lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
lg 2 p 4 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning
lg 2 p 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust.
alusel arvestati eelvangistus kantud karistuse hulka ja karistusaja algust loeti alates 27.01.2009. Kohtuotsusega mõisteti P. Hissamutdinovilt muuhulgas välja kuriteoga tekitatud kahjud N. B. kasuks 1315 krooni ja K. J. kasuks 6600 krooni. P. Hissamutdinovile oli süüdistus esitatud kolmes kuriteoepisoodis, s.h kahes kuriteoepisoodis, millised on kvalifitseeritavad
Viimaste osas on P. Hissamutdinov esitanud maakohtule ka apellatsiooni. P. Hissamutdinovit süüdistati
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema, olles 01.04.2008 Viru Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 4, 5, § 424, § 209 lg 2 p 1, § 121, § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 10 päeva katseajaga 2 aasta 6 kuud, 30.08.2008 kella 21.00 paiku Kohtla-Järvel XXX XXX baaris varastas K. J. jope taskust mobiiltelefoni Samsung maksumusega 5000 kr, rahakoti maksumusega 500 kr, milles olid dokumendid K. J. nimele: juhiluba väärtusega 250 kr, sõiduauto Opel Frantera reg nr XXX XXX tehniline pass väärtusega 350 kr, töö sissepääsuluba, ravikindlustusekaart, Hansapanga pangakaart, autovõtmed koos signalisatsiooni brelokiga maksumusega 8500 kr. Kuriteo tõttu kannatanu pidi ümber kodeerima sõiduauto signalisatsiooni, millele kulus 500 kr. Kuriteo tõttu oli katki rebitud jope 500 kr. Kokku kahju summas 15600 kr. Peale selle tema, 07.10.2008 kella 21.30 paiku Kohtla-Järvel XXX XXX baaris varastas N. B. jopest mobiiltelefoni Nokia 3110 maksumusega 2000 kr, rahatasku maksumusega 100 kr, milles oli sularaha summas 15 kr, sõiduauto VW Passat reg nr XXX tehniline pass, sõiduauto XXX XXXX tehniline pass, juhiluba, ravikindlustusekaart, Hansapanga pangakaart ja ID-kaart N. B. nimele, maksumusega kokku 500 kr, tekitades N. B. le varalist kahju üldsummale, kaasaarvatud katkirebitud jope maksumus 700 kr, üldsummas 3335 krooni. Maakohus arutas P. Hissamutdinovi kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Maakohtus toimunud kohtuistungil süüdistatav P. Hissamutdinov avaldas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustus sellega ja selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör palusid kokkuleppe kinnitada. Maakohus asus seisukohale, et P. Hissamutdinov on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Seega tunnistas maakohus P. Hissamutdinovi süüdi ja mõistis talle karistuse vastavalt kokkuleppele. Apellandi taotlus P. Hissamutdinovi apellatsioonis kohaselt vaidlustab ta maakohtu otsuse osaliselt, s.o temalt N. B. ja K. J. kasuks tsiviilhagide väljamõistmise osas. Apellant leiab, et temalt on põhjendamatult välja mõistetud N. B. kasuks tsiviilhagi 1315 kr ja K. J. kasuks 6600 kr, kuna ta on materiaalsed kahjud kannatanutele hüvitanud. N. B. le on tagastatud mobiiltelefon ja K. J. le on kõik asjad tagasi antud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et juba eelmenetluses on võimalik hinnata apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust ja võimalikku tulemust. Käesolevas asjas on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja see tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Nimelt, KrMS § 326 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole alust apellatsiooni läbi vaadata. Apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist temalt kannatanute N. B. ja K. J. kasuks tsiviilhagide väljamõistmise osas, kuna leiab, et kannatanutele on materiaalsed kahjud juba hüvitatud. Ringkonnakohus ei saa aga apellandi sellekohaste väidetega nõustuda, sest kriminaalasja materjalid nimetatud süüdistatava seisukohta ei kinnita ja maakohtu otsusega on õigustatult 2 süüdistatavalt kannatanute kasuks tsiviilhagid väljamõistetud, so N. B. kasuks 1315 krooni ja K. J. kasuks 6600 krooni. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et kriminaalasja materjalidest nähtub, milles seisnes kannatanu K. J. le kuriteoga tekitatud kahjusumma 6600 krooni (1 kd tl 106,109), samuti N. B. kahju summas 1315 krooni (1 kd tl 27). Väide, et süüdistatav on materiaalsed kahjud kannatanutele hüvitanud, tagastades N. B. le mobiiltelefoni ja K. J. le kõik esemed, võib olla tagastamise osas mõneti õige, kuid siinkohal jätab süüdistatav arvestamata millises olukorras esemed tagastati ja milline kahju kuriteo ja ründega varale siiski tekitati. Ringkonnakohus ei tuvastanud sõlmitud kokkuleppest, maakohtu otsusest ja apellatsioonist tulenevalt, et oleks rikutud kokkuleppemenetluse menetlusnorme. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kokkuleppe sõlmimise ainuvõimaliku variandina selle kirjaliku vormi KrMS § 245 järgi. KrMS § 245 lg 4 kohaselt kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Süüdistatav P. Hissamutdinov ja tema kaitsja A. Suuban on nõustunud P. Hissamutdinovile esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooni osas ning jõudnud kokkuleppele ka prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning selle nõuetekohaselt allkirjastanud (2 kd tl 31). Samas sisaldab kokkulepe ka eraldi alajaotuse kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kohta, milles on märgitud, et kannatanu J. esitas hagi summas 6600 krooni ja kannatanu B. hagi on summas 1315 krooni. Maakohtus 15.10.2009 (2 kd tl 26) toimunud kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppega tutvunud, see on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe ja ta soovib, et kokkulepe kinnitatakse. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2. jao sätete rikkumisega (so. kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega). Käesoleval juhul ei ole süüdistatav apellatsioonis esitanud ühtegi sisulist asjaolu, millest võiks järeldada kokkuleppemenetluse sätete rikkumist maakohtu poolt. Süüdistatav vaidlustab kokkuleppes märgitud ja maakohtu otsuses kahe kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi summasid. Samas jätab süüdistatav muuhulgas tähelepanuta, et tema poolt toimepandud kuritegude (varguste) tagajärjel kannatanud kahju kannatasid. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumist maakohtu poolt ei tuvastanud, mistõttu apellatsiooni läbivaatamiseks alust ei ole. Kõige eeltoodu alusel ringkonnakohtu kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.