1-10-2519/23

(09240103130)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi Ramil Umjarovi süüdistus KarS § 114 p 4, 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. septembri 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ramil Umjarov Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Ramil Umjarov elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood:
2. varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1,2,4; 340 lg 2 p 2 tühistada Viru Maakohtu
3. septembri 2010 kohtuotsus osaliselt, see on Ramil Umjarovi süüditunnistamises KarS § 114 p 5 järgi ning talle KarS § 114 p 4, 5 järgi mõistetud karistuse osas. Mõista Ramil Umjarov KarS § 114 p 5 järgi õigeks. Karistada Ramil Umjarovit KarS § 114 p 4 järgi 12 aastase vangistusega. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Ramil Umjarovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Ramil Umjarovi kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 680.29 EUR jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
4. veebruaril 2011 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. veebruarist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. veebruarist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
9. septembri 2010 otsusega mõisteti Ramil Umjarov süüdi ja karistati KarS § 114 p 4, 5 järgi 13-aastase vangistusega. Karistusaja hulka arvati R. Umjarovi eelvangistuses viibitud aeg
10. septembrist 2009 kuni
11. septembrini 2009, s.o 2 päeva, lõplikult ärakandmisele kuulub 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust karistuse kandmise algusega
12. detsembrist
13. Maakohus arutas R. Umjarovile KarS § 114 p 4, 5 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda on varem kohtu poolt karistatud tapmise toimepanemise eest,
14. juulil 2009 ajavahemikul 17.30 kuni 20.00, viibides L. Z. külas aadressil Narva XXX, peale ühist alkoholi tarvitamist, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, nõudis kannatanult raha, sidus viimase käed juhtmetega kinni, peale mida lõi teda tapmise eesmärgil noaga kaela piirkonda, seejärel otsis korteri läbi, kuid raha ei leidnud. Kaela tungiva torkehaava suurte veresoonte vigastuse tõttu sellele järgneva massiivse välise ja sisemise verejooksuga kannatanu suri sündmuskohal. Süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt, L. Z. tapmises, kuid ei tunnistanud end süüdi röövimise motiivis. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteos tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Eelkõige süüdistatava enda ütlustega, sündmuskohalt leitud süüdistatavale kuuluva DNA-ga, tunnistajate ütlustega selle kohta, et hukkunu kiitles igal pool, et on korteri müügist rikkaks saanud, sündmuskohal avastatud segadusega, mis viitab, et korteris olevates kappidest midagi otsiti, samuti süüdistatava eeluurimisel antud puhtsüdamliku süü ülestunnistusega, on tõendatud, et tapmine oli seotud röövimisega. Kohus 2 pidas ebatavaliseks 19-aastase vanusevahega vanema naise ja noormehe suhtlemist. L. Z. ja süüdistatav tutvusid baaris XXX ning suhtlemine seisnes valdavalt ühises alkohoolsete jookide tarvitamises. Süüdistatav tunnistab ka intiimsuhteid L. Z. . Süüdistatava versioon, et ta lõi L. Z. noaga kaela vastureaktsioonina L. Z. löögile kubemepiirkoda, on ümber lükatud L. Z. kehalt leitud muude vigastustega – verevalumitega pea vasaku oimu-kiiru piirkonna pehmetes kudedes, verevalumitega parema silma ülalaul, rindkere eespinnal paremal pool, marrastustega paremal põsel, ülahuulel paremal pool ja lõual vasakul pool. Tulenevalt eksperdi arvamusest on kõik L. Z. surnukehal leitud vigastused tekkinud elupuhuselt lühikest aega enne surma, vigastuste tekitamise järjestus pole määratav. Süüdistatav ise ei tunnistanud muude kehavigastuste tekitamist L. Z. , kuid eksperdi arvamusele tuginevalt võib teha järelduse, et süüdistatav peksis kinniseotud L. Z. enne talle surmava noalööki tekitamist. Nimetatud kohtu järeldus riimub süüdistatava omakäelise puhtsüdamliku süü ületunnistusega, millest nähtub, et süüdistatav sidus L. Z. kinni ning nõudis talt raha. Süüdistatav ei suutnud kohtule seletada, miks ta andis sellise sisuga puhtsüdamliku ülestunnistuse politseitöötajale. Elektrijuhet, millega olid seotud L. Z. käed, oleks vaieldamatult kergem lahti siduda, kui noaga läbi lõigata, mis samuti seab kahtluse alla süüdistatava versiooni, et ta tõi köögist noa, et juhe läbi lõigata. Kohus leidis, et nuga oli toodud just L. Z. löömiseks. Süüdistatav kinnitas kohtulikul uurimisel, et korteris oli tema poolt tekitatud segadus, kuna ta otsis kaltsu, millega L. Z. tekitatud haava siduda või kinni suruda. Kohus suhtus nimetatud versiooni kriitiliselt, kuna sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle juurde kuuluvast fototabelist nähtuvalt olid kappidest ja sahtlitest välja visatud praktiliselt kõik riided ja muud esemed. Haava kinnisurumiseks või kinnisidumiseks piisanuks esimesest ettejuhtunud riietükist, sellele vaatamata on korteris läbi otsitud kõik kapid ja sahtlid, mis viitab sellele, et süüdistatav otsis väärtuslike esemeid või raha. Kohus märkis, et süüdistatav pani toime juba teise tapmise, mille asjaolud on sarnased eelmisega. Mõlema tapmise puhul murdus süüdistatava poolt relvana kasutatud kööginuga, mis viitab sellele, et süüdistatav lõi oma ohvreid kaela suure jõuga, soovides kindlalt ohvrite surma saabumist. Sellele viitab ka asjaolu, et süüdistatav lõikas oma kätt sama noaga ning jättis sündmuskohale oma bioloogilist materjali. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süüdistatava isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav pani toime jõhkra I raskusastme kuriteo. Süüdistatavat on varem kolmel korral kohtulikult karistatud, sh tapmise eest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, kuigi see kahetsus on paljasõnaline ning süüdistatav ei tunnistanud end süüdi kogu esitatud süüdistuse ulatuses. Kohus oli seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb süüdistatavat karistada pikaajalise reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel samuti, et kannatanu oma käitumisega soodustas kuriteo toimepanemist. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Umjarov palub tühistada maakohtu otsuse ning kvalifitseerida apellandi poolt toimepandu ümber KarS § 115 järgi ja vähendada talle mõistetud vangistuse pikkust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt andis apellant tunnistusi, et sidus L. Z. käed kinni tema palvel, kuna L. Z. tegi talle ettepaneku intiimvahekorda astumiseks seotud kätega. Kuna 3 apellant oli sidunud L. Z. käed kinni liiga kõvasti, palus L. Z. lõdvemaks lasta, kuid sidumiseks kasutatud elektrijuhet ei õnnestunud kohe lahti siduda; apellant läks kööki noa järele, et juhe läbi lõigata, kuid tagasi tulles lõi L. Z. teda jalaga kubemepiirkonda, tekitades apellandile väljakannatamatut valu, mille tõttu läks tal silme ees mustaks, ta tõmbus kägarasse ja lõi L. Z. näkku selle käega, milles oli nuga. Pärast selgus, et ta oli L. Z. löönud kaelapiirkonda. Kui L. Z. hakkas korisema ja vajus diivanilt maha, tuli apellant mõistusele ning proovis talle esmaabi anda, tõi külmkapist jääd ja hakkas otsima sidemeid vm räbalaid, et abi osutada. Selle käigus paiskas ta ka korteris kapid segi. Kuna apellant meditsiinis tugev ei ole, siis L. Z. suri. Apellant istus köögis, sai aru, mida oli toime pannud ning ehmus ja seetõttu ei kustunud kiirabi. Verevalumid olid L. Z. näol ja kehal varasemast ajast. L. Z. tarvitas alkoholi ja tal oli suhteid paljude meestega, joobeseisundis käitus ta ebaadekvaatselt, võis solvata ja lüüa. Ka tunnistaja A. K. sõnul oli L. Z. päev enne tapmist joonud koos meestega, kellega oli tutvunud XXX baaris, kus ta pidevalt jõi teiste arvel. Apellant sooritas tapmise äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile L. Z. poolne vägivald, ja apellandi poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Apellandil ei olnud soovi L. Z. vara hõivata. Korteris olid väärtasjad ja raha, kuid apellant ei võtnud midagi. Mõistetud karistus on liiga karm. Apellant kahetseb toimepandut siiralt, see ei ole paljasõnaline. Apellant töötas enne kriisi ametlikult ning hiljem mitteametlikult. Tema abi vajavad nägemisinvaliidist ema, väike poeg ja õppiv õde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi R. Umjarov esitatud apellatsiooni juurde ja palus see rahuldada. R. Umjarovi kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele R. Umjarovi süüditunnistamises KarS § 114 p 5 ja talle KarS § 114 p 4, 5 järgi mõistetud karistuse osas kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega tunnistada R. Umjarov süüdi KarS § 114 p 5 järgi, s.o tapmises, mis on toimepandud seoses röövimisega. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise kui ka röövimise teokoosseisu. Sisuliselt tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes seejuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R. Umjarov nii maa- kui ka ringkonnakohtus andnud ütlusi, et tal puudus igasugune soov L. Z. kuulunud asjade omastamiseks. Süüdistatava arvates kinnitab tema sõnu ka asjaolu, et pärast kannatanu surma korterist lahkudes, ta kannatanule kuuluvaid esemeid kaasa ei võtnud. Tema ei olnud teadlik, et kannatanu on oma korteri maha müünud ning saanud müügitehingu tulemusena suurema summa raha. 4 Ringkonnakohus leiab, et R. Umjarovi ülaltoodud ütlusi, ei ole kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega tõsikindlalt ümberlükatud. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et korteris olid naiste kullast kõrvarõngad, samuti rahakott milles oli sularaha. Ka oli korteris olmetehnikat s.h telefon. L. Z. poja ja tütre ütluste kohaselt korterist midagi kaduma ei läinud ja mingeid materiaalseid nõudmisi neil R. Umjarovi suhtes ei ole. Ülatoodud tõendid kinnitavad ringkonnakohtu arvates üheselt süüdistatava sõnu, et tema L. Z. korterist midagi kaasa ei võtnud. Seega, kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid, et R. Umjarov oleks omastanud L. Z. kuuluvat vara, siis ei ole ka R. Umjarovi tegevuse objektiivse külje alusel võimalik teha järeldust, et süüdistataval esines tahe röövida kannatanu vara. Maakohus on R. Umjarovi KarS § 114 p 5 järgi süüdimõistmisel arvestanud tunnistajate A. A. , A. Z., V Ž. ja A. K. ütlustega, milliste kohaselt rääkis L. Z. alkoholi tarvitanuna kõigile oma korteri müügist ja selle eest saadud rahast ning teinud nimetatud ütlustest järelduse, et L. Z. rääkis sellest ka R. Umjarovile. R. Umjarov on oma teadlikkust L. Z. korteri müügist ja selle eest saadud rahast kategooriliselt eitanud. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka tunnistajate ülalesitatud ütlused veel alust väiteks, et L. Z. tõepoolest korterimüügist ka R. Umjarovile rääkis. Seega puuduvad kriminaalasjas tõsikindlad tõendid selle kohta, et R. Umjarov oleks üldse olnud teadlik raha olemasolust L. Z. . Kohus on lugenud R. Umjarovi süü tapmises seoses röövimisega, tõendatuks L. Z. korteris valitsenud segadusega, mis viitab kohtu arvates sellele, et R. Umjarov on korteris otsinud nimelt L. Z. kuulunud sularaha. R. Umjarov on selgitanud, et pärast L. Z. kehavigastuse tekitamist, otsis ta korterist sidet, et osutada L. Z. esmaabi. Ringkonnakohus möönab, et taoline süüdistatava selgitus on väheveenev. Samas ei anna korteris valitsenud segadus veel alust väiteks, et süüdistatav otsis korterist L. Z. kuulunud sularaha. Ringkonnakohtu arvates ei saa välistada, et segaduse korteris oli põhjustanud eelnevalt L. Z. ise või temaga varasemalt korteris koosviibinud isikud. Pealegi ei saanud R. Umjarov, asudes L. Z. korteris sularaha otsima, juhul kui ta selle olemasolust üldse teadlik oli, olla kuidagi veendunud, et kannatanu ei hoia saadud raha pangas. Kui järgida kohtuotsuse loogikat, et R. Umjarov kasutas L. Z. suhtes vägivalda viimase sularaha enda valdusesse saamiseks, siis jääb ringkonnakohtu arvates arusaamatuks, miks ei selgitanud süüdistatav esmalt välja, kas kannatanu hoiab raha kodus või pangas ning asus koheselt raha otsima kannatanu korterist. Maakohus on põhistanud R. Umjarovi süüditunnistamist KarS § 114 p 5 järgi ka süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud süü puhtsüdamliku ülestunnistusega. Tõepoolest on R. Umjarov
15. detsembril 2009 esitanud kirjalikult puhtsüdamliku ülestunnistuse, milles ta tunnistab, et sidus L. Z. käed kinni ning hakkas temalt seejärel raha nõudma. KrMS mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles 5 ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. Kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Käesoleval juhul on R. Umjarov pärast puhtsüdamliku ülestunnistuse esitamist küll
16. detsembril 2009 ülekuulatud, kuid nimetatud ülekuulamisel on süüdistatav eitanud L. Z. vara omastamise tahtlust. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd R. Umjarov ei ole tema suhtes läbiviidud ülekuulamistel kordagi kinnitanud kannatanule kuuluva vara omastamise tahtlust, siis puudus maakohtul kohtuotsust tehes seaduslik alus tugineda R. Umjarovi kõnealusele tekstile kui tõendile. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda R. Umjarovi soovi omastada L. Z. raha kuidagi kannatanul esinenud vigastused ja nende arv. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole kinnitamist leidnud R. Umjarovile süüks arvatud KarS § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne ja subjektiivne teokoosseis ning seetõttu tuleb R. Umjarov nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on R. Umjarovile karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Seejuures on maakohus arvestanud süüdistatava vastutust kergendava asjaoluna ka süü puhtsüdamlikku kahetsust, millise mittearvestamisele kohtu poolt on viidanud R. Umjarov. Samas, kuivõrd käesoleva otsusega mõisteti R. Umjarov õigeks KarS § 114 p 5 järgi, s.t vähenes talle esitatud süüdistuse maht, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada ka süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistust. Ringkonnakohus ei nõustu R. Umjarovi poolt apellatsioonis esitatud taotlusega kvalifitseerida tema käitumine KarS § 115 järgi provotseeritud tapmisena. R. Umjarovi ütluste kohaselt tegi L. Z. talle ettepaneku sugulisse vahekorda astumiseks, kusjuures kannatanu soovis, et tema käed eelnevalt kinni seotaks. R. Umjarov nõustus L. Z. ettepanekuga ning siduski tema käed kinni. Kuivõrd R. Umjarov sidus käed liiga tugevalt palus kannatanu käed uuesti lahti siduda. Kuna L. Z. käsi ei olnud võimalik lahti siduda, tõi ta köögist noa, et käed köidikutest lahti lõigata. Sellel momendil kui ta asus köidikuid lahti lõikama, lõi L. Z. aga ootamatult teda jalaga kubeme piirkonda. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal valus, ta tõmbus küüru ja samal ajal lõi vastureaktsioonina noaga L. Z. . Mingeid muid vigastusi tema L. Z. ei tekitanud. KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, mis on toimepandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Seega nimetatud paragrahvi esmaseks objektiivset teokoosseisu iseloomustavaks koosseisutunnuseks on tugeva hingelise erutuse seisundi olemasolu isikul. Tugeva hingelise erutuse seisund kujutab endast kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud seisundit, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. 6 Ringkonnakohus leiab, et R. Umjarovi ütlused tema jalaga löömise kohta L. Z. poolt, mille tõttu tekkis tal tugeva hingelise erutuse seisund, on paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad. R. Umjarovi enese ütluste kohaselt ei olnud neil L. Z. koosviibitud aja jooksul mingit tüli. Veelgi enam, L. Z. tegi R. Umjarovi ütluste kohaselt talle ettepaneku astuda seksuaalvahekorda. Taolistest süüdistatava enese ütlustest lähtuvalt peab ringkonnakohus ebaveenvateks R. Umjarovi ütlusi tema löömise kohta. Pealegi ei ole R. Umjarovi kaitseversioon ringkonnakohtu arvates ka eluliselt usutav. Lähtudes R. Umjarovi ütlustest jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks pidanuks L. Z., kes hetk varem teeb R. Umjarovile ettepaneku astuda temaga sugulisse vahekorda, teda jalaga lööma. Ka ei ole eluliselt usutav, et L. Z. löönuks jalaga isikut, kes asub tema enese palvet, vabastada tema käed, täitma. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad R. Umjarovi eeltoodud ütluste ebausaldusväärsust ka kohtumeditsiini eksperdi arvamus, mille kohaselt esines kannatanul lisaks kaela tungivale haavale, mis oli vahetuks surma põhjuseks, hulgaliselt ka muid peapiirkonnas asuvaid kehavigastusi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on aga vastuvaidlematult tõendamist leidnud, et ka nimetatud vigastused tekitas kannatanule R. Umjarov. Aarne Sarjas Mati Kartau 7 Tiit Lõhmus