Rita Siniväli Tõkend Gennady Tokarev, elukoht: xxx, viibib Vanglas; isikukood: 36202020241; kodakondsus- Venemaa; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: pensionär; Kriminaalkorras varem karistamata vahistamine alates 07.12.2009.a. , kinnipeetud 05.12.2009.a. Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Gennady TOKAREV
p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda Gennady Tokarevi eelvangistuses viibitud aeg alates 05.12.2009.a. karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 05.12.2009.a. Gennady Tokarevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Gennady Tokarevilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena – ekspertiisitasud 137 129.00 (ükssada kolmkümmend seitse tuhat ükssada kakskümmend üheksa) krooni , sundtoomise kulu 300 (kolmsada) krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 17 095.20 (seitseteist tuhat üheksakümmend viis) krooni ja 20 senti, kokku menetluskuludena 154 524.20 (ükssada viiskümmend neli tuhat viissada kakskümmend neli) krooni ja 20 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Gennady Tokarev, 1-10-7149 , sundraha või menetluskulu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid – - CD juhtimiskeskusele tehtud kõnesalvestusega ,mis asub suletud ümbrikus kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - telefoniaparaat „Panasonic“, mis on pakendatud paberkotti nr 2; isiklikud fotod; must värvi nahast rahakott “Gesi” koos sisuga(isikutunnistus Gennady Tokarev`i nimele, sularaha summas 381,40 – krooni, igasugused pangakaardid, dokumendid ja sedelid(kokku 12 tk) ning Tele 2 kõnekaardi ümbris); Gennady Tokarevi mobiiltelefon Nokia 6103, mis on pakendatud paberkotti nr 4 – tagastada süüdistatav Gennady Tokarevile - JM laiba seljas olnud riided: verega määrdunud alussärk-pluus; rinnahoidja; aluspüksid; “INTOWN” teksapüksid; spordijalatsid; tumepunase verekahtlase ainega määrdunud fliis(pusa)/tl 167-177/, - mis on pakendatud paberkotti nr. 3 - hävitada; - 2 verega määrdunud kirvest; sündmuskohalt ja laibalt võetud DNA proovid/karvad/sõrmeküüned(ümbrikutes); maja võtmed ,mis on pakendatud paberkotti nr. 1 - hävitada; - verekahtlaste pritsmetega tapeeditükk; 0,5L „Viru Valge“ viinapudel; viinapitsid 3 tk; ; kahvel; verekahtlaste määrdumistega voodilina; kolm valget värvi “LD ”suitsukoni ja neli põlenud tikku; joogiklaas; „LD“ sigaretipakk; kaks tühja 0,5 L „Бульбаш“ viina pudeli; punast värvi plastmassist käepidemega nuga; sisemise esikuukse ukselingid 2 tk.(sisemine ja välimine); verekahtlase määrdumisega WC pesuhari; maja välisukse ukselingid 2 tk.(sisemine ja välimine); valge suitsukoni maja peenralt; „Steels“ suitsukoni maja peenralt; märkmik; sinist värvi tulemasin, mis on pakendatud paberkotti nr. 2 - hävitada; - Verekahtlase määrdumisega nööp; verekahtlase määrdumisega sininised sauna jalatsid (plätud) “Nike”; verekahtlase määrdumisega „Nike“ spordijalatsid; verekahtlase määrdumisega „New Balace“ spordijalats; pangadokumendid JMnimele , mis on pakendatud paberkotti nr. 4 – hävitada. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Gennady Tokarev ajavahemikul 05.12.2009 kella 00.00 kuni 09.50 alkoholijoobes enda elukohas Tallinnas XXX tappis piinaval ja julmal viisil enda elukaaslase JM, lüües teda pikema ajavahemiku jooksul korduvalt tuvastamata tömbi eseme ja kombineeritud kirvehoopidega kehasse ja pähe, lüües teda nii kirve tera, kui kirve tömpide osadega, sealhulgas lõi maaslamavat JMkuklasse kirvega vähemalt 4 korral, tekitades viimasele eluohtliku tervisekahjustuse - pea kinnise tömbi ja terava trauma, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda verekaotusega välimisest verejooksust, millesse JM suri sündmuskohal. Samuti tekitas Gennady Tokarev JM pikema ajavahemiku jooksul nii kirve tera kui selle tömpide osadega, samuti tuvastamata tömpide esemetega hulgaliselt mitteeluohtlikke tervisekahjustusi – nelinurksed nahaalused verevalumid kaelal, nelinurksed nahamarrastused seljal ja kolmnurkne nahamarrastus kõhul paremal pool, pindmised lõikehaavad kaela tagapinnal, pindmised lõikehaavad ja nahakriimustus vasaku labakäe selgmisel, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlema küünarvarre välispinnal ja labakäe selgmisel pinnal, nahaalused verevalumid mõlemal õlal, vasakul õlavarrel ja küünarnukil, kõhul, ülaseljal, paremal reiel, mõlemal põlvel ja vasakul säärel, nahamarrastused kõhul, paremal õlal, õlavarrel ja põlvel ning vasakul reiel. Nimetatud vigastuste tekitamise ajal kannatanu tundis suurt hirmu ja kauakestvaid füüsilisi vaegusi, kuna ei kaotanud kohe teadvust, püüdis põgeneda Gennady Tokarevi eest, kirvehoobid tabasid teda keha erinevatesse piirkondadesse, kuna tema kaitses ennast kirvehoopide eest muutes kehaasendit ja kaitses pead kätega. Piinaval ja julmal viisil teise inimese tapmisega pani Gennady Tokarev toime
Kohtulik uurimine Kohtuistungil süüdistatav Gennady Tokarev tunnistas oma süüd osaliselt selles, et ei suutnud toimunut ära hoida kuna mõlemad M olid purjus, kuid möönis, et ta võis ka selle kuriteo toime panna. Süüdistatav Gennadi Tokarev seletas, et ta elas JM 5 aastat tema poolt üüritud eramajas XXX . Nende sissetulekuks oli invaliidsus pension. Maja esiukse nad alati ööseks lukustasid . Nende külaliseks oli naaber T, kellega koos tarbiti alkoholi. 04.12.2009.a. tulid nende juurde P ja Z . Enne eelpoolnimetatud isikute tulekut oli ta võtnud pitsi viina, M oli kaine. Ta ei olnud enne seda juba kuu aega alkoholi tarbinud, kuna otsustas joomise jätta. Umbes kella 18.00 paiku läksid koos P ja Z juurde , kus kuni kella 22-ni jõid viina . Olid J mõlemad purjus, enne lahkumist tekkis omavahel tüli kasuka pärast , mille P J kaasa andis. Süüdistatav väitis, et ei tea millal koju jõudsid, kuna läks „autopiloodiga“ . Kodus tekkis neil sõnavahetus kuna J tahtis taksoga õe juurde minna, sest transport enam ei käinud, tema oli juba voodis, televiisor mängis ja ütles J , et kui oled purjus, siis sind ei taheta õe juurde, pani rahakoti enda voodi poole öökapi ülemisse sahtlisse ja järgmisena mäletab kui hommikul ärkas umbes kella 9-10 ajal. Selgitas, et magab tavaliselt aluspükstes ja nii ka sel ööl, ärgates läks tualetti ja nägi J selili maas lamamas, huuled olid sinised ja pulssi ei olnud, helistas kohe politseisse. Kinnitas, et ei tea kuidas voodilina veriseks sai, tualetis nägi kahte kirvest, üks neist oli tavaliselt ahju juures ja teine pliidi juures. Süüdistatav kinnitas, et sel ööl neil külalisi ei käinud. J löönud ta ei ole, kuid on teda tõuganud. Mälulünki on tal joomisest tihti olnud, kui J alkoholi tarvitas oli normaalne, kuid võis olla ka agressiivne. Süüdistatav selgitas, et tema kehal olnud marrastused sai ilmselt 02.03.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurides kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis , nende vastastikuses seoses, oma siseveendumuse kohaselt , leidis, et Gennady Tokarevi poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad, sest vahetult kohtuistungil kuulati üle kannatanu ja tunnistajad ning nende antud ütlused haakuvad kogumis teiste, s.o. kogutud kirjalike, tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. JMtapmises ei ole kohtulikul uurimisel kuriteo sündmuse osas osutunud võimalikuks koguda muid otseseid tõendeid peale süüdistatava Tokarevi ütluste selle kohta, mis toimus 04.12.2009.a. hilisõhtul XXX majas, vahetuid tunnistajaid seal majas toimunule ei ole. Kohus loeb süüdistatava ütlustega tõendatuks, et 04.detsembri 2009 hilisõhtul ja ööl kuni 05.detsember 2009 umbes kella 10.00-ni ei viibinud XXX majas kõrvalisi, kolmandaid isikuid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-8-10 väljendanud seisukohta, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Kaudsetele tõenditele 7 rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Antud kriminaalasjas on kohtu kasutada kaudsete tõenditena kannatanu J M (R ) ja tunnistajate M P , G Z ja A Z a kohtuistungil antud ütlused JMja Gennady Tokarevi omavaheliste suhete ja nende iseloomude kohta, samuti 04.12.2009.a. J.M tapmisele eelnevate sündmuste kohta. Samuti on kaudsete tõenditena kohtu kasutada sündmuskoha XXX vaatlusel ja sündmuskohalt leitud asitõendite vaatlusel saadud informatsioon. Kohtu arvates on üheselt tõendamist leidnud, et elukaaslased JMja Gennady Tokarev olid alkoholi kuritarvitajad, kelle käitumine alkoholi joobes olles muutus ebaadekvaatseks ning neil tekkis alkoholijoobest tingituna sageli omavahelisi tülisid ning et Gennady Tokarev alkoholijoobes olles , tema jaoks häirivates olukordades, oli kergesti ärrituv ja enda käitumise üle kontrolli kaotav isik. Eeltoodut kinnitasid nii kannatanu J M , tunnistajad P ja Ž ning Ž a . Tunnistajate ütluste kohaselt olid nad mõlemad joobes olekus üksteise suhtes tüli norivad . Kohtu hinnangul on tõendiks Gennady Tokarevi poolt alkoholi liigtarbimise kohta ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 37 (t.l.312) kajastatu, et tal esinesid alkoholist tingitud epilepsia hood ning talle oli määratud 80% töövõime kaotust, samuti et Tokarevil esineb alkoholi tarvitamise järgselt mälulünki ning väljendanud oma seisukoha, et inkrimineeritava sündmuse katkendlik meenumine võib olla tingitud eelnevast alkoholi kuritarvitamisest ja selle järgsest osalisest alkoholamneesiast ning et endale häirivates olukordades võib tal esineda kergesti ärrituvust ja kontrolli kadumist oma käitumise üle, eriti alkoholijoobes . Kuid ekspert ekspertiisiaktis antud arvamuses jõudnud siiski järeldusele, et Tokarev oli inkrimineeritava teo ajal võimeline soovi korral aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (t.l. 313). Samuti on eelpool toodud tunnistaja P ütlustega kohus saanud selgust JMja Gennady Tokarevi käitumise kohta alkoholijoobes. Nii kinnitas tunnistaja P , et kui JMalkoholi tarbis, hakkas ta oma elukaaslase Tokareviga tüli norima, teda solvama ja tüli provotseerima , käitus naisele mittekohaselt ja hakkas riideid seljast kiskuma. Tunnistaja P kinnitas ka, et Tokarev oli alkoholijoobes ebameeldiv, ärritus ja vastas M poolt tüli norimisele samaga. Nii tunnistaja P kui A.Ž a kinnitasid, et alkoholijoobes muutusid JMja Gennady Tokarev ebaadekvaatseteks ja ei andnud enam aru , mida teevad. Tunnistaja A Ž a kinnitas ka, et on näinud paaril korral JMnäol verevalumeid, mille kohta J.M talle selgitas, elukaaslane teda lõi. Süüdistatav Gennady Tokarev seletas kohtuistungil ,et 04.12.2009.a. tulid nende elukohta XXX JMvend G Ž koos oma elukaaslase M P ga, koos tarbiti alkoholi ning umbes kella 18 paiku läksid nad koos M P ema elukohta Sütiste teele. Seal istuti ja joodi viina kuni kella 21 või 22-ni, siis hakkasid tema ja JMkoju minema, enne seda tekkis tal J sõnavahetus, kuna M P tahtis J kaasa anda kasuka, aga Julial oli kodus juba kaks kasukast. Kinnitas, et koju läks „autopiloodiga“ kuna olid mõlemad väga purjus. Edasistest sündmustest mäletab süüdistatav Tokarev kohtuistungil antud ütluste kohaselt vaid seda, et koju jõudes läks tema ära voodisse ja vaatas televiisorit, JMtahtis aga taksoga oma õe juurde sõita , mille kohta tema ütles, et purjus olles õde ei taha teda enda juurde. Hommikul kella 9-10 ajal ärgates leidis JMlaiba ja helistas politseile. 05.12.2009.a. kella 09.50 ajal leidis Gennady Tokarevi poolt sündmuskohale XXX väljakutustud politsei JMsurnukeha, surnu ekspertiisiaktis nr 708 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli J.M surma põhjuseks pea kinnine tömp ja terav trauma, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda verekaotusega välimisest verejooksust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l. 4) nähtuvalt asus laip esiku põrandal peaga elutoaukse ja jalgadega WC ukse poole, WC ukse juures põrandal oli kaks verekahtlase määrdumisega kirvest (t.l. 5) , üks puuvarrega ja teine 8 kollase-musta värvi plastmassist varrega, esikuuksest paremat kätt asuva kapi ees olid verekahtlase määrdumisega sinised plätud (t.l. 6). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 708 antud eksperdiarvamuse kohaselt (t.l. 76) JMsurma põhjuseks olnud pea kinnine tömp ja terav trauma oli tekitatud löökidest teravat serva omava massiivse esemega , s.o. raievahendiga – kirvega ja löökidest kõvade tömpide esemetega, ei ole välistatud, et raievahendi tömpide osadega. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi aktis nr 1 01.04.2010.a. (t.l.98-111) antud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks võetud koljuluu fragmendil kaks paralleelset defekti võisid olla tekitatud kollase ja musta varrega kirvega (kirves nr 1), nende tekitamine puidust varrega kirvega (kirves nr 2) on vähetõenäoline, kuid pole lõplikult välistatud ja ebakorrapärase kujuga defekti tekitamine on võimalik nii kirvega nr 1 kui ka kirvega nr 2 . Sõrmejälje ekspertiisi aktis nr SS-0535-09/4828 14.04.2010.a. ( t.l. 153-156) eksperdiuuringute kirjelduste ja tulemuste hindamise osas on selgitatud, et kollast ja musta värvi sünteetilise materjaliga kaetud kirvevarrega kirvelt ja puitmaterjalist kirvevarrega kirvelt silmaga nähtavaid papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud, naha papillaarkurrustiku jälgi ei ilmunud kirvevartel ja kirveteradel nähtavale ka nende töötlemisel erinevate meetoditega. Seega on kohtu arvates üheselt tõendatud, et JMsurma põhjustanud vigastused olid tekitatud kas musta-kollase plastmassist varrega kirvega või puuvarrega kirvega, mida süüdistatav Tokarevi kinnitusel suvel hoidsid nad tavaliselt koridoris ja talvel ühte ahju juures ning teist pliidi juures, kuid mille kummagi varrel ei ole sõrmejälje ekspertiisil õnnestunud tuvastada nahapapillaarkurrustiku jälgi. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et igapäevaselt majapidamises kasutusel olevate kirveste vartele ei jääks nende kasutamisel sõrmejälgi, mistõttu on igati põhjendatud arvata, et võimalikud sõrmejäljed on kirvevartelt eemaldatud, s.o. teadlikult ära pühitud. Kuna eelnevate tõenditega s.o kriminalistika ekspertiisi aktist nähtuvalt võisid M vigastused olla tekitatud just kirvestega, siis pole mõeldav, et taoliste vigastuste tekitamise käigus ei jääks kirvele mingeidki sõrmejälgi. Kõik võimalikke jälgi eemaldada oli põhjust ainult, tapja isiku kindlaks tegemise vältimiseks, tapjal endal. Kuna eelpool on juba kindlaks tehtud, et 04.12.2009.a. hilisõhtul ja ööl vastu 05.detsembrit 2009 oli majas ainult kaks isikut – süüdistatav ja tapetu JM , siis saab siit teha ainult ühe järelduse, et kõik jäljed eemaldas kirvestelt süüdistatav Tokarev. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (t.l 3-9) lisa fototabeli nr 094092 fotolt nr 75 (t.l. 50) nähtuvalt on esikuuksest paremat kätt asuva kapi eest leitud verekahtlase määrdumisega siniste „Nike“ sauna plätude parema jala plätul verekahtlane määrdumine plätu pealsel ja talla servadel , verd ei ole talla sisemisel pinnal, mis kohtu arvates on objektiivseks kinnituseks selle kohta, et verekahtlase määrdumise tekkimisel oli plätu kellegi jalas. Asitõendite vaatlusprotokolli (t.l.178-179) lisa fototabelil (t.l. 194) fotol 28 on nähtav parema jala plätu, millel on verekahtlane määrdumine jätnud talla põhjale varba kuju, mis samuti kohtu arvates üheselt kinnitab , et verekahtlase määrdumise tekkimisel oli plätu kellegi jalas. Loomulikult sai ta olla jalas nendel isikutel, kes viibisid kuriteosündmuse ajal XXX majas. Ei ole tegelikus elus mõeldav, et talveööl tuleb keegi , võtab end paljajalu, paneb jalga plätud, tapab isiku , pärast seda võtab plätud jalast , paneb jalga oma talvejalatsid ja sokid ning läheb minema. Just nimelt verekahtlase määrdumisega plätudest lähtuvalt ei saagi olla tõeselt võetav Tokarevi väide, et M võis ju ka mõni juhuslikult majja sattunud isik tappa. Süüdistatava Gennady Tokarevi kinnipidamisel 05.12.2009 teostatud isiku läbivaatusel (t.l.278-280) ei tuvastatud verekahtlast määrdumist G.Tokarevi kätel ega tal seljas olnud sinist värvi dressipükstel, T-särgil, musta värvi sokkidel ja pruunidel sussidel. Küll aga tuvastati paremal jalal keskmisel päksi kohal kuivanud verekahtlane määrdumine, labajala selgmisel pinnal verepritsmetele sarnane määrdumine ja parema jala suure varba pinnal verekahtlane 9 määrdumine. Vasakul jalalabatallal väikesed kuivanud verekahtlased täpid, väikesel varbal verekahtlane määrdumine ja II varba selgmisel pinnal verekahtlane määrdumine. DNA ekspertiisi aktis nr GE-1438-09/4827 16.02.2010.a. (t.l. 122-145) antud eksperdiarvamuse punkti 2 – G.Tokarevi läbivaatuse käigus tuvastatud ja võetud proovid kohaselt G.Tokarevi paremalt jalalt keskmise päksi kohal, parema jala suure varba pinnal ja parema jala tallal olevatest verekahtlastest määrdumistest ning parema labajala selgmisel pinnal olevatest verekahtlastest pritsmetest saadud DNA täisprofiilid on kokkulangevad JMvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Samuti olid verekahtlased määrdumised (vereplekid) voodilinal voodi vasakul poolel, mis Tokarevi kinnitusel oli tema magamiskohaks . DNA ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamuse kohaselt oli voodilinal JMveri, mis kohtu arvates ei saanud sinna tekkida muul moel kui kokkupuutest tapjaga, kuna arvestades JMvigastusi ei ole objektiivselt võimalik , et JMoleks olnud suuteline liikuma magamistuppa voodi äärde ja jätma voodilinale vereplekid. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et süüdistatava Gennady Tokarevi poolt antud ütlused selle kohta, et tema , peale 04.12.2009.a. hilisõhtul koju jõudmist oli juba voodis , s.o lahti riietunud ja aluspükste väel kui JMsoovis taksoga õe juurde sõita, vastavad tegelikkusele, kuna tal kinnipidamisel seljas olnud riietel, s.h sokkidel ei tuvastatud verekahtlast määrdumist , küll aga tuvastati verekahtlane määrdumine jalalabadel, mistõttu tuleb kohtu arvates põhjendatult järeldada, et verekahtlase määrdumise tekkimisel ei olnud Gennady Tokarev riides. Kuigi süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava jalad said veriseks kui ta hommikul liikus majas ja leidis elukaaslase surnukeha, ei ole taoline kaitsja väide kohtu arvates põhjendatud , kuna parema labajala selgmisel pinnal tuvastatud JMverepritsmed ei saanud tekkida toas ringi liikudes, vaid objektiivselt said tekkida vaid vigastuse tekitamisel. Samas väljendas kaitsja ka seisukohta, et Tokarevil olid 05.12.2009 kinnipidamisel seljas samad riided, mis 04.12.2009 ja kindlasti Tokarev ka magas nende riietega ja seetõttu ei ole võimalik, et Tokarev pani tapmise toime, mis on ebaloogiline arvestades kaitsja eelnevat väidet, et Tokarevi jalatallad said veriseks hommikul majas liikudes. Asjaolu, et verekahtlast määrdumist ei tuvastatud kinnipidamisel Gennady Tokarevi kätel ja paljastel jalasäärtel on kohtu arvates seletatav sellega, et soovides vältida tapja isiku kindlaks tegemist, Gennady Tokarev peale M tapmist, pesi kätelt ja mujalt nähtavatelt kohtadelt kehal vere maha, kuid tema joobes olekut arvestades ei teinud seda piisava hoole ja põhjalikkusega. Kuigi süüdistatav Gennady Tokarev möönis, et ta võis M tappa, kuid ei mäleta tapmisega seonduvaid asjaolusid. Kohtu arvates võibki ka olla tegemist mittemäletamisega, kuna psühhiaatria eksperdi arvamuse kohaselt on Tokarevil alkoholi liigtarbimisest tekkinud mälulünki, kuid samas võib-olla tegemist süüdistatava poolt valitud kaitsetaktikaga. Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele , et JMsurma põhjustanud pea kinnine tömp ja terav trauma, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda välimisest verejooksust tingitud verekaotusega ning muud surnukehal ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused olid tekitatud Gennady Tokarevi poolt. Samas on kohus kõiki kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse järgi hinnates ka seisukohal, et tegemist ei olnud kavatsetud või otsese tahtlusega toime pandud tapmisega. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga ning tapmise tagajärg on teise inimese surm. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust ning süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. (RK otsus nr 3-1-1-28-01) . 10 Surnu ekspertiisiaktis nr 708 (t.l.70-77) antud eksperdiarvamuse kohaselt esines JM pea kinnine tömp ja terav trauma – põrutuskolded mõlemas otsmikusagaras ja vasakus kuklasagaras, väikeaju vasakupoolkera lömastus, pehmekelmealused verevalumid suuraju vasaku kuklasagara pinnal, parema kiiru- ja otsmikusagara pinnal ning väikeaju alumisel pinnal, vähene kõvakelmealune verevalum kuklal, verevalumid vasakus oimulihases, raiehaavad otsmikul mõlemal pool, vasakul kiirul ning kuklal koljuluude vigastuste ja murdudega, põrutushaavad kiirul mõlema pool ja otsmikul, nahaalused verevalumid otsmikul paremal pool, parema silma ümbruses, paremal sarnal ja põsel ning vasakul pool silma välisnurgas ja kõrval, nahamarrastused otsmikul vasakul pool ning paremal põsel ja oimul, limaskestaalused verevalumid huultel, mis oli tekitatud löökidest raievahendiga ja löökidest kõvade tömpide esemetega. Seega asetsesid JMvigastused elutähtsas piirkonnas, s.o. peaaju piirkonnas ning eluohtlik tervisekahjustus - pea kinnine tömp ja terav trauma oli ka JMsurma põhjuseks. Kohtu arvates oli seega Gennady Tokarevil kui tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine, s.o. kirvega korduvalt pea piirkonda löömine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-142-05 tuleneb, et kaudset tahtlust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil ehk tuvastada isiku suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtlusega on tegu kui isik kiidab heaks võimaliku mistahes tagajärje saabumise; isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele , kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Gennady Tokarev on kinnitanud , et ei mäleta tapmisega seotud sündmustest midagi, ambulatoorses kohtupsühhiaatrilises ekspertiisi aktis nr 37 (t.l.312-313) antud eksperdiarvamuse kohaselt oli G.Tokarev tavalises alkoholijoobes, oli võimeline soovi korral aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega lüües kannatanut mitmel korral raske kirvega pea erinevatesse piirkondadesse, pidas Gennady Tokarev võimalikuks, et saabub oht kannatanu tervisele (tahtluse intellektuaalne ehk teadmismoment ) ning sisimas ta ka soostus sellega ( tahtluse voluntatiivne ehk tahtmisaspekt). Gennady Tokarevile oli kohtueelsel uurimisel seoses JMtapmisega esitatud süüdistus
tapmine piinaval viisil. Piinav viis tapmise koosseisus iseloomustab tapmistegu ja kuulub teo objektiivsesse koosseisu, julm viis võib lisaks tapmisteole iseloomustada ka tapmise motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid.
K § 114 kommentaari 2.2 kohaselt tapmine on piinav , kui see põhjustab ohvrile suurt valu , millele viitavad rohked vigastused ohvri kehal ning kommentaari 2.3 kohaselt julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes, võib ilmneda ka tapmisteos, ei eelda aga ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes piisab süüdlase kaudsest tahtlusest. Surnu ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati JMsurnukehal lisaks tema surma põhjustanud vigastusele – pea kinnine tömp ja terav trauma – veel ka nelinurksed nahaalused verevalumid kaelal, nelinurkne nahamarrastus seljal ja kolmnurkne nahamarrastus kõhul, pindmised lõikehaavad kaela tagapinnal, võimalikult enesekaitse käigus löökide pareerimisel raievahendi terava servaga saadud pindmised lõikehaavad ja nahakriimustus vasaku labakäe selgmisel pinnal ning samuti enesekaitse käigus löökide pareerimisel tömbi vägivalla toimel saadud nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlema küünarvarre välispinnal ja labakäe selgmisel pinnal; tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega saadud nahaalused verevalumid mõlemal õlal, vasakul õlavarrel ja küünarnukil, kõhul, ülaseljal, paremal reiel, mõlemal põlvel ja vasakul säärel, kokku vähemalt 16 raie-lõikehaava. Kõik esinevad vigastused olid elupuhused ning võisid olla tekitatud vähemalt mõne tunni või pikema perioodi võrra enne surma saabumist, mille jooksul ei ole välistatud kannatanu iseseisev liikumine. Tervisekahjutuste tekitamise ajal on kannatanu 11 kehaasend olnud muutuv ning suure tõenäosusega kuklal , kaela tagapinnal ja seljal paiknevate vigastuste tekitamise ajal oli kannatanu lamavas asendis. Seega on kohtu arvates vastuvaidlematult tõendatud, et JMe tekitatud vigastused põhjustasid tal suurt valu, tema surm saabus eksperdi hinnangul alles 2-3 tundi hiljem s.t. et on tõendatud tapmise piinav viis. Samuti on eksperdiarvamuse alusel võimalik kindlalt väita, et JM üritas ennast löökide eest kaitsta ning osa vigastusi – 6 raiehaava kuklal ja lõikehaavad kaela tagapinnal ning seljal - on JMe tekitatud maas lamades teda seljatagant lüües, mis kohtu arvates väljendab erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Kohtuvaidluse käigus taotles süüdistatava kaitsja advokaat Viil Gennady Tokarevi poolt JMtapmise ümberkvalifitseerimist
järgi kui provotseeritud tapmine, kuna tunnistaja P ütluste kohaselt alkoholijoobes olles hakkas JMise tüli norima ja oma elukaaslast Tokarevi sõimama. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-86-04 selgitanud , et
järgi kvalifitseeritav provotseeritud tapmine kujutab endast tapmise põhikoosseisu privilegeeritud koosseisu, kus privilegeerimise aluseks on eelkõige asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud, teda selgelt provotseerinud. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne külg on põhikoosseisuga sama – isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele või vaimsele haavamisele. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, st kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang, tuvastada tuleb seejuures kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Järelikult peab kohus kõigi kogutud tõendite baasil ja siseveendumusest lähtuvalt andma hinnangu, kas JMoma vägivaldse või solvava teoga kutsus esile Gennady Tokarevil emotsionaalse reaktsiooni, s.o. kas JMoma tõsise ründega viis Gennady Tokarevi tapmiseni. Kannatanu J M ütluste kohaselt oli JMalkoholijoobes olles äkiline ja riidles, oma õe Natalia M jutu järgi teab, et joobes olles võis ta minna Tokeraviga tülli, mis võis viia kakluseni. Tunnistaja M P kinnitas kohtule, et JMhakkas joobes olekus Gennady Tokarevi solvama, hakkas tüli norima ja ennast riidest lahti võtma, käitus naisele mittekohaselt ning ka Tokarev oli joobes olles ebameeldiv ja ärrituv. Tunnistaja P ütluse kohaselt on ta ühel korral näinud kui Gennady Tokarev lõi JM t näkku ja Jlõi vastu. Tunnistaja A Ž a ütluste kohaselt käitusid nii JMkui Gennady Tokarev alkoholijoobes olles ebaadekvaatselt, solvasid üksteist, Jise provotseeris tüli; on kahel korral näinud Julial verevalumeid ning 2009.a augusti lõpus või septembri alguses ütles JMtalle, et Tokarev joob, siis ta kardab, et kunagi tapab Tokarev ta ära. Süüdistatav Tokarevi antud ütluste kohaselt oli JMjoobes olles normaalne, kuid võis ägestuda, kinnitas, et nende vahel tõsiseid tülisid ei olnud ja erimeelsustele leidsid alati ühise seisukoha. 04.12.2009.a. õhtul enne tunnistaja P juurest lahkumist , tekkis tal M sõnavahetus seoses kasukaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud ja DNA ekspertiisi käigus tuvastatu kohaselt ei leitud sündmuskohalt XXX Gennady Tokarevi verd, mis annaks tunnistust sellest, süüdistatava ja kannatanu vahel leidis aset füüsiline konflikt, s.t et oleks toimunud JMpoolsed vägivalla teod Tokarevi suhtes . Kuna on tõendamist leidnud, et purjus olles nad solvasid küll üksteist , kuid see on tavaline purjus inimeste üksteisele etteheidete tegemine, mis oli ka 12 kindlasti M ja Tokarevi puhul tavaline. Purjus inimeste üksteise suhtes nääklemine ei kujuta endast sellist solvavat tegu, mis võiks kutsuda esile ühe poole emotsionaalse reaktsiooni. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega ei ole tõendatud JMõigusvastane käitumine, mis oleks esile kutsunud tagajärje ning ei ole võimalik tuvastada JMvägivaldset või solvavat tegu, mis vahetult vallandas Gennady Tokarevi emotsionaalse reaktsiooni. Kuigi süüdistatava menetluslik positsioon võimaldab tal anda ennast säästvaid ütluseid, ei ole Gennady Tokarev andnud kohtule ütluseid, mis kinnitaksid, et JMkäitumine kutsus temas esile emotsionaalse reaktsiooni, mille tulemusel ta oleks M tapnud. Gennady Tokarev on ainult möönnud, et võis tõepoolest JMtappa. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus süüdistatava kaitsja väitega, et tegemist oli provotseeritud tapmisega. Karistuse mõistmine
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Gennady Tokarev oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline.
kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Gennady Tokarevi puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et Gennady Tokarevi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Gennady Tokarev on varem kriminaalkorras karistamata, on töövõimetus pensionär. Gennady Tokarev pani toime eluvastase I astme kuriteo- tapmise, millega ründas tähtsaimat ja pöördumatut individuaalset õigushüve – elu . Gennady Tokarevile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti arvestades võimalust mõjutada Gennady Tokarevi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Gennady Tokarevi tuleb karistada vangistusega .
Gennady Tokarev pani kuriteo toime kaudse tahtlusega alkoholijoobes olles, mis aga ei välistanud tal oma tegude keelatusest aru saamast ja neid tegusid juhtimast. Gennady Tokarevi puhul on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kelle elustiili ja ellu suhtumist võib muuta reaalses vangistuses viibitud aeg, mille jooksul on võimalik tõsiselt oma senise elukäigu üle järele mõelda. Arvestades seda, et Tokarev on olnud küll alkoholi liigtarvitaja, on ta samas elanud õiguskuulekalt, kahetseb seda, et ta võis põhjustada armastatud naise surma. Kuigi see ei õigusta Tokarevi poolt toimepandut, oli ka M alkoholi liigtarbija ning joobes käitus naisele mittekohaselt . Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud Gennady Tokarevile vangitsuse mõistmine alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.