tõttu. Kohtuotsuse peale peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. 2 Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. toimetada. Asjaolud ja kohtumenetluse kohtumenetluse poolte seisukohad. seisukohad. 30.06.2010.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Mairo Latt`i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 13.06.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2230,10,032772 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt juhtis M.Latt 16.05.2010 xxxx vallas xxxx maanteel universaalkerega sõiduautot xxxx. Enne xxxx silda nägi kaebuse esitaja vastu tulevat tumedat värvi xxxx seeria sõiduautot. Viimane keeras ringi ja andis vilkuritega märku peatumiseks. Seisma jäi kaebuse esitaja xxxx silla bussipeatuses ja xxxx jäi seisma mõned meetrid tagapool. Kaebuse esitajat süüdistati lubatud sõidukiiruse ületamises ja asuti koostama vastavaid dokumente. Väärteoprotokollis, mille koostas liikluspolitseinik Kati Luht on kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukiks märgitud xxxx. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mille protokollija on jätnud allkirjastamata on samuti mõõdetud xxxx kiirust. Seda tõendavad mõõtja Kati Luht ja tunnistaja A T. Kaebuse esitaja eeldab, et liikluspolitseinikud suudavad valgel ajal ja hea nähtavuse korral teha vahet xxxx ja xxxx ja seega jääb arusaamatuks miks alustati väärteomenetlust xxxx juhi vastu kui mõõdeti xxxx kiirust. Kaebuse esitaja leiab, et rikkumine ei ole tõendatud ning seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid ning pannud toime väärteo LS § 7422 lg 3 alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetlus väärteoasjas tuleb lõpetada vastavalt
§-le 29 lg 1 p 1 kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on avaldanud ka, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 24.05.2011.a. saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht M.Latt`i kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja avaldab, et väärteoprotokollil ja kiirusemõõteseadme protokollil on eksitud sõidukimudeliga. Eelnimetatud tõenditel on sõiduauto xxxx mudeliks märgitud xxxx aga Mairo Latt`i juhitud sõiduauto xxxx mudeliks oli hoopis universaalkerega xxxx. Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada
Kohtuväline menetleja avaldab ka, et nõustub asja lahendamsiega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, leiab, et Mairo Latt`i poolt esitatud kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. 3 Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtul tuvastada menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasus ja vajadusel ka õigusvastasus ning süülisus. KarS § 2 lg 2 kohaselt isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Menetlusaluse isiku Mairo Latt`i suhtes on liikluspolitseinik Kati Luht koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 16.05.2010.a. kell 22.01 xxxx vallas xxxx km-l mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, kiirusega 140 km/h +/- 9 km/h. Lubatud sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Juhile on näidatud kiirusemõõteseadme tablool fikseeritud lugemit. Sellega rikkus LE § 124 p 2 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 7422 lg 3 alusel. Väärteoasjas tegi kohtuväline menetleja otsuse 13.06.2010.a., millega määras Mairo Latt`le LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 94 trahviühiku ulatuses, s.o summas 5640 krooni. Liikluseeskirja § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Seega tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse ja mille alusel on Mairo Latt`ile karistus määratud, seisneb mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises ja seda asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h. Väärteoasja materjalides sisalduva kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et liikluspolitseinik Kati Luht on teostanud riiklikku järelvalvet ning mõõtnud Mairo Latt`i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, reg.nr-ga xxxx sõidukiirust 16.05.2010.a. kell 22.01 xxxx vallas xxxx tee 111 km-l. Mõõtmisel kasutatud taadeldud kiirusmõõteseadet Stalker Dual SL9, DC083502 (JLS3). Mõõtmine toimus hea nähtavusega ja valgel ajal. Mootorsõiduki kiiruseks seadme lugemi (lukustatud näit) järgi 140 km/h. Juhile näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu. Juhi poolt on protokoll allkirjastatud; samuti on andnud protokollile allkirja tunnistaja A T; protokollija allkiri puudub. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on menetlusalune isik M.Latt andud järgmised ütlused: „Keerasin kõrvalteelt peateele, kiirendasin hetke kuna ei tahtnud tagant tulijatele jalgu jääda. Lasin gaasi maha kuna tulekul oli kiiruse piirangu ala, spidomeetrit sel hetkel ei jälginud. Kahetsen vahejuhtumit, kuna ei poolda liikluseeskirjade rikkumist.“ Väärteoprotokollis ning tõendina esitatud liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on mootorsõidukiks, mida juhtis menetlusalune isik Mairo Latt ja mille kiirust mõõdeti, märgitud xxxx, reg.nr-ga xxxx. Kaebuse kohaselt, samuti ka Liiklusregistri väljavõtte kohaselt on mootorsõidukiks, reg.nr-ga xxxx aga xxxx, seega on väärteoprotokollis ja kiirusemõõteseadme protokollis esitatud vale mootorsõiduki mudel. Seega ei ole M.Latt´le süüks arvatud väärteo toimepanemine seaduses selleks ettenähtud korda järgides tõendatud, millest tulenevalt ei ole võimalik asuda 4 seisukohale, et M.Latt oleks rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid ja toime pannud väärteo LS § 7422 lg 3 alusel.
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-1609).
p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel.
lg 1 p 1 sätestab, et alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 13.06.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2230,10,032772, millega Mairo Latt`i karistati LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 94 trahviühiku ulatuses, s.o summas 5640 krooni ning lõpetab väärteomenetlus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 21. juunil 2011.a Nooremreferent Anu Ammer Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.