← Eesti

1-10-2449/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.märts 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 28.veebruar 2011.a. Kriminaalasja number 1-10-2449 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Inna Käi süüdistuses KarS § 316-1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 17.november 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ringkonnaprokurör Tambet Grauberg Prokurör Tambet Grauberg Süüdistatav Inna Käi (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Andrus Repnau Harju Maakohtu otsus 17.novembrist 2010.a. Inna Käi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 17.novembrist 2010.a. mõisteti Inna Käi õigeks KarS prg. 316-1 järgi esitatud süüdistuses. Inna Käi` le oli esitatud süüdistus selles, et tema et tema, olles AS E. 02.10.07 sõlmitud töölepingu nr 43-07 alusel äripanganduse osakonna suurklientide ärikliendihaldur, avaldas ebaseaduslikult 2009 veebruaris V. D.´ile kriminaalasja nr 08230121523 kohtueelse menetluse andmeid kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalasja läbivate isikute kohta. I.Käi sai V. D.´i krediidiriski hindamise eesmärgil enda kätte AS E. laenu järelevalve osakonna juhataja K. T. käest ASile E. adresseeritud Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 05.02.09 päringu nr PHJ2.7-20.17/

  1. Päringuga küsiti pangalt kriminaalasja nr 08230121523 raames, kas P. R. ja V. D. on Krediidipanga kliendid ja arvelduskontode väljavõtteid alates 01.01.07 kuni vastuse koostamise ajani. Inna Käi´le sai nimetatud päringu eesmärk ja andmed teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, sest I.Käi oli kohustatud ASga E. 02.10.07 sõlmitud töölepingu p 2.4.
  2. alusel tegema järelvalvet äriklienditoodete kasutamise üle oma portfelli haldusalas olevate klientide osas ja 2.4.
  3. alusel teostama ärikliendihalduri haldusalas olevate projektide üle järelvalvet (sh vajaliku informatsiooni kogumine ja talletamine kliendi riskide hindamiseks). Töölepingu p 2.4.
  4. järgi peab I. Käi tegema koostööd panga erinevate struktuuriüksuste vastavate spetsialistidega ja sisekorra p 3.3.
  5. alusel täitma panga juhtide korraldusi ja juhiseid ning p 3.3.
  6. ja 11.1.
  7. alusel hoidma panga konfidentsiaalset infot ja arvestama panga koostööpartnerite seaduslikke huve. Tulenevalt KrMS § 214 lg 1 ei olnud Inna Käi´l prokuratuuri luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, mis nähtusid Põhja Politseiprefektuuri 05.02.09 päringust. Andmete avaldamisega kahjustas I.Käi kriminaalmenetluse huve ja raskendas oluliselt kuriteo avastamist. Põhja Politseiprefektuuri poolt tehti 05.02.09 päring arvelduskontode väljavõtete ja konto kasutamise andmete saamiseks, et tõendada kriminaalasjas nr 08230121523 esialgset teavet, et V. D. oli finantseerijaks autojuhtidele maksmisel C. AS territooriumilt varastatud asjade eest. Kriminaalasjas nr 08230121523 alustati menetlust 16.12.08 KarS § 201 lg 2 p 2 ja p 4 järgi selle kohta, et 2007-2008 aastal on C. AS töötajate poolt omastatud ettevõttele kuuluvat valmistoodangut ja taarat, millega esialgse avalduse kohaselt tekitati kahju 12 561 308 krooni. Pärast seda, kui Inna Käi oli hoiatanud V. D.’i kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja planeerimine kriminaalasjas, sest kriminaalasja läbivatel isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Menetlustaktikaliselt muutus võimatuks pikemaajaliste uurimis- ja jälitustoimingute teostamine, sest kuriteos kahtlustatavad – P. R., V. D., E. V., V. V., I. P., T. E., V. E., A. M. muutsid enda käitumist konspireeritumaks ja varjasid muuhulgas kuriteoasjaolusid telefoniga rääkimisel. I.Käi poolt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nimetatud isikute poolt valmistoodangu varastamise ja riknenud kauba turustamise. V. D. teatas päringust teadasaamisel koheselt kriminaalmenetluse alustamisest P. R.´le, kellega tal on ühised ärihuvid MTÜ-s T.. V. D.´i töökoha läbiotsimisel 11.03.09 Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX ei leitud midagi, mis seostaks teda C. ASlt varastatud asjade, selle eest tasumise või MTÜ T. tegevusega, millega osutus võimatuks kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine V. D.i tegevuses ning kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati 15.06.
  8. Samuti oli Tallinnas XXXXXXXXXXX XX territooriumil, kuhu varastatud kaup toimetati, videosalvestused osaliselt kustutatud ja alates 27.02.09 oli salvestamine peatatud. Seega oli I.Käi poolt kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt raskendatud P. R. ja V. D. poolt kuriteo toimepanemise organiseerimise tuvastamine ning samuti varastatud kauba C. AS autojuhtide E. V., V. V., I. P., T. E., V. E. ja A. M. poolt Tallinn, XXXX-XXXXXXX XX territooriumile toimetamise tuvastamine. Maakohus mõistis Inna Käi õigeks. Kohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole süüdistatava süü leidnud tõendamist ning ta tuleb KarS § 3161 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu põhjendused olid järgmised. - Süüdistuses märgitud töökohustuste või töösisekorra eeskirja nõuete süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine töötaja poolt on kohtuistungil avaldatud sama AS K. 23.01.2006 kinnitatud Töösisekorra eeskirja
  9. osa kohaselt distsiplinaarkorras karistatav tegu, mille eest karistuse määramise õigus on juhatuse esimehel. Samas, kui tegemist olnuks pangasaladuse (Krediidiasutuste seaduse § 88 mõistes) hoidmise kohustuse rikkumisega krediidiasutuse töötaja poolt, siis on taoline tegu karistatav Krediidiasutuste seaduse § 13410 lg 1 sätete kohaselt väärteona. Kriminaaltoimikus aga puuduvad andmed eelmärgitud süüteo menetlemise kohta. Samas avaldas pangatöötajast süüdistatav informatsiooni kolmandate isikute kohta panga kliendile, mitte kliendi andmeid kolmandale isikule, so tegutses kliendi huvides, mitte kliendi huvide vastaselt. Süüdistuses on ka konkreetselt ette heidetud seda, et süüdistatav on rikkunud töösisekorra eeskirja p 11.1.2 nõuet selles, et ta ei hoidnud panga konfidentsiaalset infot ja ei arvestanud panga koostööpartnerite seaduslikke huve. Kohus asub seisukohale, et panga konfidentsiaalseks infoks saab lugeda siiski vaid sellist infot, millist on sellise infona käsitletud Krediidiasutuste seaduses kui erinormatiivaktis ja mis puudutab krediidiasutuse tööd, vahendeid, kliente jne. Samas ei pidanud kohus võimalikuks hinnata õiguskaitseasutusi krediidiasutuse koostööpartneritena, kuivõrd õiguskaitseasutuste partnerlus krediidiasutustega koostöö tegemisel peaks olema erinevate ülesannete tõttu välistatud ning õiguskaitseasutused saavad oma tööülesannete täitmisel ja suhtlemisel krediidiasutustega lähtuda vaid Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 3, 5, - 9 ja 10 sätestatud tingimustest. Seetõttu leidis kohus, et KrMS § 214 lg 1 sätestatud loa puudumine ei ole sisustatav pangatöötaja poolt toime pandava distsiplinaarsüüteoga või väärteoga, mille eest saaks karistuse mõista Karistusseadustiku eriosa sätete kohaselt. Kohus asus ka seisukohale, et KarS § 3161 sisustamine viitega KrMS § 214 lg 1 sätestatud loa puudumisel kohtueelse menetluse andmete avaldamisele ei ole kohane, kuivõrd KrMS § 214 lg 3 sätestab üheselt, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Sellest saab aga järeldada, et tegemist on karistamise erikorraga kohtueelses menetluses ja see puudutab erilisele isikutunnusele vastavaid isikuid, sest karistada saab vaid menetlustoimingus osalejaid, kellele on selgitatud kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal või sellele eelnevalt olnud menetlustoimingus osaleja ja et teda oleks sellisest keelust teavitatud. Samuti puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, et prokuratuur oleks eeluurimiskohtunikule esitanud taotlust Inna Käi trahvimiseks kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise tõttu. Seetõttu leidis kohus, et süüdistatavale ei saa ette heita KrMS § 214 lg 1 sätestatud keelu eiramist, kuivõrd ta ei ole KrMS § 214 lg 3 sätestatud erilise isikutunnusega isikuks. Kohtuistungil avaldatud päringust nähtuvalt puudus vaidlusalusel päringul ka igasugune märge selle kohta, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende avaldamine on keelatud, karistatav vms. Seega puudus igal päringuga kokku puutuval kõrvalisel, so menetlusvälisel isikul teave selle kohta, et selle päringu andmete avaldamine on keelatud ükskõik millisel alusel. Süüdistuses on süüdistatavale ette heidetud ka kuriteokoosseisu täitmiseks olulise osa täitmist, so süüdistatava teole järgnenud tagajärge, so seda, et süüdistatavale seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud kohtueelse menetluse andmete avaldamisega saabus eelnenud käitumisele põhjuslikus seoses olev tagajärg: „millega on tehtud võimatuks ja oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise ning muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine“. Samas ei ole süüdistuses lahti kirjutatud seda, milles seisnes kriminaalmenetluse huvide kahjustamine ja kuriteo avastamise oluline raskendamine kui süüdistuses on eelnevalt kirjeldatud süüdistatava töökohustusi, mis ei ole puutumuses ei tõendamiseseme ega kriminaalmenetlusega. Samas, kui sellise käitumisega raskendati kuriteo avastamist, siis peaks olema ka tuvastatud ja käesolevas kriminaalasjas tõenditena kontrollitud, milliste lisajõupingutustega menetlustoimingute näol nendest raskustest üle saadi ja milline oli tulemus. Kriminaalasjas sellekohased tõendid puuduvad. Kui päring tehti panka selleks, et tõendada esialgset teavet V.D.i kohta, kes väidetavalt oli kuritegude finantseerijaks, siis puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta mis selle päringule saadud vastusega lõpuks tõendati ja kui pangast saadud andmed, mida I.Käi käitumine ei saanud muuta, midagi ei tõendanud, siis ei saa seda I.Käile inkrimineerida, sest temast pangaandmete sisu ei sõltunud ja tõendite kogumise ja hindamise kohustus oli - kohtueelsel menetlejal. Samas heidetakse süüdistatavale ka ette seda, et päringu kohta andmete avaldamine välistas võimaluse tuvastada isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine, kuid kohtu arvates on päringust saadava informatsiooni ja varguse ning riknenud kauba turustamise tõendamine erinevad tõendamisesemed, kuivõrd vargused ja turustamine olid toime pandud enne I.Käile inkrimineeritud teo toimepanemist ja I.Käi tegu ei saanud nende kuritegude tõendamist välistada, kuivõrd nende tegude kohta pidi informatsioon olema juba kogutud. Asjaolu, et pärast I.Käi tegu lõpetati kuritegude toimepanemine teiste isikute poolt või jätkati kuritegude toimepanemist varjatumalt ja kannatanul jäi seetõttu edasine varaline kahju saamata, ei ole kohtu arvates I.Käile inkrimineeritav. Süüdistuse kohaselt raskendas I.Käi käitumine ka P.R. ja V.D.i poolt kuritegude toimepanemise organiseerimise ja varastatu lattu toimetamise tuvastamise, kuid kohus asus seisukohale, et sellise väite puhul on tegemist isikute süü eeldamisega ja nende kuriteos süüdi olevana käsitamisega, mille kohta on kohus samas otsuses eespool juba oma arvamust väljendanud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et süüdistus on süüdistatavale inkrimineeritud teo tagajärje osas, mis on kuriteokoosseisu oluliseks osaks, umbmäärane ja süüdistatavale enda kaitsmiseks ülemäära koormav. KarS § 3161 sõnastus: „Kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete või kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimuva jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine eest isiku poolt, kellele need andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega“ viitab otseselt isikule, kellele on andmed teatavaks saanud seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Sellest tulenevalt tegi kohus järelduse, et jälitusmenetluse andmetega puutuvad kokku isikud, kes selles osas kas vahetult teostavad jälitustoiminguid või kes on nendesse toimingutesse kaasatud või teostavad selle üle järelevalvet. Seega selliseid andmeid saavad üldjuhul teada ametiisikud ja seega seoses ametiülesannete täitmisega. Kohtueelse menetlusega puutuvad kokku aga kohtueelset menetlust vahetult läbi viivad ametiisikud, selle menetluse üle järelevalvet teostavad ametiisikud, lubasid väljastavad eeluurimiskohtunikud jt ametiisikud, samuti ametiasutuse töötajad, sh sekretärid, konsultandid jne. Muud isikud, kes kohtueelse menetluse andmetest võivad seoses tööga teada saada, saavad olla isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse seoses nende tööga, so tõlgid, spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse kas regulaarselt teatud kohtueelse menetluse toimingutesse või üksikutesse toimingutesse ning nad saavad kohtueelsest menetlusest mingisugusegi ülevaate kasvõi ühe konkreetse toimingu kohta, saades informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistatav sai panka saadetud päringust teada teise pangatöötaja kaudu ja talle edastati ka päring ning ta sai teada seda, et menetletakse kriminaalasja, sai teada selle kriminaalasja numbri, kohtueelse menetleja nime ja isikute nimed, kelle kohta päring on esitatud. Sellest päringust ei nähtu kriminaalmenetluse ajendit ega alust, menetluse alustamise kuupäeva, menetlusele allutatud isikuid, algset karistusõiguslikku hinnangut, päringus märgitud isikute menetluslikku staatust, samuti seda, kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid - on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms. Kohtu arvates esmalt ei sisalda päringus olnud informatsioon sisuliselt midagi kohtueelse menetluse kohta, kuivõrd tunnistaja U.S. sõnade kohaselt toimus alles jälitustegevus ning nende päringus olnud andmete teadasaamine ja edasi andmine ei saaks põhimõtteliselt ka mõjutada kohtueelse menetluse käiku, kuivõrd nende andmetega ei ole midagi peale hakata. Nii I.Käil, V.D.il, kui ka P.R.l puudusid võimalused teada saada andmeid konkreetse kriminaalmenetluse alustamise ajendi või aluse kohta, läbiviidud menetlustoimingute ja nende tulemuste kohta või menetleja isiku kohta. Vähemalt ei ole selliste asjaolude võimalikkust kohtuliku uurimisega tuvastatud. Teisalt ei ole süüdistatav Inna Käi pangatöötajana isikuks, kes sai kohtueelse menetluse andmetest teada seoses tööga KarS § 3161 märgitud isikute mõttes ning kohtu arvates ei ole süüdistatav I.Käi KarS § 3161 subjektiks, kuivõrd tal puudub selle kuriteo toimepanemiseks vajalik eriline isikutunnus. süüdistatava käitumine, milline oli tuvastatud kohtuliku uurimisega, näitab seda, et süüdistatav ei jõudnud oma käitumises niikaugele, et oleks osanud mõelda võimalikule tagajärjele, veel vähem tagajärje saabumist ette näha või selle saabumist pidada võimalikuks või möönda selle saabumist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises puudub saabuva tagajärje osas igasugune tahtlus. Kohtuotsuses põhjendab kohus oma seisukohta välistades süüdistatava käitumises kõik tahtluse vormid. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokurör ei nõustu maakohtu otsusega ja selles esitatud kohtu seisukohtadega ning taotleb maakohtu otsuse tühistamist, Inna Käi süüdimõistmist KarS prg. 316-1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära. Apellandi põhjendused on järgmised. - Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et Inna Käi ei olnud kuriteo subjektiks. KarS § 3161 on erilise isiku tunnusega kuriteokoosseis, mis tähendab, et kuriteo eest vastutavaks saab olla isik, kellele need andmed said teatavaks seoses töövõi ametiülesannete täitmisega. Kuriteokoosseisu tõlgendamisel ei nähtu seadusandja soovi kitsendada subjekte menetlusasutuse ametnikega. Veelgi enam – subjektidena on määratletud tööülesannetega hõlmatud isikute ring, millega on silmas peetud neid, kes tööalaselt puutuvad kokku kriminaalmenetluse andmetega. Eriosanormis ei ole määratletud kindel menetlusametnik, vaid isik, kes puutub tööülesannete täitmisel kokku kriminaalmenetluse andmetega. See on olnud taotluslik, sest eeluurimise andmetega ei puutu kokku ainult uurija või jälitaja. I. Käi kokkupuude nimetatud andmetega ei olnud juhuslik, sest ta oli õigustatud tulenevalt tööülesannete täitmise iseloomust kõnealust teavet kasutama. Isiku kohustust hoida eeluurimise andmeid saladuses tuleb jaatada olukorras, kus menetlusasutus (Põhja Politseiprefektuur) on kuriteo avastamisse ja tõkestamisse kaasanud eraõiguslikke isikuid, kelle töötajad peavad tagama eeluurimise asutusele - vajaliku teabe edastamise ja konfidentsiaalsuse. Kui nimetatud kuriteokoosseisu alusel võiks vastutada ainult menetlusasutuses töösuhetes olev isik (nt tõlk või autojuht), siis tekiks isikute karistusõiguslikul kohtlemisel kaks täiesti erinevat olukorda. Selline olukord ei oleks kooskõlas õigusriikliku karistusõiguse üldpõhimõtete ja PS § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva õigusloome võrdsuse põhimõttega (vt nt RPJKo nr 3-4-1-14-07, p 13). Kohtu tõenäolist eksimust subjektide ringi piiritlemisel kinnitab asjaolu, et kohtu hinnangul ei olnud I. Käi poolt avaldatud andmed KarS § 3161 sätestatud teoobjektiks, sest süüdistataval puudus juurdepääs andmetele, millest nähtuks, „kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms“. Kohus leidis, et „esmalt ei sisalda päringus olnud informatsioon sisuliselt midagi kohtueelse menetluse kohta, ….“ (lk 15). Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda. Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 05.02.09.a. päringuga nr PHJ2.7-20.17/3256 küsiti pangalt kriminaalasja nr 08230121523 raames, kas P. R. ja V. D. on K. kliendid ja arvelduskontode väljavõtteid alates 01.01.07.a. kuni vastuse koostamise ajani (päring - tl 69). Päring sisaldas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid – kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalasja läbivate isikute kohta. Kuni kahtlustatava isikuga seotud vahetute uurimistoimingute tegemiseni – nt kahtlustatava ülekuulamine, läbiotsimine ei ole teave kriminaalasja olemasolust avalik. Võib nõustuda, et kõnealune päring oli tavaline, kuid ei saa aktsepteerida seisukohta, mille järgi ei saaks nimetatud andmete teadasaamine mõjutada kohtueelse menetluse käiku. Käesoleval juhul on teise kriminaalasja menetlemine olnud avaldamise hetkel algstaadiumis, kui oli teada, et isikud panevad toime varguseid. Teadmine kriminaalmenetluse olemasolust mõjus hoiatusena, mis tõi kaasa raskusi kuriteo tuvastamisel. Seega on süüdistatav Inna Käi olnud isikuks, kes on seoses tööülesannete täitmisega puutunud kokku teabega, mis olid kriminaalmenetluse andmed. Puudub sisuline alus menetlusasutusega töösuhtes oleva isiku ja teiste tööülesannete täitmisel andmetega kokkupuutuvate isikute erinevaks kohtlemiseks, sest mõlemal juhul on teoobjekt sama. Ebavõrdse kohtlemise aluseks ei saa olla asjaolu, et süüdistataval on väiksemad võimalused kriminaalmenetluse andmetega tutvumiseks ja seetõttu saab ka vähem menetluse kulgu häirida. Apellandi seisukohast sätestab KrMS § 214 lg 1 üldreegli, mille järgi võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Sama paragrahvi kolmas lõige ei täienda esimest lõiget, vaid sätestab tagajärje menetlustoimingus osalejale, kui keeldu rikutakse. Seega ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et KrMS § 214 lg 3 tuleneks eriline isikutunnus KarS § 3161 sisustamiseks. KrMS § 214 lg 1 loa puudumine sisustab KarS § 3161 normatiivse koosseisulise tunnuse, so „ebaseaduslik avaldamine“, mis aga ei määratle vastutatavate subjektide ringi. Vaadeldava süüteo koosseisupärasuse tuvastamiseks piisab kui süüdlase tegu on ebaseaduslik, st teo koosseisupärasus puudub, kui andmete avaldamiseks esines isikul õiguslik alus. Kuriteokoosseisu kaitstavat õigushüve, so tõe tuvastamist kriminaalasjas on rünnatud, kui kriminaalmenetlust läbivatele isikutele teatatakse kriminaalmenetlust puudutavat informatsiooni. Käesoleval juhul oli süüdistataval - olulist informatsiooni, mis sisaldus Politseiprefektuuri tehtud järelepärimises. Päring oli esitatud täitmiseks AS-le E., kelle kohustuseks on aidata kaasa õiguskaitse asutuste tööle, mis mh tähendab kõigi õigustatud huvide, sh salastatuse kaitset menetletavas kriminaalasjas. I. Käi oli panga töötajana isikuks, kes pidi tööandja ja menetlusasutuse huvidega arvestama. Tulenevalt KrMS § 214 lg 1 ei olnud Inna Käi´l prokuratuuri luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, mis nähtusid Põhja Politseiprefektuuri 05.02.09.a. päringust, seetõttu oli andmete edastamine ebaseaduslik. Prokuratuur ei nõustu Harju Maakohtu seisukohaga, et kohtuliku uurimisega ei ole tõendamist leidnud I. Käi käitumisele süüdistusakti kohaselt järgnenud tagajärje saabumine. Menetlustaktikaliselt muutus võimatuks pikemaajaliste uurimis- ja jälitustoimingute teostamine, sest kuriteos kahtlustatavad – P. R. ja V. D., muutsid enda käitumist konspireeritumaks. I. Käi poolt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nimetatud isikute poolt valmistoodangu varastamise ja riknenud kauba turustamise. Seega oli pärast seda, kui süüdistatav oli hoiatanud V. D.’i kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja planeerimine kriminaalasjas, sest kriminaalasja läbivatel isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Kohtu tõenäoline eksimus on tingitud asjaolust, et kohtulikult uuritud tõendeid ei ole hinnatud kogumis. Tõendamist on leidnud, et V. D.´i töökoha läbiotsimisel ei leitud 11.03.09.a. Tallinnas XXXXXXXXXXX XX midagi, mis seostaks teda C. AS-lt varastatud asjade, selle eest tasumise või üldse MTÜ T. tegevusega (tl 110-111). V. D. oli töökohast eemaldanud kõik dokumendid, mis seostaks teda MTÜ T. tegevusega (tl 110111, tunnistaja S.ütlused). Lisaks eeltoodule oli Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX territooriumil, kuhu varastatud kaup toimetati, videosalvestused osaliselt kustutatud ja alates 27.02.09.a. oli salvestamine peatatud (tl 13-14, 83-85). Asetades uuritud tõendeid omavahelisse konteksti oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et I. Käi teatamise tulemusena on V. D. eemaldanud kõik teda P. R. ja MTÜ T. tegevusega seostanud dokumendid ja videofailid. Prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, et serveri vaatlusprotokoll tuleb „kui asjakohatu tõendite kogumist välja jätta, kuivõrd nad ei sisalda informatsiooni tõendamiseseme kohta.“ Vaatlusprotokolliga on leidnud kinnitust asjaolu, et 3501 videofaili on kustutatud ja alates 27.02.09.a., so 2 päeva pärast Käi telefonikõnet ei ole üldse salvestamist toimunud. Tunnistaja S. L. ütluste järgi võis osade salvestiste kadumine olla tingitud asjaolust, et läbiotsimise käigus katkestati arvutiga elektriühendus. Kinnitades samas, et probleem võib tekkida selle videofailiga, mis on hetkel salvestamisel. Samuti ei välistanud tunnistaja L. võimalust, et on andnud edasi teistele isikutele arvutisüsteemile juurdepääsu tagavad paroolid, millega sisuliselt on V. D.il ja P. R.l olnud võimalus failid hävitada. Seega ei kummuta tunnistaja L. ütlused kriminaalasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid. Kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamise oluline raskenemine on üks KarS § 3161 ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena sätestatud tagajärg. Kohtu hinnangul ei saaks I. Käile sellist tagajärge omistada, sest sellisel juhul lähtutakse eeldusest, et teine isik oleks teises kriminaalasjas süüdi tunnistatud, kui oleks süüdistatava tegu. Nimetatud kuriteokoosseisu objektiivset - tunnust ei saa iseenesest välistada põhjendades seda PS § 22 põhiõiguse riivega. Tagajärje sisustamisel tuleb lähtuda nendest asjaoludest, mis on kohtuliku eeluurimise hetkel teada ja mida kasutatakse kahtlustuse põhistamisel. Kahtlustuse esitamisel on kohtueelne menetleja veendunud, et kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises. Seega tuleb kuriteo olemasolu puudumise tuvastamist käsitleda kahtlustuse ära langemisena, mis päädib kriminaalmenetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Antud juhul oli V. D. suhtes põhjendatud kuriteokahtlus, so varastatud kauba turustamise organiseerimine, mida aga ei tuvastatud I. Käi tegevuse tulemusena. Seega oli I.Käi poolt kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt raskendatud P. R. ja V. D. poolt kuriteo toimepanemise organiseerimise tuvastamine ning samuti varastatud kauba C. AS autojuhtide E. V., V. V., I. P., T. E., V. E. ja A. M. poolt Tallinn, XXXX-XXXXXXX XX territooriumile toimetamise tuvastamine. Ka ei nõustu prokuratuur seisukohaga, et kuriteona karistatava teo olemasolu ja selle puudumise tuvastamise raskendamine seisneb ainult suurenenud menetlusressurssides menetletavas kriminaalasjas. Asjaolu, et Inna Käi tegevuse tulemusena ei olnud võimalik koguda täiendavaid tõendeid loob iseenesest takistusi kuriteona karistatava teo tuvastamisele. Tõendite kadumaminek tekitab olulised tõendamislüngad ning võimatus saada kahtlustusele kinnitust tuleb lugeda KarS § 3161 tähenduses kuriteo tuvastamise raskendamiseks. Kui apellatsioonimenetluses jõuab kohus siiski veendumusele, et tagajärg ei ole saabunud, siis tuleb anda ka hinnang võimaliku katse osas (vt RKKo 3-1-1-55-09, p 21). Inna Käi on oma käitumisega loonud materiaalse kahjustusdelikti dispositsioonis kirjeldatud teoga koosseisulise kahju tekkimise ohu. Süüdistatava tegevus oli suunatud V. D.i abistamisele, st tema ettekujutuse järgi oli V. D.il kriminaalasjast teada saamisel võimalik oma riske kriminaalmenetluses maandada. Seega on I. Käi tegutsenud tahtlusega tagajärje suhtes, mille realiseerumata jätmisel, võib tõusetuda küsimus, kas isik on pannud toime süüteokatse. Prokuratuur ei nõustu Harju Maakohtu seisukohaga, et süüdistataval puudus tagajärje suhtes tahtlus. Kohtu järeldus tugineb süüdistatava ütlustele, mille järgi pidi süüdistatav panga huvides välja selgitama võimalikud probleemid ja on vestluse käigus pahaaimamatult teavitanud enda järeldustest V. D.´ile. Kogutud tõenditest nähtub, et I. Käi´l oli tagajärje suhtes otsene tahtlus. Kogutud tõendite põhjal ei nähtu I. Käi tegevuses omakasu motiive, kuid selgelt joonistub välja süüdistatava soov aidata V. D.il jõuda selgusele kriminaalmenetluse eesmärkides. Nimelt on I. Käi helistanud 25.02.
  10. a. V. D.´ile, kellele täpsustas üle kriminaalasjas kriminaalmenetluse alustamise fakti ja hoiatas uurimisega tuvastatavate asjaolude eest. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud kinnitust, et I. Käi on oma tegevusega intensiivselt realiseerinud kuritegelikku eesmärki – selgitada välja kriminaalmenetlusega seotud andmed, et nendest V. D.ile teada anda. Tuleb võtta arvesse seda, et 23.02.09.a. on Inna Käi kohtunud V. D.´iga, kui teavitas politsei päringust ning 25.02.09.a oli süüdistataval vaadatud panga süsteemis täiendavalt järgi, kas on olemas andmeid, mille abil saaks teha järeldusi kohtueelse menetleja huvi kohta (tl 29, 32). I. Käi on seejärel manitsenud V. D.i ettevaatlikkusele, sest on pidanud võimalikuks, et menetlus on seotud majanduskuriteoga seoses toimunuga T.. Kriminaalmenetlusest teavitamine ja selle eest hoiatamine on tavalise elukogemusega objektiivse hindaja arusaama järgi sobiv vastava tagajärje esilekutsumiseks. Seega nägi Inna Käi põhjusliku seose arengut ette, sest põhjaliku teavitamise tulemusena oli teise kriminaalasjas tõendamise raskused tagajärjena ettenähtavad. Kogutud tõenditest nähtub, et isik sai täiel määral aru enda teoga kaasnevast ohust tõe tuvastamisele teises kriminaalasjas. Süüdistatava on selgitanud, et ta ei osanud arvata tagajärje saabumist, põhjendades enda käitumist kergemeelsusega. Lootus, et tagajärg ei saabu, peab olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes (RKKo 3-1-1-128-06, p 10, 3-1-1-142-05, p 18). Süüdistataval puudus nimetatud adekvaatne põhjendus. I. Käi teo intensiivsus osutab asjaolule, et süüdistatav on arvestanud võimaliku tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Kõigest eelnevast tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et Harju Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et süüdistatava tegevuses puuduvad objektiivsed ja subjektiivsed kuriteokoosseisutunnused. Apellatsioonikohtu istungil toetas prokurör esitatud apellatsiooni, süüdistatav ja tea kaitsja vaidlesid sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegiumi seisukohast on maakohus vaidlustatud kohtuotsuses äärmise põhjalikkusega analüüsinud süüdistatavale esitatud süüdistust ja seda kõigi kuriteo koosseisuliste asjaolude osas ning esitanud omapoolsed põhjendused süüdistuse põhjendamatuse kohta. Prokuröri pool esitatud apellatsioonis ei ole maakohtu otsuses esitatud põhjendusi suudetud ümber lükata. Nimelt, on kohtukolleegium seisukohal, et prokuröri poolt esitatud seisukohad on sisuliselt ümber lükatud juba maakohtu otsuses toodud põhjendustega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu ´poolt kohtuotsuses esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Omalt poolt märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegiumi seisukohast on süüdistatava käitumises välistatud KarS prg. 316-1 ettenähtud süüteokoosseis just eelkõige seetõttu, et ta ei ole nimetatud kuriteo subjektiks e. isikuks, kellele on kriminaalasja kohtueelse menetluse andmed saanud teatavaks seoses töö või ametiülesannete täitmisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et KarS prg. 316-1 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiks on isik , kes seoses töö- või ametiülesannetega omab ligipääsu kriminaalasja materjalidele ning seoses sellega saab informatsiooni kohtueelse menetluse kohta. Ka ei muuda pelgalt politseiasutuselt konkreetses kriminaalasjas saadud päring automaatselt pangatöötajat, tervishoiuasutuse töötajat vms. isikut kohtueelse menetlusele andmetele juurdepääsu omavaks ja selliselt sealt andmeid saavaks või koguvaks isikuks. Asjaolu, et pangatöötajatele, arstidele vms. isikutele kehtivad oma ametis muud piirangud tööga seoses saadud andmete avaldamise osas, ei muuda neid samuti politseiasutuselt päringu saamisel kriminaalasja kohtueelsele menetlusele ligipääsu omavaks isikuks. Muuhulgas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et ka seaduseandja tahe ei ole olnud vaidlusaluse süüteokoosseisu kehtestamisel selline nagu seda püüab esitada prokuratuur. Kohtukolleegiumi seisukohast annab KarS prg. 316-1 koosseisu kehtestamisel seaduseandja tahtele piisava selguse seaduseeelnõu algataja seletuskiri. Riigikogu koduleheküljel on olemas ligipääs nii konkreetse seadusemuudatuse seaduse eelnõu menetluskäigule ja ka seaduseeelnõu algataja seletuskirjale ja võib üheselt väita, et eelnõu algtekst KarS pr.316-1 puutuvas osas on identne vastuvõetud seadusetekstiga e. mingeid muudatusettepanekuid selles osas kogu menetluskäigu kestel ei esitatud, mistõttu on piisav alus väita, et seletuskirja p.49, mis käsitleb just KarS prg. 316-1 sätte vastuvõtmise eesmärke, s.h. ka subjektsuse küsimust, on käsitletav ka seaduseandja tahtena selles küsimuses. Seaduseeelnõu 931 SE „Autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus“ algataja seletuskirja p.49 seletab ära nii uue, s.o. KarS prg. 316-1 sisseviidava süüteokoosseisu eesmärgi ja ka piisavalt selgelt subjektsuse küsimuse. Viidatud seletuskirja punktis on kirjas : KarS-i täiendamine uue §-ga 3161 (kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine) on seotud ametiseisundi kuritarvitamise (eelnõu § 9p 38) koosseisu kehtetuks tunnistamisega ja sellest tuleneva vajadusega sätestada kriminaalkaristus konkreetselt määratletud ametisalaste rikkumiste eest. Uue kuriteo eesmärgiks on näha ette karistus näiteks juhtumiks, kus politseitöötaja või prokurör või muu kohtueelse uurimise või jälitusmenetluse andmetega kokkupuutuv isik avaldab kolmandatele isikutele operatiivinfot ning sellega nurjab politseioperatsiooni läbiviimise. KrMS-i § 214 sätestab kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused kõigile menetluses osalejatele. Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Andmete avaldamine on karistatav kuriteona siiski lisatingimusel, et sellega on tehtud võimatuks või oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine. Jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine on kuritegu siis, kui sellega on nurjatud jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses Kriminaalkorras karistatakse andmete ebaseadusliku avaldamise eest isikuid, kes said nendest teada seoses töö- või ametiülesannete täitmisega, kuna nende ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimine. Seega omab kohtukolleegiumi seisukohast süü tuvastamisel määravat tähtsust ka selle juriidilise isiku õiguspädevus e. volitused kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse läbiviimisel. Kas ja kuivõrd on kohtul vaja arvestada seaduseeelnõu algataja seletuskirjas antud seletustega olukorras, kus seaduseteksti tõlgendamisel tekivad lahkarvamused, see on väljaloetav Riigikohtu lahenditest. Riigikohus on väga tihti oma seisukohtade kujundamisel ja põhjendamisel pöördunud just eelnõu seletuskirjades märgitu juurde ja arvestanud nendest väljaloetavat seaduseandja tahtega (vt. näiteks Riigikohtu otsused 3-1-1-32-10; 3-1-1-70-09; 3-1-1-3-09). Eelnevat arvestades ei saa kohtukolleegium nõustuda apellandi poolt apellatsioonis väljaöelduga, et vaidlusaluse kuriteokoosseisu tõlgendamisel ei nähtu seadusandja soovi kitsendada subjekte menetlusasutuse ametnikega. Veel märgib kohtukolleegium, et ei pea asjakohasteks apellatsioonis esitatud seisukohti Põhiseadusest tuleneva võrdsusõiguse rikkumise kohta seoses vaidlusaluse süüteokoosseisu subjektsuse küsimuse lahendamisega prokuröri arvamusele vastupidise lahendamise korral. Nii märgib prokurör apellatsioonis, et kui nimetatud kuriteokoosseisu alusel võiks vastutada ainult menetlusasutuses töösuhetes olev isik (nt tõlk või autojuht), siis tekiks isikute karistusõiguslikul kohtlemisel kaks täiesti erinevat olukorda. Selline olukord ei oleks kooskõlas õigusriikliku karistusõiguse üldpõhimõtete ja PS § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva õigusloome võrdsuse põhimõttega (vt nt RPJKo nr 3-4-1-14-07, p 13). Põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 - RT III 2002, 8, 74, p 13). Põhiseaduse § 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  13. aprilli
  14. a otsus asjas nr 3-4-1-2-02 - RT III 2002, 11, 108, p 17). Küsimus kahe isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest või põhjendamatusest (s.o meelevaldsusest) saab tekkida üksnes juhul, kui erinevalt koheldavad grupid on omavahel võrreldavad, s.t konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras (vt Riigikohtu üldkogu
  15. juuni
  16. a otsus asjas nr 3-4-1-205 p 40). Ka prokuröri poolt viidatud Riigikohtu otsuses on lähtutud just Riigikohtu seisukohtadest, mis on eelnevalt väljendatud otsustes nr.3-4-1-1-02 ja 3-4-1-2-
  17. Käesolevas, arutatavas kaasuses ei saa rääkida olukorrast, kus prokuröri poolt võrreldavad grupid e. isikud on võrdses olukorras. Nimelt, nendes õigusasutustes, kelle ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimine töötavatel ametiisikutel ja ametnikel on ligipääs kogu informatsioonile e. kriminaalmenetluse materjalidele , millise avaldamine teeb võimatuks või oluliselt raskendab kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise ning nad valdavad seda infot kordades rohkem ja ülevaatlikumalt, kui pelgalt politseiasutuselt päringu tegemisega saadav informatsioon olla saab. Kohtukolleegium on seisukohal, et päringu tegijaks on kriminaalmenetlust läbiviiv isik, kes on vaieldamatult KarS prg.-s 316-1 sätestatud süüteoskoosseisu subjektiks ning seadusest tulenevalt ei ole menetlejal õigust avaldada pangale, kui kriminaalmenetlusega mitteseotud asutusele, ka mitte päringus, selliseid andmeid ja sellises määras, mis tooks kaasa KarS prg.-s 316-1 sätestatud tagajärje e. mis teeb võimatuks või oluliselt raskendab kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise või jälitustoimingu eesmärgi saavutamise jälitusmenetluses. Arvestades eeltoodut, s.o. asjaolu, et I.Käi käitumises puudub KarS prg. 316-1 ettenähtud kuriteokoosseis kuna ta ei ole selle kuriteo subjektiks, ei pea kohtukolleegium vajalikuks eraldi analüüsida maakohtu otsuses toodud seisukohti teiste kohustuslike süüteokoosseisuliste asjaolude osas, kuid märgib veelkord, et nõustub maakohtu põhjendustega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p 1, prg. 342 – 345 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.