1-07-15454/42

1-07-15454 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-15454 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Karpov`i kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Karpov`i kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) krooni advokaadi Niina Agarjova poolt Dmitri Karpov`ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Karpov`ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 250 krooni riigituludesse. Dmitri Karpov`il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Dmitri Karpov 1-07-15454 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Dmitri Karpov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 11.11.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 30.01.2007 ja lõpp 29.01.
8. Tartu Maakohtu 14.06.2010 määrusega jäeti D. Karpov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et D. Karpovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud: D. Karpov on kriminaalkorras korduvalt karistatud; D. Karpov kannab karistust narkootikumidega seotud süütegude eest; vabanemisel on D. Karpovil võimalus elama asuda oma õe juurde XXX; D.Karpov õpib XXX X. klassis; elukutset D. Karpov õppinud ei ole; enne vangistust töötas juhutöödel; XXX on andnud garantiikirja, mille kohaselt võimaldab ettevõte D. Karpovi vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel talle tööd XXX autojuht-ekspediitorina. Viimane toimepandud kuritegu on seotud narkootikumidega ja D. Karpov tunnistas narkootikumide tarvitamist vabaduses, kuid eitab sõltuvust. Lisaks tuvastas maakohus, et D. Karpovit on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral (viimati 18.02.2010) ning asus seisukohale, et kui D. Karpov ei suuda vangla kontrollitud keskkonnas distsipliinile alluda, on väga vähetõenäoline, et ta suudab elada kuulekat elu vabaduses. Maakohus leidis, et kuigi D. Karpovil on olemas kindel elukoht ja töökoht, on D. Karpovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik, kuna viimane on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on D. Karpovi suhtes ka varem jäetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid ta jätkas ka katseaajal kuritegude toimepanemist, mistõttu tuli tal liitkaristusena ära kanda ka varasem karistus. Maakohus asus ka seisukohale, et võlanõuete olemasolu võib tingida uute varavastaste kuritegude toimepanemise vabaduses. Samuti seisneb oht maakohtu hinnangul varasemas narkootikumide tarvitamises ja narkootiliste ainete vahendamises. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D. Karpovi kaitsja N. Agarjova esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D. Karpovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja juhib määruskaebuses tähelepanu asjaolule, et D. Karpovil on vabanemise korral elukoht tema õe juures, kellega on tal väga head suhted ja kes teda toetab. Lisaks on D. Karpovil töökoht. Ühtlasi arvab kaitsja, et D. Karpov on muutnud oma suhtumist elule ega hakka enam seadust rikkuma, kuna soovib alustada õiguskuulekat elu. Samuti on tal olemas tulevikuplaanid. See näitab, et D. Karpovi suhtes on ilmnenud positiivsed muutused. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D. Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ning leiab, et maakohus on D. Karpovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. D. Karpovi on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, mille eest on D. Karpovile eelnevalt karistuseks mõistetud ka vangistust, mis ei ole ilmselgelt saavutanud karistuse täideviimise eesmärke, kuna D. Karpov on pärast karistuse kandmist toime pannud uue, esimese astme rahvatervise vastase süüteo. Eeltoodust tulenevalt ei ole ta käitunud õiguskuulekalt ning hoidunud uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu on alust asuda seisukohale, et D. Karpovile eelnevalt mõistetud karistused ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki, mida isiku karistamisega tegelikult saavutada tuleb. Sellest tulenevalt ei teki kohtul süüdimõistetu varasema elukäigu põhjal veendumust, et vabaduses käituks D. Karpov õiguskuulekalt, kuigi ringkonnakohus tunnustab D. Karpovi soovi alustada seaduskuulekat elu. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu määrusele 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. D. Karpovit on distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kui D. Karpov ei suuda kontrollitud keskkonnas elada õiguskuulekalt, puudub alus arvata, et viimane suudaks elada õiguskuulekat elu vabaduses. Kuigi ringkonnakohus möönab, et õiguspärane käitumine vanglas on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üheks olulisemaks hindamiskriteeriumiks, peab ennetähtaegsel vabastamisel kohtul kujunema ka veendumus, et isik ei pane toime uusi kuritegusid, mistõttu on olulisteks asjaoludeks ka kindla töökoha, sissetulekuallika ja toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu. D. Karpovil on olemas kindel elu- ja töökoht. Samas on D. Karpovil suured võlgnevused, mis omakorda suurendavad kuriteo toimepanemise tõenäosust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Karpovi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning ta tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. D. Karpovil tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -3- Tiit Lõhmus