Toimik nr 1-09-2402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2402 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Haagi (Haak) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Aleksei Haak, isikukood: 36405016516, kannab karistust xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksei Haak talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Haak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Haak on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.05.2009 kohtuotsusega Kars § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 08.03.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 2 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks mõistetavaks karistuseks määrati vangistus 4 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Karistuse hulka arvestati kahtlustatavana kinnipidamise ajavahemik 15.10.-16.10.2007, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulus 4 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.03.2009 ja lõpp 01.06.2013. Aleksei Haak andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 18). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.04.
- Kinnipidamisasutusest Aleksei Haagi (Haak) kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama elukaaslase J.S. ja tütre juurde 1-toalisesse korterisse aadressil xxx. Isik töötas enne vangistust umbes 2 aastat ehitusfirma xxx OÜ-s xxx. Vangistuse jooksul on töötanud katlakütjana, käesoleval hetkel töötab Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis alates 12.04.
- Vabanemise korral on garanteeritud töökoht koristusfirmas xxx abitöölisena. Isikul on täitmata rahalisi nõudeid summas 1495,30 eurot. Praeguse kuriteo on isik toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku sõnul alkoholi tarvitamisega vabaduses probleeme ei olnud. Varasemalt on proovinud amfetamiini ja ühel korral kanepit. Alates 18.11.2009 osaleb isik muusikaringis ning alates 11.11.2009 usulises tegevuses, 4 korral on osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning 03.03.3011 on läbiviidud vestlus alkoholi-narkootiliste ainete tarvitamise teemal ja võimaliku sõltuvuse tekkimisest.Vangla toetab Aleksei Haaki vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Aleksei Haagi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Aleksei Haagil on vangistusest vabanedes olemas garanteeritud elukoht elukaaslase J. S. juures aadressil xxx. Antud elamispind sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samuti on olemas garanteeritud töökoht xxx-s ja võimalus saada elukaaslaselt esialgu materiaalset toetust. Aleksei Haak on käitunud vangistuse ajal eesmärgipäraselt, ta on olnud hõivatud tööga, on tasunud võlanõudeid, osalenud isetegevuses ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Uue kuriteo riskid on kõrged eelkõige seoses Aleksei Haagi korduva kriminaalkorras karistatuse ja võimaliku narkootikumide tarvitamisega. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 kuud. Aleksei Haak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta ei pane enam uusi kuritegusid. Prokuröri hinnangul ei ole vabastamine põhjendatud. Isik oli vabastatud enne tähtaega, kuid katseaja pani toime uue esimese astme samalaadse narkokuriteo. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Aleksei Haak tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 12 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Kahel viimasel korral on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Samuti isikut on vabastatud ennetähtaega kahel korral, viimati Harju Maakohtu 29.03.2007 määrusega katseajaga kuni 28.06.
- Katseajal pani toime uue esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-7) on näha, et Aleksei Haaki on 21 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 17 korral Liiklusseaduse rikkumise eest.. 2
(4)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Aleksei Haagi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud katlakütjana ning alates 12-04-2010 töötab Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis. Samuti osaleb kinnipeetav alates 18.11.2009 muusikaringis ning alates 11.11.2009 usulises tegevuses. Neljal korral on osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning 03.03.3011 on läbiviidud vestlus alkoholi-narkootiliste ainete tarvitamise teemal ja võimaliku sõltuvuse tekkimisest. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Aleksei Haagile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 26.10.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama elukaaslase, J. S. juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava elukaaslane J. S. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 22, kohtu toimik lk 12). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 22 pöördel) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Ennetähtaegse vabanemise korral omab kinnipeetav kindlat töökohta koristusfirmas xxx (garantiikiri toimikus). Arvestades Aleksei Haagi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( kaks viimast narkokuritegu), korduvaid karistusi (12 korda kriminaalkorras karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (ka ennetähtaegsel vabastamisel), on kohus seisukohal, et Aleksei Haagi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba mitmel korral nii kohtuotsusega kui ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta Aleksei Haagile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel tööja elukoht ja ka lapsed, kuid see ei takistanud tal I astme narkokuritegu toime panna. Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta 3 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Narkootikumide tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (1495,30 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, arvatavasti kindel töökoht, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Haagi (Haak) temale Harju Maakohtu 05.05.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)