lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Vitali Tšernuhhini suhtes on 20.10.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1222598 selle kohta, et tema, viibides 20.10.2010.a. kella 14:55 ajal Tallinnas, Vilmsi 59 oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Vitali Tšernuhhini suhtes on 01.11.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1210110 selle kohta, et tema, viibides 01.11.2010.a. kella 01:48 ajal Tallinnas, Uus – Sadama 19/11 oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Vitali Tšernuhhini suhtes on 13.01.2011.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1222747 selle kohta, et tema, viibides 13.01.2011.a. kella 18:20 ajal Tallinnas, Kolde pst. 65 juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Vitali Tšernuhhini suhtes on 07.03.2011.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1233790 selle kohta, et tema, viibides 07.03.2011.a. kella 11:45 ajal Tallinnas, Kopli 3 asuvas Kopli trammipeatuses oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet,
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Vitali Tšernuhhin kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastati kohtukutse 14.01.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik Vitali Tšernuhhin kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Vitali Tšernuhhini süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Vitali Tšernuhhin eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Vitali Tšernuhhinit väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. 2 Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Vitali Tšernuhhini süü väärteo toimepanemises 14.08.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et Vitali Tšernuhhinilt 14.08.2010.a. kella 22:15 ajal võetud uriiniproovist tuvastati amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 926,00 krooni. - Vitali Tšernuhhini suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Vitali Tšernuhhini süü väärteo toimepanemises 20.10.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et Vitali Tšernuhhinilt 20.10.2010.a. kella 18.40 ajal võetud uriiniproovist tuvastati amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 613,00 krooni. - isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 20.10.2010.a. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konvoipolitseinik Margit London tuvastas Vitali Tšernuhhini isiku viimase ütluste võrdlemisel X – tee andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - Vitali Tšernuhhini suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Vitali Tšernuhhini süü väärteo toimepanemises 01.11.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 01.11.2010.a. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konvoipolitseinik Olga S tuvastas Vitali Tšernuhhini isiku viimase ütluste võrdlemisel X – tee andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et Vitali Tšernuhhinilt 01.11.2010.a. kella 03:20 ajal võetud uriiniproovist tuvastati amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 613,00 krooni. - Vitali Tšernuhhini suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Vitali Tšernuhhini süü väärteo toimepanemises 13.01.2011.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - Vitali Tšernuhhini poolt 14.01.2011.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises Vitali Tšernuhhin tunnistas narkootilise aine – amfetamiini – tarvitamist. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et Vitali Tšernuhhinilt 14.01.2011.a. kella 11:20 ajal võetud uriiniproovist tuvastati amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 39,00 eurot. - Vitali Tšernuhhini suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Vitali Tšernuhhini süü väärteo toimepanemises 07.03.2011.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 07.03.2011.a. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konvoipolitseinik Olga S tuvastas Vitali Tšernuhhini isiku viimase 3 ütluste võrdlemisel X – tee andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga. - joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et Vitali Tšernuhhinilt 07.03.2011.a. kella 11:45 ajal võetud uriiniproovist tuvastati amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 39,00 eurot. - Vitali Tšernuhhini suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem sarnaste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Menetlusalune isik on osaliselt tunnistanud narkootikumide tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise osalist omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii Vitali Tšernuhhini poolt narkootikumide tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud Vitali Tšernuhhini käitumises NPALS §le 151 vastav koosseisupärane tegu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et Vitali Tšernuhhin on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ja arestid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Vitali Tšernuhhini ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Vitali Tšernuhhinit tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega ning arestidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01. juuni 2011.a. Samuti tuleb Vitali Tšernuhhinilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduvad ekspertiisitasud. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111. Aulike Salo Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.