1-10-15708/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-10-15708 28.aprillil 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Erica Kaldre ning tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Žanna Morozova ja kaitsja Riine Lumiste osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja Juri Kusmirtšuk, ik 36106020356, emakeeleks vene keel, Eesti kodakondsusega, keskharidusega, eluk.xxx, töötu, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses. Süüdistus Juri Kusmirtšuki süüdistatakse selles, et 31.10.2010.a kella 13:30 paiku, viibides korteris aadressi Tallinn Xxx, olles alkoholijoobes, tütre KKesilekerkinud konflikti käigus, lõi Juri Kusmirtšuk kannatanut mitu korda rusikaga pähe, siis tõukas ta voodile pikali, tiris juustest ja lõi rusikatega pähe, mille tulemusena põhjustas kannatanule füüsilist valu, aga ka kehavigastusi. Oma tegevusega pani Juri Kusmirtšuk toime KarS § 121 alusel kvalifitseeritava kuriteo, mis seisneb teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, mis põhjustas füüsilist valu. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel Juri Kusmirtšuk on andnud ütlusi /tl 13-16/, et ta tunnistab oma süüd 31.10.2010.a kl 13.30-14 paiku toimunud kuriteo toimepanemises. J. Kusmirtšuk selgitas, et lõi oma tütart K mitu korda käega. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu KK’i (süüdistatava tütar, XXX.a.) ütlustest /tl 2-5/ nähtub, et 31.10.2010.a kella 14 paiku tuli Juri Kusmirtšuk Xxx korterisse olles alkoholijoobes, tõukas teda voodile pikali, seejärel lõi kannatanut rusikatega vastu pead ning tiris juustest. Löökide tõttu tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Tunnistaja OK’i (samuti süüdistatava tütar, kannatanu noorem õde, sünd.XXX.a.) ütlustest /tl 8-10/ nähtub, et 31.10.2010.a kella 14 paiku Juri Kusmirtšuk lõi õde KK’i Xxx korteris mitmel korral. Tunnistaja püüdis J. Kusmirtšuk’i kannatanust eemale tirida, kuid see ei õnnestunud. Siis kutsus politsei, sest kartis, et isa tapab K ära. Isa on ka teda varem korduvalt peksnud. Patsiendikaardist R537762 /tl 6-7/ nähtub, et KK on pöördunud 31.10.2010.a kl 15.30 AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kannatanul esinevad kriimustused mõlemal käel ning vasakul peopesal, samuti esineb peavalu. 2 Politseiametniku ettekande /tl 18/ kohaselt patrullpolitseinik M. Korzin sai 31.10.2010.a väljakutse kella 13.30 paiku Xxx, kus oli alkoholijoobes isa, kes käitus ka agressiivselt ning peksis oma tütart. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud tunnistaja ütlustega ja patsiendikaardiga, samuti patrullpolitseiniku ettekandega. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et tiris tütart juustest. Põhjuseks tõi asjaolu, et tütar lõi teda jalaga, kohtueelsel uurimisel aga rääkis jalgadega vehkimisest. Süüdistatav kinnitas, et oli alkoholijoobes. Kannatanu ja tunnistaja on süüdistatava tütred ning on kinnitanud, et ka varem korduvalt on süüdistatav vägivalda kasutanud. Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja tema tegu sisaldab KarS § 121 kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi, so teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puuduvad ka kergendavad asjaolud, süüdistatav ei ole puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Kohus peab võimalikuks kohaldada vangistust tingimisi katseajaga ja isiku allutamisega käitumiskontrollile. Vangistuse mõistmine tingimisi katseajaga on põhjendatud, sest J. Kusmirtšuk pole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei puutu ta kannatanuga eriti tihti kokku, sest elavad eraldi. Väga harva suhtleb abikaasaga. Ka kohtuistungil on J. Kusmirtšuk oma viimases sõnas kohtu poole pöördunud järgmiselt: „Palun määrata tingimisi karistus kriminaalhooldusega“ (tl 41). Kohus asub seisukohale, et J. Kusmirtšuk on aru saanud oma teo tagajärgedest ning teinud järeldusi, et igale kehalisele väärkohtlemisele võib järgneda karistus. Kohus leiab, et vangistuse mõistmine tingimisi katseajaga vastab kuriteo raskusele ning on lootust, et J. Kusmirtšuk ei jätka uute kuritegude toimepanemist. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Juri Kusmirtšuk KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Juri Kusmirtšuk mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud. 3 KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka vahi all 31.10.2010-01.11.2010.a viibitud kaks päeva. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Juri Kusmirtšuk 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Juri Kusmirtšuk’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 95,87 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Juri Kusmirtšuk, 1-10-15708, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 28.aprillil 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: