Obsah (8)

§ 181§ 318§ 61§ 293§ 126§ 173§ 175§ 176

Ärakiri 1-11-5400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 3.juuni 2011. a Kriminaalasja number 1-11-540

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu 325 eurot 97 senti; - isiku ekspertiisi kulu 61 eurot; - koopiate tegemise kulu 6 eurot 53 senti.

1. Asitõendid – noatera, noa käepide, 2,0 liitrine õllepudel „Presidendi Pilsner", 0,5 liitrine pudel „Aus Viin" ja 0,3 liitrine plekist joogitops, mis asuvad Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.
2. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale.
3. Saata kohtuotsus peale jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonnale. Edasikaebamise kord Kannatanul ja prokuratuuril on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Ärakiri 1-11-5400

§ 318lg 3 p 1 alusel süüdistataval apellatsiooniõigus puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ALEKSANDR MAŠITŠEV’i süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, ajavahemikul 17.10.2010 kella 22.00-st kuni 18.10.2010 kella 00.05-ni Lääne maakonnas Ridala vallas *alevikus * * elukohas tungis kallale O G-le, keda lõi ühel korral noaga kõhupiirkonda, põhjustades vägivalla kasutamise tulemusena kannatanu O G-le füüsilist valu ja eluohtlikud tervisekahjustused – *. Sellise tegevusega pani Aleksandr Mašitšev toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule s.o KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 118 p 1 näeb kuriteona ette tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on tekitatud oht elule. Kohtu seisukoht Prokurör palus kohtul tõendina avaldada tl 81-83 oleva kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse, millega menetleja on jätnud alustamata kriminaalmenetluse O.G suhtes KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ööl vastu 18.10.2010 A.Mašitšev elukohas A.Mašitšev suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kaitsja ei vaielnud prokuröri taotlusele vastu. Kohus leiab, et nimetatud määrus, kus uurija on hinnanud tõendeid ja kujundanud oma seisukoha sündmuse suhtes, mis vahetult on seotud käeoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, ei ole tõend. Vastavalt

§ 61

lg 2 on kohtul kohustus hinnata tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, mis tähendab seda, et kohus peab ise hindama tõendeid ja uurija poolne tõendite hindamine ja selle alusel tehtud menetlusotsustus ei saa mingil juhul olla kriminaalasjas iseseisvaks tõendiks. Seetõttu jätab kohus eelnimetatud määruse tõendina kõrvale. Aleksandr Mašitšev tunnistas kohtuistungil, et lõi O.G 17.10.2010 * elukohas noaga, kuid kaitses ennast. Sündmus toimus köögis, tema istus tugitoolis, tekkis tüli, G lõi teda näkku, hakkas püsti tõusma ja seepeale G hakkas kägistama, võttis noa, mis oli köögilaual käeulatuses ja torkas G, et see kägistamise lõpetaks. Tl 2-5 on sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt * eramu asub * Ridala vallas Lääne maakonnas. Eramu on ühekorruseline puithoone. Eramu vasakpoolses tiivas elab Aleksadr Mašitšev (vt foto 1). A. Mašitševi välisuks on puidust, kollast värvi. Uks suletud asendis, lukustamata. Avades välisukse on eeskoda kus vasakul uks saunaruumidesse ning paremal uks kööki. Saunauks suletud asendis, lukustamata. Köögiuks avatud asendis. Köögis põleb laevalgustus. Sisenedes kööki, on köögi lõpus vasakul uks magamistuppa (vt foto 2); Magamistoa uks avatud asendis. Köögi põrandal, vaipkattel valgest metallist kitsas noatera (vt foto 3). Noatera kõrvale asetati mõõtkavaga mõõdulint ning noatera fotografeeriti (vt foto 4). Noatera pikkus 130 mm, noatera laius laiemast otsast 6 mm, noatera paksus 1 mm. Noatera ühelt poolt ihutud. Noatera pakiti kilepakendisse mis pitseeriti pakketeibiga, pakend varustati seletavate kirjadega (vt pakend 1). Pakend võeti sündmuskohalt kaasa. Sisenedes magamistuppa, on vasakul seina ääres voodi ning tagaseina ääres, eelmise suhtes risti asetsev voodi (vt foto 5). Magamistoas puudub valgustus. Magamistoas parempoolse seina ääres sektsioonkapp mille ees telerilaud. Telerilaua peal värviteler. O. G lebas esimeses voodis ning tagumisel voodil magas A. Mašitšev. O. G voodi voodilinal verekahtlane määrdumine 40 x 50 mm alal (vt foto 6). Sündmuskohalt võeti kaasa köögi põrandalt noatera. Tl 6-13 on sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll. Sisenedes * vasakpoolsest väliuksest, on näha esik - esikus vasakus seinas riidenagi, kus ripuvad riided, nagi all jalanõuderiiul. Välisukse juurest vaadates paistab pruuni värvi otse minev uks, vasakut kätt on avatud uks, kust läheb saunaruumi /vt 3 Ärakiri 1-11-5400 fotod 2-3/. Paremat kätt on näha suletud lukustamata uks. Ukse kõrval paremat kätt seinas uks, kust ukse avades on näha tualettruum. Avades otse viiva ukse, on näha köök /vt foto 4/. Köögis on vasakut kätt seinas kraanikauss ja külmkapp, paremal pool on näha kaks tugitooli ja köögimööbli diivaniosa. Keset kööki asub heledast puidust neljakandiline köögilaud. Köögilaual on näha pesemata nõud, kaks kannu, leivakorv ja tuhatoos. Köögipõrandal on mustuse ja määrdumisjälgedega halli-sinisekirju põrandavaip. Köögilaua all on tühi kaheliitrine punast värvi sildiga tumedast plastikust õllepudel „Presidendi Pilsner". Köögiuksest paremat kätt uksega samas seinas asub köögikapp, mille ees erinevad esemed ja tühi 0,5 liitrine läbipaistvast klaasist alkoholipudel, millel sinist värvi silt kirjaga „AUS VIIN". Õllepudel ja viinapudel pakitud, viseeritud vastavate kirjetega ja võetud sündmuskohalt kaasa. Samuti võetud sündmuskohalt kaasa köögilaual olnud ümar plekist ca 0,3 liitrine joogitops /vt foto

1. Köögiukselt vaadates vasakut kätt läheb köögist uks tuppa. Toas on paremat kätt seinas väiksem sektsioonkapp, kus riiulitel korrapäratult erinevad esemed, kapi ees diivanilaual asetseb televiisor, mis on sisselülitatud asendis, toas vedelevad igal pool erinevad riideesemed, riideid on ka seinal olevas nagis. Uksest otse seinas on aken, akna all aknaga paralleelselt on näha metallraamiga voodit, kus tekkide all magab meesterahvas, kes üles äratades osutub * Aleksandr Mašitševiks /vt foto 6, 10/. Selle voodi kõrval voodiga risti asetseb uksest vaadates vasakut kätt toaseinas kušett, millel on näha kokkukägardatud tekikotiga tekk, kaks patja ja aluslina. Aluslina on ebakorrapäraselt, linal on näha keskel märg koht ja punakaspruunikad verekahtlase määrdumisega plekid, samasugused plekid on ka ühel padjal /vt fotod 7-9/. Aleksandr Mašitsev peetud kinni ja toimetatud Haapsalu politseijaoskonda. Sündmuskohalt võeti kaasa pakitud ja suletud paberikottidesse 2,0 liitrine õllepudel „Presidendi Pilsner", 0,5 liitrine pudel „Aus Viin" ja 0,3 liitrine plekist joogitops. Tl 34-36 on asitõendi noatera ja noa käepideme vaatlusprotokoll, mille kohaselt noa tera on halli värvi metallist, noatera pikkus 12,1 cm, tera laius 1 cm. Noa tera lõikekülg on sile, teraots on teravatipuline. Noa teral markeeringud puuduvad. Noa teral on näha üksikuid pruunikaid määrdumisjälgi. Noa käepide on musta värvi plastikust, käepideme ühel küljel on kinnihoidmisõõnsus. Noa käepideme küljes on 5 cm pikkune noa tera osa, mis on halli värvi metallist, käepideme poolne osa, mis kinnitub käepideme külge on 1,7 cm laiune, kitseneva suunaga tera suunas, teraosa laius on 1 cm. Tera osa otsas olev murdumiskoht on sirge servaline. Noa käepide on mustuse- ja määrdumisjälgedega, kleepuv, noa tera osa on pruunika värvi määrdumisjälgedega. Tl 19 on O G kiirabikaart, mille kohaselt 18.10 on kiirabibrigaad tuvastanud O.G`il ülakõhu piirkonna torkehaava. Tl 21 on Läänemaa haigla teatis, mille kohaselt O.G toodi 18.10.2010 SA Läänemaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda kiirabi poolt kell 01.
2. Tegemist oli ülakõhu piirkonna torkehaavaga, patsient oli šokis. Diagnoos:
3. *
4. *
5. *
6. *
7. *
8. *
9. * Tl 26-29 on O G ekspertiisiakt nr 61 03.02.2011, kus ekspert on andnud alljärgneva eksperdiarvamuse: 1.Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositud O G-il vasakul pool ülakõhus * * ja * ning * ja *. Kaasuva haigusena diagnoositud kompuutertomograafilisel uuringul * ning *. Antud tervisekahjustused on eluohtlikud. 2.Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel, võimalik et määruses märgitud ajal ja viisil 18.10.2010 löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga). 3.Ravidokumendis märgitud torke-lõikehaava pikkus 1 cm vastab määruses kirjeldatud noa tera laiusega. 4.Arvestades ravidokumendis kirjeldatud haava lokalisatsiooni ja vigastatud organite tavapärast paiknemist kõhuõõnes, on alust arvata, et löögisuund võis olla eest-taha põikisuunaliselt alla. 5.Ekspertiisiks esitatud ravidokumendis etüülalkoholi sisaldus 18.10.2010 võetud veres oli 2,51 promilli, mis vastab tavaliselt raskele alkoholijoobele. 4 Ärakiri 1-11-5400 Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et A.Mašitšev lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas O.G-i sündmuskohalt – * köögipõrandalt kaasavõetud noaga kõhupiirkonda, mille tulemusel O.G`il tekkisid süüdistuses näidatud tervisekahjustused. Vastavalt eksperdiarvamusele olid need tervisekahjustused eluohtlikud. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A.Mašitšev tegu – noaga O.G`i löömine, vastas KarS § 118 p 1 sätestatud süüteokoosseisule. Järgmisena peab kohus lahendama küsimus, kas A.Mašitšev tegu oli õigusvastane. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Riigikohus on otsuses 3-1-1-17-4 punktis 9 leidnud: “Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (KarS § 28) hädaseisundist (KarS § 29). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.“ Lähtuvalt eeltoodud seisukohast tuleb uurida, kas A.Mašitšev 17-18.10.2010 * köögis oli hädakaitseseisundis. Otseselt viibisid sündmuse juures kaks isikut – süüdistatav A.Mašitšev ning kannatanu O.G, eelneva kohta teab ütlusi anda ka tunnistaja l.O. Süüdistatav Aleksandr Mašitšev andis kohtus ütlusi, et O. G elas tema juures umbes aasta. Omavahel said läbi tavaliselt, oli ka riidusid. Isegi pärast seda kui tekitas G`le kehalisi vigastusi, elas G tema juures. Sel päeval istusid kolmekesi ja jõid. O. G ile helistas tuttav ja G ütles, et tal on vaja selle tuttava juurde minna ja ta läks ära. Tema jäi koos L. O edasi istuma kööki. Tema juba magas, kui G koputas, ärkas, tõusis, avas ukse. O tuli sisse. Läks temast mööda ja läks tuppa. Istus tugitooli ja hakkas suitsetama. O väljus toast ja küsis, et mida see L siin teeb, et las ta läheb koju. Ütles, et kuhu ta läheb, kui ta ei ole kaine ja tal on kauge minna. Ütles, et las ta magab ennast kaineks ja las ta läheb. O oli kuidagi erutunud, ütles et ei, et ta peab minema nüüd. Ütles O` ile, et kui Sul on vaja, siis mine. O. G ütles, et „ mina olen siin peremees“ ja kaks korda lõi rusikaga näkku. Ütles talle suka ja hakkas toolist aeglaselt tõusma. Tahtis püsti tõusta, et ennast kaitsta. G oli temast vasakul pool, parema käega hakkas kägistama, võttis tal kaelast kinni ja hakkas lämmatama. Tundis lämbumist, haare oli tugev. Oli kummargil ja G võttis haardesse ja hakkas kägistama. Käsivarrega. Tundis ohtu elule ja tervisele. Nuga oli laual käe ulatuses, võttis parema käega noa, see toimus kõik köögis. Ei tahtnud teda lüüa, tahtis teda torgata, et ta kaela lahti laseks. Lõi noaga, parema käega vasakule küljele olevale G torkas noaga. G lasi kaela lahti, ropendas ja läks tuppa. Ükskord varem oli ka, tema juba magas, kui G lõi hambad välja, eelmine aasta augustis. Siis ajas G´i välja. Lihtsalt riidusid, ütlemisi omavahel ei olnud. Kui G on purjus ja tal on paha tuju, siis ta läheb tigedaks. Ta on tujude inimene. Meeleolude inimene. Süüdistas teda ka. On ka agressiivne. Üks kord viskas ta välja. Pärast seda oli O`il probleemid elamispinnaga, siis ta tuli tema juurde, rääkisid ja O küsis, kas ta võib temajuurde elama jääda. Ütles, et võib küll, aga ilma ebanormaalsuse ilminguteta. Eelmisel hommikul G ka lõi teda, mängisid kabet. Selle kabemängu jättis päranduseks G`ile tema `* ja see kabemäng on talle kallis. Ütles midagi, olid mõlemad joonud ja siis G lõi teda vastu silma. Siis kohe leppisid ära, küsis, et kas sa oled loll või ja siis ta ütles, et see komplekt on väga kallis nagu mälestus *. 17.10 lõi samase kohta. Peale
10. oktoobri sündmust oli silma all sinikas. Politseis tehti 5 Ärakiri 1-11-5400 pildid. Silm oli sinine G löögist. Väga kahetseb, et G noaga lõi, seda oleks võinud mitte olla. Lõi noaga enesekaitseks, löömise põhjus ei olnud vimm ja tüdimus G vastu. Kannatanu O G on andnud ütlusi /tl 16-18/, et Aleksandr Mašitšev on sõber ja elas tema juures vist kusagil 2010.a kevadest. Kogu aeg seal polnud, vahel oli * tänaval ja siis jälle Aleksandri juures. Küsis tema käest, kas võib tema juures elada, sest polnud elukohta ja ta lubas. Oli isegi tema korteri võti. Aleksandr Mašitševiga on head suhted. Täpselt kuupäeva ei mäleta, aga see oli päev enne juhtunut, kui läks kodust * * tänavale K juurde appi tööd tegema, õhtul võttis ühe 0,5 liitrise õlle, K`t ei olnud kodus ja arvas, et K` l ei ole midagi selle vastu, kui öösel seal on ja jäi sinna ööbima. Hommikul kui ärkas, K`t ikka polnud ja siis tuli sealt ära ja siis kohtus Aleksandr Mašitševiga ja läksid ostsid Tallinna mnt kioskist „Lemonnõid". Ei mäleta, mitu pudelit ostsid, aga rohkem kui ühe. Siis läksid Kastani poe taha metsa, seal jõid seda „Lemonnõid" ja seal said kokku ühe vanema mehega, kelle nimi on L, perekonnanime ei tea. Jõid, ajasid juttu ja L rääkis, et ta oli vist naisega riidu läinud, pole söönud. Ütles Mašitševile, et kuna jäi sööki järgi, et las L tuleb ja annavad talle süüa. Aleksandr oli nõus. Tema oli jalgrattaga ja sõitis ees kodu poole ära, nemad tulid jalgsi järgi. Kas nad käisid ka poes, ei oska öelda. Sõitis koju Uuemõisa ja tegi kohvi. Kui Aleksandr ja L jõudsid, L sõi ja siis kolmekesi jõid. Mäletab, et jõid „Lemonnõid", aga kas veel mingit alkoholi, ei mäleta. Mäletab, et jõi seda, mida välja valati. Mäletab, et mingil hetkel jäi L kööki tugitooli magama ja ütles, et las L jääb nende juurde magama, et kuhu ta ikka öösel läheb ja Aleksandr oli sellega nõus ja L läks siis tuppa, kus on kaks voodit ja jäi magama Aleksandri voodisse. Seda, et oleks jalgrattaga ära käinud, ei mäleta. Seda mäletab, et nemad Mašitševiga istusid ja jõid kahekesi edasi. Edasist mäletab lünklikult. Midagi mäletab, et tekkis omavahel tüli ja selle käigus lõi rusikatega Mašitševi, aga tüli põhjust ei mäleta. Oletab, et see võis olla sellest, et Mašitšev vist tahtis videomakiga seoses midagi, kas kassetti vahetada või midagi, aga kuna see makk iga kord hästi ei tööta, ei anna kassetti välja, siis vist sai pahaseks ja ütles midagi sellist, et tehku ise, et tema asjad ja elamine. Pole kindel kas see oli tüli põhjus, kuna eriti midagi ei mäleta ja oletab ainult. Kuna teab, et purjus peaga on äge ja äkiline ja kipub tühjast asjast tüli kiskuma ja on ka varem purjus peaga Mašitševiga tülitsenud ja teda ka tüli käigus löönud, siis arvab, et lõi ka sel korral Mašitševi. Seda, et Mašitšev teda noaga lõi, üldse ei mäleta. Üldse ei mäleta edasisest midagi - ei seda, kui politsei tuli, ja kiirabi ja et teda viidi haiglasse. Järgmisena mäletab seda, et oli haiglavoodis, olid mingid torud küljes ja olid valud. Siis arst ütles, et oli olnud operatsioon. Arvab, et Mašitšev võis teda noaga lüüa enesekaitseks selle peale, et tema enne Mašitševi lõi, sest purjus olles on ettearvamatu. Mašitšev ei ole tema arvates selline inimene, kes heast peast lihtsalt kedagi noaga lööb, ta on tegelikult hea inimene. On juhtunust Mašitševiga rääkinud, ta käis teda haiglas vaatamas, tõi asju ja on ära leppinud ja neil on ka praegu head suhted, suhtlevad ikka omavahel. Elas peale haiglast väljasaamist sotsiaalmajas, aga mitte sellepärast, et oleks Mašitševiga omavahelisi probleeme, vaid sellepärast, et ei saa veel kõiki majapidamistöid teha, sotsiaalmajas on rahulikum, samuti ei taha alkoholi tarbida, aga Mašitševi juures ikka on joomised, aga tahab nendest eemale hoida. Mingeid pretensioone seoses juhtunuga Aleksandr Mašitševi vastu pole, varalisi nõudmisi ei ole ja ei soovi tema karistamist. Tunnistaja L O on andnud ütlusi /tl 42-43/, et Aleksandr Mašitšev on talle võõras, on teda ainult paar korda enne näinud, O G`i ka ei tunne, on seda inimest enne mõned korrad näinud, aga temaga suhelnud varem pole ja nimepidi teda üldse ei tea, ainult nägupidi. Ei mäleta kuupäevaliselt, aga ühel päeval sai nendega kusagil linnas kokku, kohta ei oskagi öelda. Oli sel päeval ka alkoholi joonud. Aleksandr kutsus teda enda juurde, et lähme ja joome õlut, õlu sai ka ostetud, aga ei mäleta, kes selle ostis ja kust. Tema ostis suitsu. Läksid kolmekesi Aleksandri juurde *. Seal istusid köögis ja jõid õlut, tegid suitsu. Õhkkond oli normaalne, keegi kellegagi ei õiendanud ega tülitsenud. Kui õlu oli joodud, siis läks tuppa, kus oli diivan ja sõna otseses mõttes kukkus sinna voodile ja jäi magama. Aleksandr ja see teine mees jäid temast kööki edasi istuma. Edasisest ei tea midagi, järgmisena mäletab seda, et teda äratas politsei. Siis oli Aleksandr teisel diivanil ja magas, see teine mees oli pikali tema kõrval 6 Ärakiri 1-11-5400 diivanil. Siis mäletab, et tuli politsei teist korda ja siis ka kiirabi ja tema kõrvalt viidi see mees kiirabiga minema. Ei näinud sellel mehel vigastusi, ta oli vaikselt pikali voodis ja tema arust magas ja arvas, et ta viidi ära üldse sellepärast, et oli üle joonud. Politseinikud küsisid ainult tema nime ja ta ütles neile. Politseinike käest kuulis ka seda, et kedagi olevat noaga löödud, aga tema sellest midagi ei teadnud, sest magas ja ei kuulnud ega näinud midagi. Peale seda, kui politsei oli viimast korda käinud ja ära läinud, läks ka sealt ära koju. Aleksandr jäi koju. Kuriteosündmusele eelnenu kohta on süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja L.O andnud üldjoontes kokkulangevaid ütlusi. Ilmselgelt tuleneb erinevus detailides sellest, et kõik kolm olid alkoholi tarvitanud. Kuriteosündmuse eelse ja järgse aja kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja G P. Tunnistaja G P on andnud ütlusi /tl 39-41/, et elab koos * ja * Ridala vallas *. Tegemist on eramajaga, mis on vaheseinaga jagatud kaheks. Teises maja osas elab Aleksandr Mašitšev. On ühine hoov, mis ei ole aiaga ei piiratud ega eraldatud, mõlema majapoole välisuksed (nii meie kui ka Mašitševi) asuvad maja ühes seinas. Millal see oli, täpselt ei mäleta, kuid mingist ajast alates hakkas A.Mašitševi juures elama ka O G. Suhted on normaalsed, saavad läbi, räägivad juttu, halba kumbki nendest ei ole talle teinud midagi. Mõlemad nad, nii Mašitšev kui ka G on asotsiaalse eluviisiga, tööl nad ei käi, iga päeva joovad, enamasti odekolonni. Suhteliselt tihti lähevad nad purjuspäi riidu, kuna maja seinad ei ole eriti paksud, siis on kuulda kuidas nad omavahel riidlevad. Aeg-ajalt nende juures käivad ka suvalised joodikud külas ja odekolonni joomas. 17.10.2010 hommikul tuli tema juurde naaber Aleksandr Mašitšev. Ta oli juba (või veel) purjus. Ta soovis laenata jalgratast, et oma * juures käia. Nägi, et Aleksandril on üks silm sinine kuid ei ole tema käest küsinud selle kohta midagi. Lubas talle jalgratta võtta. Kui Aleksandr oli juba ära sõitnud siis nägi hoovis O*. O*, tema meelest ei olnud purjus (või vähemalt ei olnud ta märgatavalt purjus). Küsis O käest, kuidas Aleksandri silm siniseks sai ja O rääkis, et tema oli Aleksandri silma siniseks löönud omavahelise tüli käigus, mille põhjuseks oli see, et O`i mobiiltelefoni aku mingi imekombel oli telefonist välja tulnud ja sattunud Mašitševi voodi lina alla ja kusjuures Mašitšev ise ei osanud seletada kuidas see aku sinna sattus. Sellepärast nad läksidki tülli. Kuid samas teatas O, et ta oli Mašitševil andeks palunud ja nüüd on juba kõik korras. Siis mõne aja pärast sõitis ära tööle ja tagasi tuli umbes kella 16.00 paiku. Koju tulles rääkis kohe * I, et Aleksandri juurde on tekkinud uus joomakaaslane, kes varasemalt ei ole seal käinud. I arvas, et see mees oli kunagi töötanud Morobellis. Kuni õhtuni oli kõik rahulik (ka naabrimehe poole peal), umbes 20.30 paiku tuli meie uksepeale O, jällegi ei julge väita kui purjus või kaine ta oli, kindel on see, et alkoholi lõhna oli tunda kuid rääkis ta selgelt ja sai ka aru mis toimub. O palus raha laenu, selleks, et õlut osta. Vastas, kui oleks toitu palunud, siis ta oleks seda ka saanud, alkoholi jaoks raha ei olnud nõus andma. Naabri poolelt ei olnud ka hääli kuulda ja jäi arvama, et alkohol on nendel otsa saanud ja joomakaaslane lahkunud. Kui mingi asi siiski jäi kripeldama. Nimelt maja on puidust ja Aleksandri poolel mehed kogu aeg suitsetavad ja hirmsasti kardab, et nemad panevad maja põlema. Umbes kella 22.00 paiku läks magama. Ärkas öösel, vaatas kella. Kell oli 00.
11. Maja oli vaikne. Pani selga hommikumantli ja läks õue (lasi koerad toast jalutama). Kui öösiti õues käib, siis alati käib ka Aleksandri ukse poole. Tavaliselt öösiti põleb tal köögis tuli. Nii oli see ka sel päeval. Kui aknast sisse vaatas, siis nägi tugitoolis istuvat Aleksandrit. Vaatas teda mingi hetk aega ja siis ta keeras korra akna poole ja märkas, et tema käed olid verised. Ehmatas ja hakkas oma ukse poole minema ja kui oli juba ukse juures siis vaatas tagasi ja nägi, et Aleksandr on juba õues oma ukse juures. Aleksandr märkas teda ja teretas. Küsis, et mida sa siin öösel koperdad ja Aleksandr ütles, et peseb käsi. Läks tuppa. Ehmatas ikka päris kõvasti ja mõnda aega mõtles, mida edasi teha. Miskipärast jäi arvama, et Aleksandr tõmbas endal veenid läbi. Siis ajas üles * I, rääkis temale juhtunust ja tema ütles, et kutsuks politsei välja. Seda tegingi. Kui politsei patrull kohale jõudis, siis rääkis ka nendele sellest mida nägi. Patrull käis Aleksandri juures toas ära ja mõne aja pärast väljusid ja ütlesid, et kõik on korras ja et Aleksandr lihtsalt lõikas endale näpu veriseks. Rääkisid veidi juttu, politseinikud rääkisid, et toas on kolm inimest, kõik on kontaktivõimelised. Samuti rääkis keegi politseinikest, et G`il on samuti mingi imepisike haav. Siis 7 Ärakiri 1-11-5400 patrull hakkas juba kohalt lahkuma, kuid tulid auto juurest tagasi ja otsustasid uuesti G`it vaatama minna. Siis nad otsustasid kiirabi välja kutsuda ja O`i viiski kiirabi ära kuna tema vererõhk oli väga madal. Pärast seda läksi koju magama. Kolmanda mehe, kes oli Mašitševi juures, nimi on L ja perekonnanimi A (O) kuid perekonnanimes eriti kindel pole. Kui kella 09.00 paiku hommikul tööle sõitis, siis nägi seda meest juba Kastani kaupluse läheduses olevas metsas, seal kus joodikud kogunevad. Seega ka tunnistaja G.P kinnitab, et sel õhtul oli A.Mašitšev juures kolmeliikmeline seltskond ning seda, et politseile helistas tema, peale seda, kui öösel nägi A.Mašitševi veriseid käsi. Kohus leiab, et A.Mašitšev, O.G ja tunnistaja G.P ütlused kinnitavad, et A.Mašištsev ja O.G elasid koos *, tavaliselt said läbi normaalselt, tarvitasid tihti koos alkoholi. Nii A.Mašitšev kui O.G on kinnitanud, et ka sel päeval tarvitasid alkoholi, seda kinnitab ka tunnistaja L.O. A.Mašitšev ja O.G on mõlemad öelnud, et alkoholijoobes olles oli O.G vahel tüli noriv ja on ka eelnevalt kasutanud A.Mašitšev suhtes vägivalda. O.G kuriteosündmuse asjaolusid ei mäleta, oletab ainult, et võis ka seekord A.Mašitševi lüüa. A.Mašitšev on seega ainukeseks isikuks, kes sündmuste kohta ütlusi oskab anda. A.Mašitšev kinnitas kohtus korduvalt, et neil tekkis O.G`ga tüli, G lõi teda kahel korral rusikaga näkku ja seepeale kui ütles Gile halvasti ja hakkas tugitoolist püsti tõusma, G hakkas teda käsivarrega kägistama. Prokurör leidis, et A.Mašitšev ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna A.Mašitšev eeluurimisel ja kohtus on andnud erinevaid ütlusi – eeluurimisel, et G lõi teda ühel korral rusikaga ja kägistas käega, kohtus aga, et rusikaga toimus kaks lööki ja kägistamine oli käsivarrega.

§ 293

lg 1 ja § 289 lg 1 alusel kohus avaldas A.Mašitšev kohtueelses uurimises antud ütlused /tl 58/: „Mina käskisin tal minema minna. Tema sellepeale lõi mind ühe korra rusikaga näkku. Ütlesin talle vene keeles „suka“, mille tema haaras mul kätega kõrist ja hakkas mind kägistama.“ Peale seda A. Mašitšev kinnitas kohtus, et G lõi kaks korda näkku rusikaga, see vastab tõele. Võibolla väljendas ennast valesti, võib-olla uurija ei saanud aru. Tegelikult oli nii nagu kohtus rääkis. Kohus, hinnanud A.Mašitšev eeluurimisel ja kohtus antud ütlusi, leiab, et tegelikult A.Mašitševi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused ei erine oluliselt. Ütluste põhiasjaolud on samad – O.Gubernatorov lõi teda rusikaga ja peale seda kägistas käega. Kohus leiab, et ütluste erinevus detailides ei ärata kahtlust – kohtus selgitas A.Mašitšev korduvalt põhjalikult, kasutades ka kehakeelt, sündmuse asjaolusid ning seetõttu oli selgelt aru saada kuidas ja mis oludes kägistamine toimus. Eeluurimisel on A.Mašitšev ütlused löömise ja kägistamise kohta väga lühidad. Põhijoontes on aga A.Mašitšev koheselt peale sündmust rääkinud asjaoludest samamoodi kui kohtus. Kohus leiab, et A.Mašitšev ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja läbivaatuse protokollis olev A.Mašitšev välimuse kirjeldus ja tunnistaja G.P ütlused. Tl 48 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 18.10.2010 kell 12.10 on A.Mašitšev suhtes kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli 0,34 mg/l kohta. A.Mašitševi välimus väga määrdunud, vigastused, silmade punetus, pupillid väiksed, rektsioonikiirus häiritud, marrastused näol, kõne selge. Tl 49-51 on A.Mašitšev läbivaatuse protokoll, mille kohaselt tuvastati tal parempoolse * ja *. Parema käe nimetissõrme ja kesksõrme ühinemiskoha juures nimetissõrmel *, mille ümber *. Samuti on küünte alumistel pindadel *. Tunnistaja G.P kinnitas, et nägi, et A.Mašitšev`il oli silm sinine juba 17.10.2010 hommikul ja A.Mašitšev kinnitas ka ise, et O.G oli teda näkku löönud ka juba eelmisele hommikul. Nähtuvalt eelkirjeldatud tõenditest oli A.Mašitšev näol 18.10.2010 hommikul parempoolse *, * ja *. 17.10.2010 hommikul aga nägi tunnistaja G.P, et A.Mašitševi silm oli sinine, ilmselgelt ei oleks tunnistajale jäänud kahe silma vahele A.Mašitšev näol olnud veri. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad A.Mašitšev ütlusi, et O.G lõi teda näkku nii 17.10.2010 hommikul kui ka vahetult enne kuriteosündmust. 8 Ärakiri 1-11-5400 Prokurör leidis, et A.Mašitšev ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema kaelal ei ole jälgi, mis viitaks sellele, et O,.G teda kägistas. Kohus märgib, et A.Mašitševi läbivaatuse protokollis ei kajastu, et vaadeldud oleks ka A.Mašitšev kaela, samas on fotodelt näha, et A.Mašitševil on seljas jakk, mis on kõrgema kaelusega ja kaela sealt näha ei ole. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kas A.Mašitšev kaelal peale kuriteosündmust olid mingid jäljed või mitte. Samas A.Mašitšev ütluste kohaselt O.G kägistas teda käsivarrega, mis ei pruugi kaelale nähtavaid jälgi jättagi. Kohus leiab, et A.Mašitšev ütlusi sündmuste käigu osas kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid, milledelt on näha, et köögis on tõepoolest tugitoolid, millede läheduses on laud ja noatera, millega A.Mašitšev O.G`i lõi, leiti tugitooli esiselt vaibalt. Lähtudes eeltoodud tõendite kõrvutamisest leiab kohus, et A.Mašitšev ütlused sündmuse kohta on usaldusväärsed, sest A.Mašitšev ütlusi kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutus ja kohtule esitatud tõendid. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et 17.10.2010 * köögis O.G kasutas A.Mašitšev suhtes füüsilist vägivalda – lõi teda rusikaga näkku ja kägistas käevarrega. Samas kinnitas A.Mašitšev, et kui O.G teda käega kägistas, siis tundis ta lämbumise tunnet ning ohtu oma elule ja tervisele. Seega loeb kohus tõendatuks, et 17.10.2010 pani O.G A.Mašitšev suhtes toime õigusvastase ründe (teise isiku löömine ja muu kehaline väärkohtlemine, mis tekitab valu on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu). Seega on tõendamist leidnud, et A.Mašitšev viibis 17.10.2010 * köögis hädakaitseseisundis, sest tema tervise vastu toimus vahetu õigusvastane rünne. A.Mašitšev on kinnitanud, et noaga lõi O.G, sest tahtis, et G ta kaela lahti laseks, seega tegutses enda kaitsmiseks. Nüüd tuleb kohtul hinnata, kas A.Mašitšev kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. KarS § 28 lg 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. A.Mašitšev kasutas O.Gõigusvastase ründe tõrjumiseks nuga - ta lõi O.G noaga ühel korral. A.Mašitšev haaras noa samal ajal kui O.G teda kägistas. Nuga oli A.Mašitšev käeulatuses köögilaual. A.Mašitšev liikuda ei saanud, kuna ta oli O.Gubernatrov haardes. Samal ajal A.Mašitšev tundis lämbumise tunne. O.G arvas ka ise kohtus, et kuna A.Mašitšev ei ole terve inimene, siis tal ei olnud jõudu, et püsti tõusta. Nii sündmuse tehiolude kirjeldusest kui ka kohtusaalis süüdistatava ja kannatanu vaatlusest ilmnes, et O.G jõud käis A.Mašitšev jõust üle, ründaja kägistas rünnatavat. Kohus leiab, et sellises olukorras olles ei olnud A.Mašitšev`il võimalik mingit muud kaitsevahendit valida, kui see, mis oli tema käeulatuses – köögilaual olev nuga. Mašitšev on kinnitanud, et G hoidis ta kõri ümber oma paremat käsivart, ise aga asus tema vasakul küljel ja nii ta G`it vasakusse külge noaga torkaski, et G haarde lahti laseks. Kohus leiab, et eksperdiarvamuse esimene ja neljas punkt kinnitavad A.Mašitšev ütlusi olukorra ja kitsetegevuse käigu kohta - eksperdiarvamuse kohaselt O.G`il diagnoositi vasakul pool ülakõhus kõhuõõnde tungis torke-lõikehaav ning on alust arvata, et löögisuund võis olla eest-taha põikisuunaliselt alla. Kohus leiab, et kuna O.G hoidis A.Mašitševi kinni, siis A.Mašitšev`il ei olnud võimalust valida, kuhu ta O.G`i lööb. See noalöök lõpetas A.Mašitšev suhtes O.G poolt vahetult toime pandava õigusvastase rünnaku. A.Mašitšev kinnitas, et O.G lasi peale noalööki ta lahti ja läks teise tuppa magama. Prokurör leidis, et A.Mašitšev tegevus oli kantud ka kättemaksust, mida kinnitavad tema eeluurimisel antud ütlused. Kohus avaldas

§ 293lg 1 ja § 289 lg 1 alusel A.Mašitšev eeluurimisel antud ütlused /tl 59/: „O.

G`i lõin noaga sellepärast, et tahtsin, et ta mu kõri lahti laseks ja sellepärast, et olin tüdinenud tema mõnitamistest“. Peale ütluste avaldamist kinnitas Mašitšev, et muidugi see vihastas teda, et ta enne seda juba mitu korda tegi sedasama, et lööb mitte millegi eest, ta on väga impulsiivne, võib lüüa. Löömise põhjuseks 9 Ärakiri 1-11-5400 ei olnud kättemaks, lihtsalt tahtis, et ta laseks lahti kaela. Mittemingisugusest kättemaksust pole juttu. Kohus leiab, et A.Mašitšev ütlustest ei saa teha järeldust, et O.G noaga löömine oli kättemaks. Hinnates tekkinud olukorda, saab kindlalt öelda, et noaga lüües kaitses A.Mašitšev end õigusvastase ründe vastu. A.Mašitšev kinnitas kohtuistungil korduvalt, et noaga löömise eesmärk oli see, et O.G ta kõri lahti laseks. Loomulik on aga ka see, et A.Mašitšev oli tüdinenud O.G. vägivallatsemisest, O.G. poolt vägivalla kasutamine oli kord juba viinud selleni, et A.Mašitšev ta oma elukohast ära ajas. Hiljem nad siiski leppisid ja O.G asus taas A.Mašitšev juurde elama. Eelnevad tülide kirjeldused näitavad, et oli toimunud O.G poolt A.Mašitšev löömine, mille järel A.Mašitšev O.G suhtes vägivalda ei kasutanud. Seekord kujunes olukord aga juba ohtlikumaks, peale näkku löömist tasus O.G A.Mašitševi kägistama, mispeale viimane tundis lämbumise tunnet. A.Mašitšev lõi O.G`i vahetult õigusvastse ründe ajal, mil oli olemas oht tema tervisele ja seetõttu saab öelda, et A.Mašitšev tegevus oli kantud enda kaitsmise soovist, sest muul viisil tal rünnet tõrjuda ei õnnestunud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Mašitšev tegu ei ole õigusvastane, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis, tõrjudes O.G poolt tema suhtes toime pandavat vahetut õigusvastast rünnet enda tervisele, ületamata hädakaitse piire. Seetõttu tuleb A.Mašitšev süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks mõista. Tsiviilhagi puudub. Tõkend A.Mašitšev on kahtlustatavana kinni peetud 18-19.10.2010 /tl 44-46/. Vabastamisel on A.Mašitšev suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 46, 61/, mis tuleb tühistada. Kohus leiab, et A.Mašitšev`ile ei ole kriminaalmenetlusega kahju tekitatud, temalt ei võetud alusetult vabadust - ei esine „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatuid kahju hüvitamise seaduse“ § 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse aluseid, kuna eelnimetatud seaduse § 1 lg 1 p 2 sätestab, et alusetult vabaduse võtmisega on kahju tekitatud isikule, kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega. A.Mašitšev oli küll kahtlustatavana kinni peetud, kuid ei vabastatud seoses kahtluse äralangemisega, vaid seoses sellega, et tema kui kahtlustatava suhtes kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. A.Mašitšev on sundtoomise korras kinni peetud 01.06.2011 kell 07.20-10.25 ja 02.06.2011 kell 07.20-03.06.2011 kell 10.57. Vastavalt „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatuid kahju hüvitamise seaduse“ § 1 ei ole sundtoomise korras kinnipidamine aluseks, mis tekitaks isikule õiguse hüvitise saamiseks, sest sundtoomise korras kinnipidamist ei saa lugeda isikult alusetult vabaduse võtmiseks, kuna A.Mašitšev oma käitumisega tingis selle, et ta tuli kohtuistungile tuua sundtoomise korras. Eesti Haigekassa. Tl 33 on Eesti Haigekassa teatis, et kriminaalasjas nr 10250102055, milles on kannatanuks O G, seoses on Eesti Haigekassa kannatanule 18.10.2010 tekitatud tervisekahjutuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajatele alljärgnevalt: SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve nr CX 298324 alusel 55 854 krooni 99 senti s.o 3569,78 eurot. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb peale kohtuotsuse jõustumist asitõendid – tühi 2 l õllepudel Prezidenti Pilsner, tühi 0,5 l viina pudel Aus viin ja plekktops /tl 6-7/, noatera ja noa käepide /tl 3436/ mis asuvad Lääne Prefektuuri asitõendite hoiuruumis /tl 14-15, 37-38/, hävitada. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud

§ 173

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 181lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

10 Ärakiri 1-11-5400 Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale A. Rüütel A.Mašitšev kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 57,53 eurot /tl 98/ ja kohtumenetluse makstud tasu 345,14 eurot, kokku 402,67 eurot. 2.

§ 175

lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses Isiku ekspertiisi nr 61 03.02.2011 teostamisega tekkinud kulu 61 eurot /tl 30/. 3. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 6 eurot 53 senti /tl 92/. Erikulud Vastavalt

§ 173

lg 1 p 2 on kriminaalmenetluse kuluks erikulu ja vastavalt

§ 176

lg 1 p 1, 2 on erikuludeks menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud ja sundtoomise kulud. Vastavalt

§ 173lg 3 hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud.

25.05 ja 26.05 pidi käesolevas kriminaalasjas toimuma kohtuistung, aga süüdistatav A.Mašitšev oli alkoholijoobes, siis kohus lükkas istungi edasi, kuid mõlemal päeval pooltunni eest tasus kohus advokaadile tasu, kokku 76,70 eurot. A.Mašitševil tuleb see kulu riigile hüvitada. Kuna A.Mašitšev ilmus kohtuistungile alkoholijoobes, tegi kohus määruse A.Mašitšev sundtoomiseks kohtuistungile ning politsei toimetas A.Mašitševi sundtoomise korras kohtuistungile. Lääne Prefektuur esitas kohtule sundtoomise kulude õiendi, mille kohaselt 02.06.2011 kell 07.35 aadressilt Ridala vald * * toimetati aadressile Haapsalu Lossiplats 4 sundtoomise korras A.Mašitšev. Sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna ja kulu 23,58 eurot. See kulu tuleb A.Mašitšev`il Lääne Prefektuurile hüvitada. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS §2 lg 2, § 28, § 118 p 1,

§ 173lg 1 p 1, 2, lg 2, 3, § 175, § 176, § 181 lg 1, § 314.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 11