MS § 426, § 432, § 383 ja § 384 jätta Viru Maakohtu 20. aprilli 2011 määrus muutmata ja Stanislav Ivanov vangistusest elektroonilise järelevalvega enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. S. Ivanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.03.2010 kohtuotsusega
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust eelmise 11.07.2007 Pärnu Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa3 kuud võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2008 kuni 04.12.2008, s.o 7 kuud ja 12 päeva. Ärakandmisele kuulus 7 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.01.2011 ja lõpp 12.09.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku vahendamise eest. Samuti on näha, et S. Ivanov viibis eelvangistuses ja oli vabastatud kohtumenetluse ajaks, selle aja jooksul kuni vahistamiseni pani toime 16 väärtegu. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S. Ivanovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. S. Ivanovi puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega (ta on karistatud LS § 74-19 järgi auto juhtimine joobeseisundis ja NPAS § 15 lg 1 alusel – narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht, lähedaste toetus ja ka töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist (16 väärtegu näitavad, et kui isik on vabaduses paneb ta toime süütegusid) ning toimepandud kuriteo asjaolusid (raske rahvatervisevastane kuritegu). Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja perekonna tugi, samuti oli tal sama töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kinnipeetava S. Ivanovi kaitsja S. Politšev esitas määruskaebuse Viru Maakohtu kohtumäärusele tervikuna järgmistel põhjustel: Maakohtu määruses toodud põhjendus nagu ei oleks S. Ivanov teinud varasematest karistusest järeldusi ei ole kaitsja arvates asjakohane. Süüdimõistetu varasemat karistust arvestas kohus juba talle karistuse mõistmisel. S. Ivanovi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise 2 küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta kõiki S. Ivanovi isikut iseloomustavad andmeid kogumis – mitte ainult tema käitumist viimasele kuriteole eelnenud ajal ja enne vangistusse sattumist. Arvestada tulnuks ka tema käitumist karistuse kandmise ajal ning tema võimalusi jätkata seadusekuulekat elu vabanemisel. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Vaatamata sellele, et kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-91-06, ei ole kohus seda kohtumääruse tegemisel arvestanud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma määruses põhjendanud, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja miks, kaaluvad üles S. Ivanovi suurepärase käitumise vanglas. Selles osas kohtumäärus ei vasta KrMS § 145 lg 3 p 1 nõuetele. Kohtu viide ainult sellele, et tegemist on raske rahvatervisevastase kuriteoga, ei saa lugeda selliseks põhjenduseks. Kehtiv seadus ei välista rahvatervisevastaste süütegude puhul ning
Kohus leidis, et S. Ivanovil oli ka kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja perekonna tugi, samuti oli tal olemas töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohtu loogikast tuleneb, et süüdimõistetul ei ole üldse mitte mingit võimalust vabaneda ennetähtaegselt kuna perekonna toetus, töökoht ei hoidnud ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et kohtuistungi ajaks S. Ivanov on tegelikult ärakandnud juba rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on käesolevaks hetkeks tekkinud olukord mille tulemusena süüdimõistetul ei ole enam võimalust vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. See aga rikub oluliselt tema õigust ennetähtaegsele vabanemisele. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on S. Ivanovi vangistusest mitte vabastades jätnud tähelepanuta, et S. Ivanovi individuaalses täitmiskavas ei olnud ettenähtud sotsiaalabiprogrammides osalemine. Samas, ennetähtaegsel vabastamisel võib määrata täiendavata kohustustena käitumiskontrolli ajaks eelnimetatud sotsiaalprogrammis osalemise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 20. aprilli 2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus, mitte vabastades S. Ivanovi tingimisi enne tähtaega karistusest, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. S. Ivanovi näol on tegemist isikuga, keda on neli korda kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Lisaks on S. Ivanovi karistatud 16 korral väärteokorras. 3 Eeltoodu pinnalt on alus arvata, et eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitustega kinnipeetava võimaluste kohta väljaspool vanglat - hoolimata perekonna toetusest ja töökohast ei hoidunud nimetatud asjaolud S. Ivanovi uute kuritegude toimepanemisest. Küll aga märgib Ringkonnakohus tunnustavalt positiivseid muutusi S. Ivanovi käitumises (sotsiaalabiprogrammis osalemine), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes
lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus . Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.