lg 2 p 7,8 järgi üldmenetluses Süüdistatavad Sergei Solovjov Elukoht XXX, isikukood 37908012215, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, töövõimetu 60%. Varasem karistatus: varem kohtu poolt 4 korral karistatud, neist viimane: - 30.05.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.08.2003.a. Dmitri Solovjov Elukoht XXX, isikukood 37109012229, keskharidus,emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsjad Eesti kodanik, Vandeadvokaadid Tatjana Massalina, Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja nr 1-03-101 menetlus
artikli punkti 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest 1 1-03-101 kaitsjatasu Dmitri Solovjov’ile 31.05.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 306 (kolmsada kuus) eurot ja 78 senti, millest käibemaks on 51.13 eurot. KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud – kaitsja Mihhail Korlenko poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest summas 2224.30 (kaks tuhat kakskümmend neli) krooni ehk 142 (sada nelikümmend kaks) eurot ja 22 senti, summas 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni ehk 67 (kuuskümmend seitse) eurot ja 87 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 17.01.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1572 (üks tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni 35 senti ehk 100 (ükssada) eurot ja 49 senti, kaitsja Antonina Belõševa poolt 19.05.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2035 (kaks tuhat kolmkümmend viis) krooni 50 senti ehk 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 09 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 31.05.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 306 (kolmsada kuus) eurot ja 78 senti, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja üldmenetluses on kriminaalasi Sergei Solovjovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning
Sergei ja Dmitri Solovjove süüdistatakse selles, et 12.märtsil 2003.a kella 23 paiku tungisid X asuvasse ühiselamutuppa nr XXX ja varastasid sealt salaja teleri Beko maksumusega 2390 krooni, mis kuulub A K . Sergei Solovjovi teod on eeluurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupis ja ebaseadusliku sissetungimisega, s.o kui KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuritegu. Dmitri Solovjovi teod on eeluurimise poolt kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja ebaseadusliku sissetungimisega, s.o kui KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuritegu. Kriminaalasjas kinnitas prokurör süüdistuskokkuvõtte 19.09.2003.a. ning süüdistatavaid anti kohtu alla 23.09.2003.a. Kohtuistung toimus 25.10.2005.a. ning asja arutamise lükati edasi 9-ks detsembriks 2005 seoses tunnistajate mitteilmumisega. 09.12.2005 kohtuistung ei toimunud seoses kohtuniku haigusega. Süüdistatav Dmitri Solovjaov 17.01.2008 kohtuistungile ei ilmunud ning tema suhtes kohaldati sundtoomist. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2008.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-03-101 lõpetati kriminaalmenetlus Sergei Solovjovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning
Sergei Solovjovit kohustati kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest maksma riigituludesse kindel summa 1000 (üks tuhat) krooni ning kriminaalmenetluse kulud kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest summas 2389 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) krooni 50 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 17.01.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2531 (kaks tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni 10 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 19.05.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2035 (kaks tuhat kolmkümmend viis) krooni 50 senti. Dmitri Solovjovit kohustati kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest maksma riigituludesse kindel summa 1000 (üks tuhat) krooni ning kriminaalmenetluse kulud kaitsja Mihhail Korlenko poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest summas 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) 2 1-03-101 krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 17.01.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1572 (üks tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni 35 senti, kaitsja Antonina Belõševa poolt 19.05.2008.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2035 (kaks tuhat kolmkümmend viis) krooni 50 senti. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2008.a kohtumäärus on jõustunud 03.06.2008.a. 23.04.2009 kohtute raamatupidamisekeskusest laekunud vastusest tuleneb, et neil ei ole võimalik tuvastada Sergei Solovjovi kohtumääruses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist. Samuti Dmitri Solovjov on tasunud 09.07.2008 1000 krooni, kuid ülejäänud summade osas laekumise tuvastada ei ole võimalik. 15.03.2010.a saabus Viru Ringkonnaprokuratuurist Viru Maakohtu Narva kohtumajja taotlus uuendada kriminaalasjas nr 1-03-101 menetlus Sergei Solovjovi suhtes KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja Dmitri Solovjovi suhtes KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi, kuna nad ei täitnud nendele kohtu poolt pandud kohustusi kohtumääruses määratud tähtajaks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.03.2010.a kohtumäärusega uuendati kriminaalmenetlus Sergei Solovjovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning
31.05.2011 süüdistatav Dmitri Solovjov ja tema kaitsja taotlesid kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, millega prokurör ka nõustus. Süüdistatava Sergei Solovjovi kaitsja taotles kriminaalmenetluse lõpetamist seoses süüdistatava surmaga. Maakohus leidis Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV Põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. KrMS omakorda § 2 toob välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. PS § 123 lg. 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Riigikohus oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 on asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus 18.06.2010 lahendis 3-1-143-10 on leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev ostus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides seda riivet veelgi süvendada. 3 1-03-101 Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav KrMS § 2 p. 2 ja EIÕK artikli 6 lg. 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Samuti tuleb menetlusaja mõistlikkuse arvestamise kulgu hakata arvestama isikule süüdistuse esitamisest, milleks on ka pädeva asutuse juhi poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlustusest selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo. Kriminaalasjas 03233000670 on menetlust alustatud 13.03.2003.a. Narva Politseiprefektuuri uurimistalituse politseiinspektori määrusega on 13.03.2003 Dmitri Solovjov tunnistatud kahtlustatavaks ning samal päeval on Dmitri Solovjov määrusega tutvunud. Samuti on ta kahtlustatavana üle kuulatud 13.03.2003.a. Seega tuleb juhindudes EIK praktikast hakata mõistliku menetlusaja kulgu arvestama 13. märtsist 2003.a. Dmitri Solovjovile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi üheepisoodilises varguses. Kriminaalasjas on kaks süüdistatavat ja üks kannatanu. Kohtu hinnangul pole tegemist keeruka kriminaalasjaga, mida ei saaks lahendada 8 aasta ja 2 kuu jooksul. Samuti kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Dmitri Solovjov hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale või muul viisil takistas kriminaalmenetlust. Tema mitteilmumise tõttu oli kohtuistung üks kord edasi lükatud, kuid mitte rohkem kui neljaks kuuks. Samuti nähtub kohtuistungite protokollidest, et süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud ajamahukate menetlustoimingute tegemist. Seega puudub kohtul alus väita, et süüdistava ja tema kaitsja kaitsetaktika oleks tinginud üha uute istungiaegade vajalikkuse, mistõttu ei saa käesoleva kriminaalasja menetlemisel I astme kohtus ette heita neile menetluse pahauskset venitamist. Vastupidi on kohtuistungite vahel pikad ajavahemikud: alates 23.09.2003 kuni 25.10.2005 (2 aastat) seoses kohtu ülekoormusega, alates 09.12.2005 kuni 17.01.2008 (2 aastat) seoses kohtuniku haigusega, alates 16.03.2010 kuni 31.05.2011 (1 aasta ja 2 kuud) seoses kohtukoosseisu muutmisega. Kokku on kriminaalasi kohtumenetluses 7 aastat ja 8 kuud, kaasa arvatud 1 aasta ja 10 kuud, millal asi oli lõpetatud. 23.05.2008 lõpetati kriminaalmenetlus Dmitri Solovjovi suhtes vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning 16.03.2010 uuendati seoses sellega, et Dmitri Solovjov ei täitnud temale pandud kohustusi kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus leiab, et aeg 03.12.2008 - 16.03.2010 (1 aasta 2 kuud) ei kuulu mahaarvestamisele mõistlikust ajast, sest 03.12.2008 on möödunud Dmitri Solovjovi poolt kohustuste täitmise aeg ning kriminaalmenetlus pidi olema uuendatud. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kriminaalmenetlus Dmitri Solovjovi süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on üheepisoodilise ja pole keerulise kriminaalasjaga ning isik ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Kohu arvates, et isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Kohtu hinnangul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Kriminaalmenetluse jätkamine nimetatud süüdistuses süvendaks veelgi seda riivet. 4 1-03-101 Seega kohtu hinnangul on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus
lg 2 p 7,8 järgi kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud Dmitri Solovjovi õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kriminaalasjas 31.05.2011 kohtuistungil osales süüdistatav Dmitri Solovjovi kaitsjana vandeadvokaat Galina Tšelnokova, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kuulub tasumisele süüdistatavale osutatud õigusabi eest 306 eurot ja 78 senti, mis seisneb: materjalidega tutvumisest – 1,5 tundi, ettevalmistamisest – 6 tundi, kohtuistungil esinemisest – 0,5 tundi, millele lisandub käibemaks summas 51.13 eurot. Kohus, vaadates läbi kaitsja taotluse, on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 306.78 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotluse täies ulatuses. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 258 lg 1 p 3, EIÕK artikli 6 lg. 1. Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.