1-07-15621/45

1-07-15621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-15621 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2010 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Gunditš`i ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused Tartu Maakohtu
3. mai 2010 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Gunditš`i ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata.
6. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Niina Agarjova kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) krooni vandeadvokaat Niina Agarjova poolt Aleksei Gunditšile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksei Gunditšilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest, 250 krooni riigituludesse. Aleksei Gunditšil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksei Gunditš 1-07-15621 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.05.2010 määrusega jäeti Aleksei Gunditš temale Harju Maakohtu 26.03.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 26.03.2008 otsusega mõisteti A. Gunditš süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 266 lg 2 p 3 järgi ning karistati 3 aasta ja 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Karistusaja algus 25.06.2007 ja lõpp 24.09.
9. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 24.04.
10. Kinnipeetav on viibinud alates 02.09.2009 vangla sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Ta on läbinud programmi „12 sammu“, riigikeele algtaseme kursused ja toetava tegevusena spordiprogrammi sõltlastele. Praegu osaleb ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning õpib riigikeele edasijõudnute grupis. Vajalik oleks tema vabanemisjärgne rehabilitatsioon. Tema mineviku käitumismuster ja süütegude korduv sooritamine viitavad kesisele probleemide lahendusoskustele, impulsiivsele tegutsemisele omakasu saamise eesmärgil ja vastutustundetusele. Negatiivsed emotsioonid võivad põhjustada tagasilangust – narkootikumide taastarvitamist. Tal on esinenud vangla sisekorraeeskirjade rikkumisi. Ta soovib oma varasemat käitumist muuta ning asuda elama XXX, kus elavad tema õde ja vend. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 24%. Kriminaalhooldusosakond ei nõustunud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, sest olemas on uue kuriteo toimepanemise oht. Kuritegude laad ja ulatus on muutunud raskemaks. Süüdimõistetu soovis, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on võimalik elada XXX ning saada tööd XXX ja XXX. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on A. Gunditši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ennatlik. Süüdimõistetut on karistatud süütegude eest korduvalt alates
11. a. Kuritegude toimepanemise eest on teda karistatud neljal korral. Valdav osa tema varasematest kuritegudest olid suunatud võõra vara vastu. Teda on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest, mis seondusid alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisega. Käesoleval ajal kannab ta vangistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja võõrasse hoonesse omavolilise sissetungimise eest. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu on käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning tema poolt sooritatud kuriteod on muutunud oma laadilt varasematest raskemateks. Samuti ei ole tema varasemad kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamised andnud positiivseid tulemusi, mistõttu tingimuslik vangistus on tühistatud ja täitmisele pööratud, sealhulgas ka uute kuritegude toimepanemise tõttu. Varasematest kuritegudest nähtub, et tal on kalduvus vara ja rahva tervise vastaste kuritegude -2- toimepanemisele. Kuritegude toimepanemist soodustab eelkõige tema sõltuvus narkootikumidest. Seega eksisteerib endiselt oht, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Seda järeldust kinnitavad vangla iseloomustus ja kriminaalhooldusosakonna arvamus, mille kohaselt A. Gunditš võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu jätkuvat allumatust kehtestatud reeglitele kinnitab ka tema distsiplinaarsüütegu vangistuse kandmise ajal 2008 novembris. Kehtivat distsiplinaarkaristust tal praegu ei ole. Eelneva alusel puudub maakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline praegu vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi vaatamata sellele, et ta on läbinud olulised sotsiaalprogrammid ning tal on vabaduses olemas elukoht, lähedaste toetus ja töökoha saamise võimalused. Isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja kes pole varem nõuetekohaselt allunud käitumiskontrollile, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui tal on olnud sõltuvus narkootikumidest, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile ning endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, on vaja veel aega. Tal on vaja jätkata vangistuse kandmist vähemalt 8 kuud, mille möödumisel on vanglal õigus uuesti esitada materjalid tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A. Gunditši kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada A. Gunditš tingimisi enne tähtaega vangistusest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on näha positiivseid muutusi A. Gunditši käitumises vanglas. See järeldub tema osalemisest sotsiaalsetes programmides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ , riigikeele kursustel ning spordiprogrammis. Vanglas viibimise ajal oli A. Gunditšil ainult üks distsiplinaarkaristus tähtsusetu rikkumise eest. Kehtivat distsiplinaarkaristust tal ei ole. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel on A. Gunditšil võimalus elada XXX. Tal on olemas lähedaste toetus ning talle on garanteeritud töökoht XXX või XXX. Ta on karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku ning ta on nõus temale elektroonilise valve kohaldamisega vabanemise korral. Seega on olemas alus A. Gunditši tingimisi vabastamiseks. A. Gunditš esitas ka iseseisva määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse põhjendustest tulenevalt leiab A. Gunditš, et kuna tal tuvastati
12. aastal XXX, ei näinud ta enam oma elul mõtet ning hakkas narkootikume tarbima ja mõtlematult käituma, pannes toime kuritegusid. 24.06.2007 sattus A. Gunditš uuesti vanglasse, kus enam XXX ei leitud. See tekitas uue teadmise, et võimalus on siiski eluga edasi minna, luua perekond ja elada normaalset elu. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta on juba enne kohtumenetlust saanud aru enda poolt toime pandud õigusrikkumistest ja kahetseb. A. Gunditš märgib, et soovib muutuda. Alates sellest ei ole ka vangla kodukorda rikkunud. Ka suitsetamise on maha jätnud. Tunneb huvi spordi vastu ja osales eesti keele kursustel ning sooritas eksami positiivsele hindele. Teadlikult viibib A. Gunditš rehabilitatsioonikeskuses, kus on läbinud narkosõltuvus programmid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ ning õppinud, kuidas vältida sõltuvust. A. Gunditš märgib, et on lõpetanud suhtlemise vana tutvusringkonnaga ning parandanud suhteid sugulastega ja teiste tuttavatega, kes ei ole kriminaalse minevikuga. Perekond toetab teda materiaalselt. Tal on mitu õpitud ametit – lukksepp, keevitaja, müürsepp ning olemas töökoht XXX ja XXX, mille kohta on toimikus ka tõend. Veel märgib kaebuse esitaja, et tema sooviks on luua perekond ja kasvatada lapsi. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Gunditši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat korduvat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõik need asjaolud on leidnud maakohtu määruses käsitlemist. Tartu Vangla nõustumine A. Gunditši vabastamisega ennetähtaega ei ole kohtule siduv, kohus lähtub KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaoludest. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-is 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. A. Gunditši suhtes on juba varem kriminaalhooldust teostatud, teda karistati 27.03.2007 otsusega tingimisi, kuid ta pani katseajal toime uue raske kuriteo – narkootilise aine suures ulatuses käitlemise. Seega kriminaalhooldus vajalikku mõju ei avaldanud ja ta jätkas kuritegude toimepanemist. Vanglas olles on teda 11.12.2008 karistatud distsiplinaarkaristusega. Kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt A. Gunditši poolt uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kriminaalse taustaga tutvusringkond ja varasem narkootikumide tarvitamine. Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja A. Gunditši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on tehtud kaalutletult, s.t arvestatud on ka positiivseid asjaolusid, mis A. Gunditši suhtes esinevad. Õige on aga ka see, et need ei anna alust käesoleval ajal tema karistusest vabastamiseks, nagu ka teised määruskaebuste põhjendused. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebusi rahuldada. A. Gunditš peab KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kandma menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu. Mati Kartau Tiit Lõhmus -4- Aarne Sarjas