätnud tähelepanuta kõik viimasel ajal toimunud positiivsed muutused, mistõttu ei ole maakohtu määrus objektiivne. Vanglas viibitud 3 aasta jooksul on A. Saveljev lõplikult vabanenud narko- ja alkoholisõltuvusest. Selleks sai ta palju abi sotsiaalprogrammist Convictus. Tema kuritegude dünaamika on aja jooksul muutunud kergemaks. Tema ohtlikkus ühiskonnale on tänaseks juba olematu. A. Saveljev leiab, et vangistus on tema puhul oma eesmärgi saavutanud, ta on vabanenud sõltuvusprobleemidest ja on teadvustanud endale ühiskonnaväärtused ja normid. Vabaduses on A. Saveljevil olemas kindel elu- ja töökoht. Tal on säilinud lähedased suhted oma emaga. Ta on motiveeritud elama edaspidi seadusekuulekalt. Ka Viru vangla toetab käesoleval ajal A. Saveljevi ennetähtaegset vabastamist. Eelmise ennetähtaegse vabastamise materjalides Viru vangla ei toetanud A. Savaljevi ennetähtaegset vabastamist. Seega on viimase 10 kuu jooksul toimunud A. Saveljevis muutused, mis on võimaldanud muuta vanglal on seisukohta. A. Saveljev leiab, et peale vanglast vabanemist on kriminaalhooldus temale vajalik, seega on praegu viimane võimalus teda vabastada kriminaalhooldusega. See oleks abivahend A. Saveljevi resotsialiseerumisel ühiskonda peale vabanemist. A. Saveljev ei usu, et terve karistusaja ärakandmine on tõhusam, kui ennetähtaegne vabastamine koos abistava ja suunava kriminaalhooldusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Läbi vaadanud toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus
lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. A. Saveljev on toime pannud kaks 1. astme kuritegu, mis lõi ohu narkootilise aine levikule ning mis oli seotud vägivallaga. Ta on varem korduvalt kuritegusid toime pannud ja selle eest karistatud, kuid vaatamata sellele on jätkanud kuritegude toimepanemist. -2- A. Saveljevi suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Saveljev ei suuda jälgida vangla sisekorraeeskirju, ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning muudab kohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. A. Saveljevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja leiab, et antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, eelkõige kuriteo raskust, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul, mistõttu tuleb A. Saveljevil jätkata karistuse kandmist vangistuses. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.