Toimik nr 1-09-12201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-12201 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Ritsari tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Roman Ritsar, isikukood: 38402055213, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Roman Ritsar vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Ritsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Ritsar on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.12.2009 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 26.02.2009 ja lõpp 26.08.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.04.2011. Kinnipidamisasutusest Roman Ritsari kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 8 korral distsiplinaarkorras karistatud, kõik karistused on kehtivad. Vabanemisel asub elama tädi D. S. juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Töökogemused on lühiajalised, kuna kinnipeetav on korduvalt viibinud vangistuses. Viru Vanglas on töötanud majandustöödel koristajana. Vabanedes kindel töökoht puudub. Enne vangistust järgis enamasti riskivat ja teisi ärakasutavat elustiili. Arvestades kuriteo iseloomu on 1
(3)ohustatud avalikkus ja risk on ühiskonnas. Viru Vangla toetab Roman Ritsari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetava senine käitumise põhjal on alust arvata, et ta pole teinud karistustest piisavaid järeldusi. Samas kinnipeetav on enda sõnul tõsiselt motiveeritud käituma seaduskuulekalt. Seega tuleb kinnipeetavale anda võimalus ennast tõestada. R.Ritsari kriminaalhooldusele suunamine aitaks kaasa kinnipeetaval ühiskonda naasmisel. Kinnipeetaval oleks vabaduses olemas kontroll ja tugi, et edaspidi käituda seaduskuulekalt. Roman Ritsar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikut on 10 korral kriminaalkorras karistatud, viimasel korral narkokuriteo eest. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Hulgalised distsiplinaarkaristused osutavad, et isik ei ole võimeline hoiduma õigusvastaste tegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et Roman Ritsar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus veelkord rõhutab, et elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud jõustunud kohtumäärusega ja kohus sellele tagasi ei tule. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste (muuhulgas ka röövimise ehk esimese astme kuriteo) kuritegude toimepanemise eest. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 09.01.2008 määrusega katseajaga 1 aasta. Vabanes 22.01.2008 ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg lõppes 22.01.2009 ja uue I astme narkokuriteo (suures koguses narkootilise aine ebaseaduliku omandamise ja valdamise) pani toime 26.02.2009 ehk 1 kuu ja 4 päeva peale katseaja lõppu. Harju Maakohtu 04.12.2009 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 14-18) on näha, et kinnipidamisel võeti temalt ära 802,8 grammi amfetamiini (puhtal kujul 31,82 gr). Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-8) on näha, et kinnipeetavat on 1 korral väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja varem määratud kriminaalhooldus Roman Ritsari puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 8 korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale viimast elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 24.09.2010, pani Roman Ritsar toime neli uut rikkumist. Rikkumised on 2
(3)määratud vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omamise ja seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on töötanud 18.06.2010 kuni 17.09.2010 majandustöödel. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 23.02.2014 ja ID-kaart kehtivusega 17.07.2012. Vabanedes on Roman Ritsaril kindel elukoht tädi, D. S. juures aadressil xxx. Tegemist on 4toalise korteriga, kus elavad käesoleval ajal tädi koos abikaasa ja kahe lapsega. Kinnipeetavale võimaldatakse omaette tuba. Vabanemisel puudub Roman Ritsaril kindel töökoht. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas on kinnipeetava lähedased nõus Roman Ritsarit toetama vanglast vabanemisel. Arvestades Roman Ritsari poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid ( esimese astme narkokuritegu), korduvaid karistusi ( muuhulgas esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest- röövimine) ja vangistuses viibides ( korduvad distsiplinaarkaristused) on kohus seisukohal, et Roman Ritsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, läbis katseaja, ja kuu aja jooksul pani toime uue esimese astme narkokuriteo. Sellest tuleneb, et kriminaalhooldus iseenesest ei osuta isikule enam positiivset mõju.. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elukoha omamine ja lähedaste toetus). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Roman Ritsari sõnul on ta kaks kuritegu (kelmus ja röövimine) toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Ritsari temale Harju Maakohtu 04.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)