KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-8549 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Valeriy ARSENTIEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Valeriy ARSENTIEV sünd. 10.07.1970, isikukood 37007103724, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 11.12.2007 ja lõpp 04.06.2014 Jätta Valeriy ARSENTIEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Valeriy ARSENTIEVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti (s.h. tutvumine materjaliga 15,98 eurot, süüdimõistetu tutvustamine materjalidega 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 9,59 eurot). Välja mõista Valeriy ARSENTIEVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, 1 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeriy Arsentievi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeriy Arsentiev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.12.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 6 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust alates 11.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vanglas olles toetavad kinnipeetavat ema ja elukaaslane. Võlanõuded on tasutud. Lähivõrgustikust suhtleb ema, venna ja elukaaslasega. Kinnipeetav tunnistab varasemat liigset alkoholi tarbimist ning sõltuvusprobleemi, samuti asjaolu, et alkoholijoobes olles võib olla vägivaldne, kaotada enesevalitsuse ning käituda agressiivselt. Kuriteo sooritas ta alkoholijoobes ning arvab ise, et kainena poleks seda teinud. Kinnipeetav on pöördunud psühhiaatri poole seoses alkoholisõltuvusega. Kinnipeetava käitumine tema enda väitel on rahulik seni, kuni teda keegi ei puutu. Kinnipeetaval on soov loobuda kuritegelikust käitumisest, elada seaduskuulekalt, kuid seni seda suutnud ei ole, arvestades vangistuses toime pandud distsipliinirikkumisi. 02.02.2010 - 14.11.2010 osales kinnipeetav riigikeele kursustel, 02.03.2010 - 17.06.2010 sotsiaalprogrammis Igapäevane valik, 16.10.2008 - 11.12.2008 tugigrupis Convictus, 04.05.2009 - 22.06.2009 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, 07.09.2009 - 06.11.2009 sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, 14.05.2010 - 16.07.2010 suitsetamisest loobumise nõustamisel. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kinnipeetavat toetavad vabaduses tema ema ja elukaaslane. Ema ei oska nimetada isikuid, kes võiksid avaldada negatiivset mõju kinnipeetavale tema vabanemise korral, kuid tunnistas, et varem oli kinnipeetaval probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, samas ema loodab, et vangistuses on kinnipeetav muutunud paremuse poole. Kinnipeetaval ei ole garanteeritud töökohta vabanemise korral, kuid on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, mis annab võimaluse vormistada ametlikult tööleping või registreerida end töötuna töötukassas. Pere sissetulek on madal, ema saab pensioni, kuid sellele vaatamata on nii ema kui elukaaslane nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava riskeeriv ja hoolimatu eluviis (korduvad kuriteod ja väärteod, mis seotud alkoholi tarvitamisega), annavad tunnistust sellest, et kinnipeetava käitumine uuel katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde ühetoalisesse korterisse, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja kinnipeetava ema on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Valeriy Arsentiev taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et on kriminaalhooldusel olnud 3 korda, uue kuriteo sooritas katseajal, vangistuses ei tegele millegagi. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, neist kolmel korral oli karistus määratud tingimisi vangistusena. Uue, vägivallaga seotud kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 6 aastat 5 kuud 24 päeva ära kandnud 3 aastat 5 kuud, kandmata on veel 3 aastat. Arvestades seda, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja uue I astme kuriteo pani toime katseajal, leiab maakohus, et käesolevaks ajaks ta kinnipeetav ära kandnud liiga vähe talle mõistetud liitkaristusest, otsustamaks selle üle, et edaspidine seaduskuulekas elu on pöördumatu. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Vabanemine elektroonilise järelevalvega nõuab kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Kui kinnipeetav ei saanud hakkama tavakäitumiskontrolli nõuete täitmisega ja sooritas katseajal uue kuriteo, puudub maakohtul käesoleval veendumus, et ta niivõrd pika katseaja suudab seekord läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, käesoleval ajal on neist kehtiv
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimuse täidetud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja seega legaalne regulaarne sissetulek. Arvestades seda, et kinnipeetav on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava pere sissetulek on madal ja koosneb vaid kinnipeetava ema pensionist. Kinnipeetava vabanemisel ilma iseseisva regulaarse sissetulekuta raskeneb pere majanduslik olukord veelgi. 3 Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil soovib ta vabanemise korral asuda tööle rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kinnitas, et tegemist on vabatahtliku ja ilma töötasuta tööga. Kindla ja sobiva elukoha olemasolu on antud asjas positiivne, kuid maakohus leiab, et vaid sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tunnustab kinnipeetav soovi vabaneda alkoholisõltuvusest ja tööd endaga selles vallas, kuid leiab, et selle töö jätkumine vangistuses on tulemuslikum kui vabaduses. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest käesoleval ajal. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 04.06.2014, seega on tal veel aega tegeleda enda ennetähtaegse vabanemise küsimusega aktiivselt (käituda vangistuses seaduskuulekalt, otsida endale töökoht jne). Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,53 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4