4-10-3698/3

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

1. aprill 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3698 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi IMsüüdistuses NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik IM, isikukood XXX, EV kodanik, elukoht: XXX; töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Liisi Närep KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus IM suhtes NPALS § 151 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Ekspertiisitasu summas 50 (viiskümmend) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti joobeseisundi tuvastamise eest jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: IM suhtes on 12.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1210351 selle kohta, et tema, viibides 12.09.2010.a. kell 18.53 Tallinnas, Lootsi 13, oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. IM kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastati kohtukutse isiklikult 02.03.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik IM kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada IM väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et IM suhtes tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli kohustuslikus korras kanda ka väärteo toimepanemise aeg ja koht. 12.09.2010.a. koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt pani menetlusalune isik temale etteheidetava teo toime 12.09.2010.a Tallinnas aadressil Lootsi tn
3. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 12.09.2010.a. antud ütluste järgi tarvitas ta amfetamiini Helsingis ööklubis. Menetlusaluse isiku väidet Helsingis viibimise kohta kinnitavad ka tunnistaja IS poolt antud ütlused, mille kohaselt isik peeti kinni 18.53 D-terminalis Lootsi 13, kuhu ta saabus 12.09.2010.a. 16.30 Super Stariga Soomest. NPALS § 151 järgi on karistatavaks teoks narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine, kuid kuna IM peeti kinni sadama terminalis aadressil Lootsi 13 laevalt tulles, siis on usutav, et IM tarvitas narkootilist ainet Soome Vabariigis. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-16-09 p-s 11 väljendatule kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest (KarS § 7). Kuna tõendeid selle kohta, et IM oleks narkootilist ainet tarvitanud Eesti Vabariigis, ei ole, siis kohtu poolt tuvastatu järgi pani IM väärteo toime Soome Vabariigis. Seega ei ole KarS § 6 lg 1 alusel võimalik menetlusalust isikut temale etteheidetava väärteo toimepanemise eest karistada, mistõttu tuleb väärteomenetlus IM suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulu, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv ekspertiisitasu, tuleb jätta riigi kanda. Kohus juhindub VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 107 lg 1 p 2, 108-111, KrMS § 181 lg
4. Aulike Salo Kohtunik 2 3