lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust. 1
alusel 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 06.05.2003.a Võru Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 8 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 3 aastat 5 kuud vangistust; 5) 30.05.2007.a Tartu Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 3200 krooni; 6) 13.06.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud; 7) 12.11.2008.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mis
Karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta 8 kuud vangistust, pöörati täitmisele Tartu maakohtu 08.09.2009.a määrusega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Kiur Nogo tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et Kiur Nogo ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Kiur Nogol on 15 kehtivat distsiplinaarkaristust alates 08. detsembrist, mis on suhteliselt suur arv. Nogo on kolmel korral viibinud kriminaalhooldusel, mis on lõppenud negatiivselt. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust kuritegude eest, mis tehtud katseajal. Kiur Nogo on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et ta ei ole isik, kes sobiks kriminaalhooldusele. Nogol ei ole vabaduses kohta, kuhu tööle minna. Tal puuduvad majanduslikud vahendid, et end ausalt ära elatada. Kaitsja leiab, et Kiur Nogo võiks vabastada enne tähtaega. Tema kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Tal on vabaduses kindel elukoht vanemate juures. Sugulased toetavad teda, lähedastega suhted head. Tal on mitu eriala, kuid kaitsja arvates Kiur Nogo antud momendil ei saa töötada, kuna tal on halb tervis. Ta ei ole vanglas saanud piisavalt vajalikku ravi. Seda on võimalik saada vabaduses. Distsiplinaarkaristused on tingitud tema halvast tervisest, ta on impulsiivne inimene. Sotsiaalprogrammides pole saanud kinnipeetav osaleda temast sõltumatutel põhjustel. Kiur Nogo ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Rikkumised vanglas on olnud tal selleks, et tähelepanu võita – muidu ei osutataks kinnipeetava hinnangul talle piisavat arstiabi. Vabanedes vahetaks ta elukohta, et vähem kokku puutuda vanade tuttavatega. Alkoholi tarvitamisest proovib kinnipeetav edaspidi hoiduda. Ta tahaks kõigepealt tegeleda enda terviseprobleemidega ja paranedes tööle asuda.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kiur Nogo on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kiur Nogo ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud erinevate karistustega ja antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses. See ei ole mõjutanud teda seaduskuulekale käitumisele. Ta on kandnud varem ka vangistust, kuid endiselt jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimati asendati tema vangistust üldkasuliku tööga, kuid Kiur Nogo ei sooritanud tööd määratud ajal ja rikkus ka kontrollnõudeid, mistõttu Kiur Nogo oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks pani ta toime uued kuriteod, mille eest kannabki käesoleval ajal karistust. Ka vangistuse ajal ei ole suutnud Kiur Nogo käituda nõuetekohaselt. Teda on küllaltki lühikese aja jooksul karistatud distsiplinaarkorras kinnipeetava isikliku toimiku andmetel vähemalt 15-l korral. Kinnipeetava enda selgitustest nähtub, et peale kohtule teadaolevate karistuste on teda veel karistatud ja viimati alles 25.05.2011.a. Rikkumised on olnud valdavalt seotud allumatusega vanglaametnikele. Kiur Nogo suhtes on kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kiur Nogo käitumisest nii kriminaalhoolduse ajal kui ka vangistuses nähtub, et ta ei ole valmis täitma tema suhtes kehtestatud nõudeid ega tegema koostööd ametnikega, mistõttu kriminaalhooldus ei ole tema suhtes piisav, tagamaks tema seaduskuuleka käitumise vabaduses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.