) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus
(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui
2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimustena lahendada süüdimõistetu avaldused.
(Apellatsiooniõigus) lg 1 kohaselt kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(Apellatsioonitähtaeg) lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
(Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. RÕS (Riigi õigusabi andmise otsustamine) § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §s 7 (Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused). Riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs
lg 1 sätestatu kohaselt kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik lahendab kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtlused või ebaselgused. Süüdimõistetu on kohtule esitatud avalduses väitnud, et kohtuotsus tema süüdimõistmise ja karistamise kohta on ebaõige, see on asjaoludes, mis ei ole lahendatavad kohtuotsuse täitmise menetluses. Selle kohta oli süüdimõistetu või tema kaitsja õigustatud esitama tähtaegselt apellatsiooni, mida aga süüdimõistetu teinud ei ole. Kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mis tingiksid süüdimõistetule täiendava riigi õigusabi andmise. Süüdimõistetu on õigusabi saanud kriminaalasja menetlemisel kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses. Antav õigusabi on süüdimõistetu väidetavate õiguste kaitseks ilmselt vähene ning sellisel juhul RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi andmine välistatud. 2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul määrusest teada saamisest. Toomas Lillsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.