4-11-573/10

Väärteoasi nr 4-11-573 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2011 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-11-573 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Valentina Michelson Väärteoasi Maksim Ossipenko kaebus Keskkonnainspektsiooni 03.01.2011 otsuse peale väärteoasjas nr 03028110, millega temale Kalapüügiseaduse § 234 lg 1 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 60 eurot Väärteoasja arutamise aeg 18.04.2011 avalikul kohtuistungil Keskkonnainspektsiooni esindaja Ivo Kask Kaebuse esitaja Maksim Ossipenko isikukood: 38703212231, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus Istungil osalenud isikud OTSUSTAS: Rahuldada Maksim Ossipenko kaebus ning tühistada Keskkonnainspektsiooni 03.01.2011 otsus väärteoasjas nr 03028110, millega Maksim Ossipenkole Kalapüügiseaduse § 234 lg 1 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus väärteoasjas nr. 03028110 otstarbekuse tõttu. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 20.05.2011 kell 15.
2. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 1 02.12.2010 koostati väärteoprotokoll Maksim Ossipenko kohta selles, et Maksim Ossipenko edastas 01.06.2010 oma allkirjaga kinnitatud püügipäevikulehel, kus ebaõigeid kandeid läbi ei ole kriipsutanud ning muudetud sissekannete juures puuduvad loa omaniku initsiaalid. Maksim Ossienko on rikkunud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a. määruse nr.104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 9 lg 1 ja lg 2 korda. Väärteoga tekitatud kahju puudub. Maksim Ossipenko kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm esitas vastulause väärteoasjas nr. 0302810 väites, et Maksim Ossipenko ei ole temale süüks arvatud väärtegu toime pannud. Ta kinnitas esitatud andmed koheselt oma allkirjaga. Matemaatilise arvutusvea tegemine ja selle parandamine püügipäevikus kohe enne allkirjastamist ei vasta küll täielikult määruse § 9 lg 2 nõuetele, kuid oma olemuselt ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis täidaks täielikult KpS § 23` 4 lg 1 toodud väärteokoosseisu. Inimliku arvutusvea parandamisega ei rikkunud M. Ossipenko originaalkandeid ega nende sisu ning ei edastanud ebaõigeid kandeid. Parandamata algandmete liitmisel saadud summad on vastavuses parandatud tulemusele ning õiged ja peale Maksim Ossipenko selgituste arvustusvea tekkimise kohta ei ole kohtuvälises ega väärteomenetluses kohtus kogutud muid tõendeid, mis annaksid aluse M.Ossipenko selgituse ümberlükkamiseks. Keskkonnainspektsiooni kohtuvälise menetleja otsusega 03.jaanuarist 2011 määras Keskkonnakaitse vaneminspektor Margus Piirson Maksim Ossipenkole Vabariigi Valitsuse 31.03.2001 määruse § 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 9 lg 1 ja lg 2 korra rikkumise eest karistuseks Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Kohtuistungil Maksim Ossipenko jäi oma kaebuse juurde ja selgitas, et arvude liitmisel tekkinud arvutusvea parandas ta koheselt ja kirjutas allkirja. Kuna parandus tehti vahetult enne allakirjutamist ei pidanud M.Ossipenko vajalikuks täiendavalt initsiaale lisada. Ta ei esitanud tahtlikult valeandmeid ega varjanud õigeid andmeid. Oma eksimusest on M.Ossipenko aru saanud ja edaspidi toimib ta vastavalt kehtestatud korrale. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et formaalselt on Maksim Ossipenko rikkunud Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a. määruse nr.104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 9 lg 1 ja lg 2 korda. Nimelt M.Ossipenko selgitustele vastavalt tõmbas ta maha arvutusvea tõttu valesti kirjutatud summa, tegi seda rohkem kui ühe mahatõmbejoonega ja kirjutas koheselt õige summa. Parandused kinnitas oma allkirjaga koheselt veidi allpool. Kuna allkirjastamine toimus vahetult peale paranduste tegemist siis initsiaale ta täiendavalt ei kirjutanud. M.Ossipenko selgitusest nähtub, et püügipäevikus kajastatud summad vastavad Maksim Ossipenko poolt kirjutatud liitmise teel saadud summale ja kohus ei tähelda varjamise ega võltsimise ilminguid, kuna sellekohased tõendid täielikult puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuses täheldatu: Maksim Ossipenko on muutnud rannapüügipäevikusse märgitud särje kogus kokku, ahvena kogus kokku ja koha kogus kokku - ei vasta väärteomenetluse käigus kogutud faktilistele asjaoludele. Väärteomenetluse käigus ei ole kohtuväline menetleja kogunud täiendavaid tõendeid rannapüügipäeviku täitmise faktiliste asjaolude kohta ja kohtumenetluse käigus nimetatud asjaolusid kontrollida ei ole võimalik. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitu: süü ja õigusvastasuse puudumise kohta O. I. - ei ole käesoleva väärteoasja sisuks ja seetõttu jätab kohus nimetatud lõigu välja väärteootsusest, kuna vastavaid parandusettepanekuid võimaliku eksimuse kohta kohtuvälise menetleja poolt ei ole esitatud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga Keskkonnainspektsiooni 03.01.2011 otsuses väärteoasjas nr 03028110 selles, et M.Ossipenko käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohus leidis, et M.Ossipenko selgitas puhtsüdamlikult juhtunu 2 asjaolusid ja väljendas kahetsust püügipäeviku täitmisel esinenud eksimust arvutusvea vigade parandamisel ja edaspidi on ta püügipäeviku täitmisel korrektne. Kohtuväline menetleja on oma väärteootsuses alusetult ignoreerinud tõendina Maksim Ossipenko ütlusi toimunu kohta, kus ta selgitas matemaatilise arvutusvea parandamist. Nimetatud ütluste ümberlükkamise kohta tõendeid ei ole kogutud. Seega on menetlusaluse isiku käitumises KarS §57 lg 1 p 3 täheldatud kergendavad asjaolud. M.Ossipenko kohta koosatud väärteoprotokollis kajastub, et väärteoga tekitatud kahju puudub. Seega esineb tema käitumises KarS § 57 lg 2 täheldatud kergendav asjaolu- kahju puudumine. Kohus juhindub menetlusaluse isiku käitumise hindamisel antud väärteoasjas KarS § 56 lg 1 sellest et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nii kohtuvälise menetluse kui ka kohtumenetluse käigus ilmnes, et M.Ossipenko toimingud rannapüügipäeviku täitmisel ei toonud kaas varalist kahju, mistõttu on põhjendatud märkida, et tema süü ei ole suur ja ei takistanud ega varjanud järelevalve teostajaid ametnikke. Kohtuvälise menetleja otsuses Maksim Ossipenkole karistuseks rahatrahvi määramisel puudub vähimgi põhjendus selles, miks on M.Ossipenkole vaja määrata tema eksimuse eest, millega ei kaasnenud varalist kahju just sellises suuruses rahatrahv ja miks ei saa isikut mõjutada otstarbekuse kaalutlusel – nagu nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud küllaldaselt põhjendatud argumentidele tuginedes. Vastavalt VTMS § 30 sätetele tuginedes on kaalutletud otstarbekuse tõttu võimalik lõpetada väärteomenetlus isegi siis, kui menetlusalune isik on vabatahtlikult hüvitanud väärteoga tekitatud kahju. §
3. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, väärteoga tekitatud kahju hüvitamise või alaealiste komisjonile väärteoasja materjalide üleandmise korral