Obsah (4)

§ 216§ 74§ 75§ 78

1-11-5651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5651 (09230109475) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 216

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Aleksei Nikitin ik 38109230306, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, töökoht: B OÜ, elukoht: XXX, tõkend: 27.10.2009 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. Aleksei Nikitin süüdi tunnistada

§ 216lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksei Nikitin´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva Aleksei Nikitin´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Nikitin temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 1 ettenähtud kohustuse Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud 1 kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Aleksei Nikitin´it järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Aleksei Nikitinit temale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel heastada kuriteoga tekitatud ja Aleksei Nikitinilt välja mõistetud kahju. 6.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.06.

2. Aleksei Nikitin´i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Aleksei Nikitin´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 23 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Nikitin, 1-11-5651, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Jätta Aleksei Nikitin´ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
6. Jätta Aleksei Nikitin´ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
7. Jätta Aleksei Nikitinilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
8. EEAS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 2855 krooni ja 20 sendi, so 182,48 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Aleksei Nikitin´ilt EEAS-i kasuks 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) euro senti, mis tuleb tasuda EEAS arvelduskontole Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 Aleksei Nikitin’it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 21.11.2008 – 25.03.2009 korteris, aadressil Tallinn, XXX, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel kasutas ebaseaduslikult EEAS-ile kuuluvat elektrienergiat maksumusega 2855,20 krooni ehk 182,48 eurot. Sellega pani Aleksei Nikitin toime

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Kohtuistungil süüdistatav Aleksei Nikitin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Leidis, et esitatud hagi on põhjendamatu ja ei kavatse seda maksta, sest on niigi rahalistes raskustes erinevate võlgnevuste tõttu. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, kuid esitatud hagi on põhjendamatu. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 03.06.2009 koostatud EEAS’i kuriteoteatest koos lisadega nähtub, et 25.03.2009 aastal tuvastas elektrik MJ aadressil XXX Tallinn, toimunud elektrienergia tarbimise ebaseadusliku lülituse teel mõõdetud ahelast. Voolu saamiseks oli eemaldatud arvesti klemmkarbi kaanelt plomm, juhtmed arvesti alt kokku ühendatud ja tarbimiskoht omavoliliselt pingestatud. Samuti ei olnud tarbimiskoha elektrivarustamiseks sõlmitud vastavat lepingut. Vool oli tarbimiskohal eelnevalt suletud eelmise lepinguta tarbimise tuvastamisel 21.11.2008 näitudega päev: 012689 ja öö:

1. 25.03.2009 fikseeriti arvestinäitudeks päev: 014592 ja öö:
2. MJ fikseeris tuvastatud asjaolud sündmuskohal 25.03.2009 aktis nr
3. Korteris viibis olukorra fikseerimise hetkel ja tarbis ebaseaduslikult elektrienergiat Aleksei Nikitin. EEAS-ile on omavolilise ühendusega põhjustatud kahju summas 2855,20 krooni (koos käibemaksuga). Tarbitud elektrienergia oli arvestiga mõõdetud. (t/l 3-9) • 15.06.2009 koostatud kannatanu EEAS volitatud esindaja AK ülekuulamisprotokolli kohaselt 25.03.2009 tuvastas EEAS elektrik - MJ, et aadressil Tallinn XXX toimunud elektrienergia tarbimise ebaseadusliku lülituse teel mõõdetud ahelast. Voolu saamiseks oli eemaldatud arvesti klemmkarbi kaanelt plomm, juhtmed arvesti alt kokku ühendatud ja tarbimiskoht omavoliliselt pingestatud. Tarbimiskoha elektrivarustamiseks ei olnud sõlmitud vastavat lepingut. Vool oli tarbimiskohal eelnevalt suletud eelmise lepinguta tarbimise tuvastamisel 21.11.
4. näitudega päev: 012689 ja öö:
5. 25.03.2009 oli fikseeritud arvestinäitudeks päev: 014592 ja öö:
6. MJ fikseeris tuvastatud asjaolud kirjalikult aktis nr.
7. Korteris viibis olukorra fikseerimise hetkel ja tarbis ebaseaduslikult elektrienergiat Aleksei Nikitin. Seoses selle ebaseadusliku tarbimisega põhjustati EEAS-le varalist kahju kogusummas 2855.20 krooni ja samas summas esitab EEAS tsiviilhagi. EEAS võttis aluseks perioodi 21.11.2008, millal oli viimati tuvastatud ja suletud ebaseaduslik elektrienergia tarbimine ja kuni 25.03.2009, kui oli tuvastatud ebaseaduslik tarbimine. (t/l 10-12) • 22.10.2009 koostatud tunnistaja MJ ülekuulamisprotokolli kohaselt 25.03.2009 ta sai tööülesande kontrollida aadressil: Tallinn Vilde tn. 96-57 elektriarvestit ja kui jõudis kohale, siis avastas, et toimub energia tarbimine. Arvesti näidud olid järgmised: Öö: 000001 ja päev:
8. Sel objektil vool oli suletud ja tarbimist ei pidanud olema sealt. Mõõdetud hetkena koormus oli 7,69 A, so umbes 1,76 kVT, see tähendas seda, et korteris pidi olema mingisugune elektriline seade sees. Objekt oli omavoliliselt pingestatud. Tunnistaja tegi arvesti ja pinge mõõtmisest pildid. Kuna seal oli varem pandud plomm ja elektrienergia tarbimine oli suletud, siis voolu saamiseks oli eemaldatud arvesti klemmkarbi kaanelt plomm ja juhtmed arvesti alt kokku ühendatud ja tarbimiskoht omavoliliselt pingestatud. Arvesti asus korteri sees, korteris viibiv isik ütles enda nimeks Aleksei Nikitin. See isik väitis tunnistajale, et ta on selle korteri üürnik ja ei tea mitte midagi elektrienergiaarvestist. 3 Korteris asuvas arvestis võttis tunnistaja juhtmed lahti ja plommis need ja ka korteri nr. 57 peakaitsmed, millised asusid koridoris. Vool pandi kinni. (t/l 26-28) • 27.10.2009 koostatud tunnistaja INülekuulamisprotokolli kohaselt aadressil Tallinn, XXX, asuva korteri ostsid nad koos mehega JN02.12.2004 ja korteri ostmise ajal korteris ei olnud kedagi sissekirjutatud. 13.09.2007 läksid mehega lahku ja sellest ajast nad pole koos temaga elanud. Antud korteris keegi peale tunnistaja endise mehe Jevgeni Nikitini ei elanud. Poeg hakkas seal käima ainult pärast isa surma, kuid ta samuti seal ei ela. JNsuri . Nad ei jõudnud esitada kõiki dokumente päranduse saamiseks. Nende eest avalduse notarile esitas ühistu ja päranduse saamise protsess veel kestab. Tunnistaja ei ole antud korteris peale endise mehe surma käinud. Korteri järel vaatab tunnistaja poeg Aleksei Nikitin ja teeb seda väga harva. Antud korteris on korduvalt ukselukud lõhutud ja tunnistajal on kahtlus, et maja elanike poolt on viidud välja praktiliselt kogu vara. Peale mehe surma keegi Eesti Energiaga ei ole lepingut ümbervormistanud, kuna nad üldse ei tea, kas võtavad päranduse vastu või mitte. Tunnistaja andmete järgi keegi neist ei ole elektrit kasutanud, kuna keegi seal ei ela. (t/l 30-32) • 02.12.2004 Tallinna notar Heli Mõttuse koostatud korteri müügilepingust nähtuvalt OÜ CK müüs EN´ile korteri (aadressil XXX, Tallinn). (t/l 33-37) • EN’i surmatunnistus kuupäevaga . (t/l 38) • 27.10.2009, 25.03.2010 ja 10.11.2010 koostatud kahtlustatava Aleksei Nikitin’i ülekuulamise protokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 21.11.2008 EEaktis nr 065467 ja 25.03.2009 aktis 071256 on tema poolt pandud allkirjad. Oma nime ka kirjutas mõlemal juhul omakäeliselt. Lisaks sellele 21.11.2008 aktis on tema poolt omakäeliselt kirjutatud vene keelne tekst, selle kohta, et tema ei teadnud varasemast võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest. Ajavahemikul 21.11.2008 - 25.03.2009 tema alaliselt ei elanud nimetatud korteris, kuid pidevalt käis ja kontrollis, et seal oleks kõik korras. Sel viisil viibis nimetatud korteris ka 25.03.2009 elektriku kohaletuleku ajal. Pärast 21.11.2008 elektrienergia väljalülitamist ta ei ole korteri elektrivarustust taastanud. Isiku andmeid, kes seda tegi, ta ei tea. Möönab, et korteris elektrivarustuse taastamine ilma lepinguta on õigusevastane tegu. Aleksei Nikitin nõustub esitatud tsiviilhagiga summas 2855.20 krooni. Sel ajavahemikul tarbitud elektrienergia eest ei ole tema ega keegi teine tema eest maksnud. 30.11.2009 vormistati nimetatud korter notari juures pärandina tema ja ema INkaasomandisse ja alates 2010 aasta jaanuarist elab Aleksei Nikitin nimetatud korteris. (t/l 42-45, 50-53, 93-94) • 21.11.2008 olukorra fikseerimise akt nr 065467, millest nähtuvalt Tallinnas E. XXX fikseeriti Aleksei Nikitini juuresolekul 21.11.2008 lepinguta tarbimine ning arvesti SM1-03 nr 03234276 näidud olid: öö: 000001 ja päev:
9. (t/l 74) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli -28,62 krooni. (t/l 64-65) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Aleksei Nikitini süüd eitavaid ja süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja AKütlusi, EEAS-i avaldust koos lisadega, tunnistajate MJ ja IN ütlusi, korteri müügilepingut, EN’i surmatunnistust, 21.11.2008 olukorra fikseerimise akti nr 065467, 25.03.2009 olukorra fikseerimise akti nr 071256, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksei Nikitini käitumine kvalifitseeritud

§ 216lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 21.11.2008 – 25.03.2009 korteris, aadressil Tallinn, XXX, tarbis Aleksei Nikitin ebaseaduslikult EEAS-ile kuuluvat elektrienergiat maksumusega 2855,20 krooni ehk 182,48 eurot. Voolu saamiseks oli eemaldatud arvesti klemmkarbi kaanelt plomm, juhtmed arvesti alt kokku ühendatud ja tarbimiskoht omavoliliselt pingestatud. Tarbimisleping EEAS-iga oli lõpetatud 21.11.2008. 21.11.2008 koostatud olukorra fikseerimise akti kohaselt tuvastas AS EEtöötaja lepinguta tarbimise läbi elektriarvesti ning ebaseaduslik elektritarbimine lõpetati ja arvesti plommiti. Seda tehti A.Nikitini juuresolekul ning A.Nikitin omakäeliselt kirjutas aktile, et ei teadnud 4 midagi võlgnevusest ega lepingu katkestamisest. 25.03.2009 kontrollimisel tuvastati, et taas toimus lepinguta tarbimine läbi arvesti ja korteris oli A.Nikitin, kes omakäeliselt akti märkis, et tema on üürnik ja ei tea miks arvestil plomm on maha võetud ja kui ta sisse kolis, siis oli vool olemas. Kohus asub seisukohale, et taoline väide 25.03.2009 A:Nikitini poolt oli teadvalt vale, kuivõrd ta ei saanud korterit kelleltki üürida, sest selle omanik oli surnud ja tema oli üks pärijatest. Ta viibis ka juures kui eelnevalt oli arvesti plommitud ning voolu lepinguta tarbimine lõpetatud. Seega teadis ta seda, et alates 21.11.2008 oli voolu tarbimine kuni tema poolt lepingu sõlmimiseni õigusvastane ja ta teadis ka seda, et 25.03.2009, so järgmise kontrollimise hetkel ei olnud ta uut lepingut sõlminud ning keegi teine seda sõlmida ei oleks saanud, sest tegemist oli pärandvaraga. Seega ühendamine vooluvõrku sai toimuda vaid süüdistatava teadmisel ja soovil, et kasutada elektrienergiat oma tarbeks. Seejuures toimus korteris asuvate elektritarbijate vooluvõrku ühendamine omavoliliselt, kusjuures avati suletud ja plommitud arvesti ning ühendati juhtmed. Samas tehti seda võrguettevõtja loata ja lepingut sõlmimata, jättes tarbitud elektrienergia eest tasumata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel so

§ 216lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on EEAS-i esindaja esitanud tsiviilhagi 182,48 euro nõudes, milline sisaldab endas ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia hinda. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et ebaseaduslikult tarbis elektrieneriat Aleksei Nikitin. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksei Nikitini poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 182,48 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksei Nikitin´ilt EEAS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudus süüdistataval alaline sissetulek. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et tal siiski on töökoht ja seda kolm viimast aastat. Samas teatas süüdistatav, et tal on vaja tasuda SMS laenu, samuti on vaja tasuda isast jäänud võlgu, mistõttu peetakse tema töötasust võlgnevused kinni ja ta saab kätte vaid miinimumpalga. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav ei ole enam kui kahe aasta jooksul hüvitanud tekitatud kahju ega tasunud KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamise eelduseks olnud rahalist kohustust. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, kannatanule tekitatud kahju ei ole kuigi suur, siis süüdistatavale on võimalik mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat 5 hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades aga süüdistatava suhtumist temale inkrimineeritud teosse ja esitatud tsiviilhagisse leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel ja hüvitama tekitatud varalise kahju. Kuivõrd süüdistataval lasuvad seni tasumata rahalised kohustused eelnevate võlgnevuste eest ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, siis leiab kohus, et suurem osa kriminaalmenetluse kuludest tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda, andmaks süüdistatavale võimaluse rahuldada esimeses järjekorras kannatanu rahalised nõudmised. Märt Toming kohtunik 6