Obsah (15)

§ 101§ 140§ 195§ 139§ 2102§ 141§ 197§ 41§ 1773§ 39§ 40§ 45§ 72§ 53§ 100

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-6345 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistu

§ 101

p 1,7 järgi Kohtualune GEORG ŠAŠKOV, isikukood 35408295211, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 3 klassi, ilma kindla elukohata, viimane elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.03.1973 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV

§ 140

lg 2 p 1,3 järgi 1 a vabadusekaotusega, 2) 10.10.1975 Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV

§ 195

lg 2, 1821 lg 2 järgi 3 a 6 k vabadusekaotusega, 3) 05.12.1979 Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV

§ 195

lg 2 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega, 4) 22.06.1994 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1,3 järgi 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 5) 05.03.1999 Tartu Linnakohtu poolt

§ 2102

lg 1 järgi 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 6) 17.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 6 k vangistusega,

§ 141

lg 2 p 1,2,3,4,41 järgi 7 a vangistusega, 06.06.2006 Viru Maakohtu määrusega mõisteti liitkaristuseks 7 a vangistust, nimetatud määruse ja 17.09.2008 Viru Maakohtu määruse alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 21.09.2001 – 16.12.2004, s.o. 3 a 2 k 26 p, kandmisele kuulus 3 a 9 k 4 p vangistust alates 2 Kaitsja Kohtualune Kaitsja Kohtualune 17.12.2004, vabanes Viru Vanglast 19.09.2008 pärast karistuse kandmist, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, viibib vahi all alates 09.03.2010, vandeadvokaat Margo Normann GUNNAR SIMANIS, isikukood 37106142720, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 3 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist oli töötu, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.10.1993 Valga Maakohtu poolt

§ 197

lg 2 p 2, 139 lg 2 p 1,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega tingimisi 3 a katseajaga, 2) 29.03.1996 Viljandi Maakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega,

§ 197

lg 2 p 2 järgi rahatrahviga 4500 krooni, lõplikuks karistuseks

§ 41alusel mõisteti 2 a 6 k vabadusekaotust, 3) 11.05.2001 Lääne

Viru Maakohtu poolt

§ 141

lg 2 p 1,2,3,4,41; 140 lg 2 p 1,2,3,4; 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 8 a 6 k vabadusekaotusega, karistusest loetud kantuks eelvangistuses viibitud aeg 29.07.1999 – 11.05.2001, s.o. 1 a 9 k 11 p, karistuse algus 11.05.2001, 4) 12.03.2002 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 1773

järgi 6 k vabadusekaotusega, lõplikuks karistuseks

§ 41alusel mõisteti 6 a 4 k 18 p vabadusekaotust, karistuse algus 12.03.2002, 5) 29.09.2004 Harju Maakohtu poolt Kar

S § 331 järgi 6 k vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 4 a 4 k 1 p vangistust, karistuse algus 29.09.2004, 6) 17.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 141

lg 2 p 1,2,4 järgi 6 a vangistusega, 30.04.2007 Viru Maakohtu määrusega loeti liitkaristuseks 6 a vangistust, lugedes Harju Maakohtu 29.09.2004 otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 17.12.2004 otsusega mõistetud raskema karistusega, karistuse alguseks loeti 17.09.2004, 7) 18.08.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 8 k vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti 6 a vangistust, karistuse alguseks loeti 17.09.2004, Tartu Maakohtu 18.01.2010 määruse alusel juhindudes KarS § 76 vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 a, karistuse ärakandmata osa 29.01.2010 seisuga 7 k 17 p vangistust, 07.10.2010 Tartu Maakohtu määrusega pööratud karistus täitmisele, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, rahatrahvid tasumata, 08.07.2010 Euroopa vahistamismääruse alusel on Ühendkuningriigis kinni peetud 19.11.2010 loovutamiseks Eesti Vabariigile, Eestisse toodud 23.12.2010, vandeadvokaat Toomas Alp RUSTANS MITRAUSKIS, isikukood 180273-11374, sündinud 18.02.1973, Läti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist töötas xxxx, varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 14.03.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 141

lg 2 p 1,2,4 järgi

§ 39

sätteid 3 kohaldades 5 a vabadusekaotusega,

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 2 a vabadusekaotusega,

§ 140

lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega,

§ 40

lg 1 alusel lõplikuks karistuseks

§ 39

sätteid kohaldades mõisteti 5 a vabadusekaotust,

§ 45

alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2000 – 13.03.2001, s.o. 6 k 22 p, karistust jäi kanda 4 a 5 k 8 p vabadusekaotust, karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.03.2001, 06.08.2002 saadetud Läti Vabariiki edasist karistust kandma Eesti Vabariigi justiitsministri 21.11.2000.a. käskkirja nr 337 alusel, kinni peetud Läti Vabariigis 28.03.2009, millisest ajast kannab Läti Vabariigi Riia Latgale piirkonnakohtu 24.09.2008 otsusega mõistetud 2 a 1 k vangistust, 27.10.2006 Euroopa vahistamismääruse alusel Läti Vabariigi poolt ajutiselt loovutatud Eestile kohtupidamiseks 11.06.2009 – 28.04.2011, millal saab kantuks Läti Vabariigis mõistetud karistus, Kaitsja Leanika Tamm RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMK § 262, 263 kohus otsustas: Süüdi tunnistada GEORG ŠAŠKOV

§ 141lg 2 p 1,2,4 järgi ning Kar

S § 200 lg 2 p 4,5,7,9 sätteid kohaldades karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 17.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ning 06.06.2006 ja 17.09.2008 Viru Maakohtu määrustega täpsustatud raskema karistusega 7 (seitse) aastat vangistust, mõistes GEORG ŠAŠKOV’i liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust, millist karistust kandis 21.09.2001 – 19.09.2008, lugedes karistuse kantuks. Tõkend – vahistamine Georg Šaškovi suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt. Süüdi tunnistada GUNNAR SIMANIS

§ 141lg 2 p 1,2,4 järgi ning Kar

S § 200 lg 2 p 4,5,7,9 sätteid kohaldades karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 18.08.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 6 (kuus) aastat vangistust, mõistes GUNNAR SIMANIS’e liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust, millist karistust kandis 17.09.2004 – 29.01.2010 ning millise karistuse kandmisest vabastati Gunnar Simanis 18.01.2010 Tartu Maakohtu määruse alusel tingimisi enne tähtaega ja millise karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud ja 17 päeva vangistust on 07.10.2010 Tartu Maakohtu määrusega täitmisele pööratud. KarS § 68 lg 1 alusel ja seoses loovutamisvahistuses viibimisega arvata Gunnar Simanis’ele mõistetud ärakandmata karistusest kantuks aeg alates 19.11.2010 – 4 13.04.2011, s.o. 4 (neli) kuud ja 26 päeva. Gunnar Simanis’el jääb kanda 2 (kaks) kuud ja 21 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta Gunnar Simanise suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 14.04.2011. Süüdi tunnistada RUSTANS MITRAUSKIS

§ 141lg 2 p 1,2,4 järgi ning Kar

S § 200 lg 2 p 4,5,7,9 sätteid kohaldades karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 14.03.2001 Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 5 (viis) aastat vangistust, mõistes RUSTANS MITRAUSKIS’e liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust, millist karistust kandis alates 21.08.2000, lugedes karistuse kantuks. Rustans Mitrauskis ei kuulu istungisaalis vahi alt vabastamisele, sest Läti Vabariik on ta Eesti Vabariigile ajutiselt loovutanud kohtupidamiseks kuni 28.04.2011, millal saab kantuks talle Läti Vabariigi Riia Latgale piirkonnakohtu 24.09.2008 kohtuotsusega mõistetud 2 aasta ja 1 kuuline vangistus. Juhul, kui Rustans Mitrauskist ei toimetata Läti Vabariiki tagasi enne 28.04.2011, tuleb ta 28.04.2011 vahi alt vabastada. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (asukoht Lossi 37, Viljandi) kasuks 1874,33 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend neli eurot ja 33 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 312,39 eurot) eurot v.adv. Margo Normanni poolt määratud korras kohtualuse Georg Šaškovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices Jõhvi osakonna (asukoht Rakvere 14, Jõhvi) kasuks 1653,27 (üks tuhat kuussada viiskümmend kolm eurot ja 27 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 275,55 eurot) eurot v.adv. Leanika Tamme poolt määratud korras kohtualuse Rustans Mitrauskise kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 7 videokassetti kriminaalasja juurde. Georg Šaškovi vahistuse kestus oli 09.03.2010 – 14.04.2011, s.o. 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 6 päeva. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 2 kohaselt kahju ei hüvitata isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale, rikkudes tema suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. aprillist 2011 (seega hiljemalt
2. aprilliks 2011). Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
3. aprillist 2011 (seega hiljemalt
4. 5 aprilliks 2011). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS Georg Šaškov, Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nemad tungisid
5. juunil 1999.a. kella 02.00 paiku võõra vara omamise, s.o. omakasu eesmärgil xxxx asuvasse M M talumajja maja tagumisel küljel asunud akna raami eemaldamise teel, kus Georg Šaškov hakkas omakasu ajendil ja tahtliku tapmise eesmärgil nõudma toas oma voodis olnud M Mlt sularaha ning samal ajal Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis sidusid talumajas viibinud sulasel D Žl käed kinni majast leitud elektrijuhtmega, et viimane ei põgeneks. Raha mittesaamisel lohistas Georg Šaškov M M oma toast läbi köögi teise tuppa, kus jätkas raha nõudmist, mille käigus eemaldas ta M M parema jala esimeselt varbalt traumaatiliselt küüne, peale mida ütles M M raha peidukoha ning selle järel leidsid Georg Šaškov, Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis kannatanu poolt ette näidatud kohast, s.t. köögis põrandal olnud kummikute seest sularaha 22 krooni. Seejärel jätkasid Georg Šaškov, Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis raha nõudmist, mille käigus peksid käte ja jalgadega põrandal maas olnud M Mt korduvalt näo ja rindkere piirkonda, tekitades viimasele rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurde, parema kopsu rebendi, parema neeru ja maksa parema sagara pindmise rebendi, peaaju ämblikvõrkkesta alused verevalumid, rindkere ja kõhu seina verevalumid, kõõlustanu verdumised, hulgaliselt pea ja näo marrastusi ja verevalumid, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlema labakäe ja randme seesmisele pinnale ning parema jala reiele verevalumid, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastustesse kohapeal. Seega panid Georg Šaškov, Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis toime omakasu ajendil tahtliku tapmise eriti piinaval ja eriti julmal viisil, s.o.

§ 101p 1,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Kohtualune Georg Šaškov ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kohtualused Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis tunnistasid ennast osaliselt süüdi. Kohtualune Georg Šaškov kinnitas kohtuistungil, et see oli suvel ja päeva ajal, kui tema sõitis oma autoga F ja Rustans Mitrauskise palvel ja juhatusel, kuna poistel oli midagi vaja, jättes auto kuskile maja lähedusse. Poisid olid uksest majja sisse läinud. Tema ootas kuskil 15-20 minutit, minnes ka majja sisse. Seal oli F, s.t. Gunnar Simanis talle ukse peale vastu tulnud ja tema oli küsinud, et mis nad seal nii kaua teevad. Georg Šaškov oma sõnul nägi, et seal oli köök või tuba ja üks paks vanem naine oli seal voodi peal istunud ja midagi rääkinud. Muud ta ei näinud, tulles kohe välja. Tema sealt majast raha ei otsinud ja ei nõudnud ka kellegi käest. KrMK § 242 lg 1 p 2 (KrMS § 289 lg 1) alusel määras kohus prokuröri taotlusel kohtualuse Georg Šaškovi kohtueelses menetluses süüdistatavana antud ütluste avaldamise (V kd, tl 77-78). Kohtualune Georg Šaškov on kohtueelses menetluses öelnud, et „Üks maja tagumisel küljel olev aken oli praokil. Lükkasime selle lahti. Sattusime kööki. Seal oli üks suur koer, kuid see ei haukunud. Me lükkasime ühe ukse lahti. Läksime sisse. Vasakut kätt jäi veel üks uks. Paremat kätt jäi aga üks diivan, kus magas üks naisterahvas. Tema patsid paistsid, 6 sellest järeldasin, et tegemist pidi olema naisterahvaga. Rääkisime omavahel tasakesi, et peaks vaatama, kas seal on veel inimesi. Teised läksid kõrvaltuppa. Mina läksin kööki. Seal toas, kuhu poisid läksid, magas üks noormees, kes seal talus töötas sulasena.“ Kohtuistungil möönis Georg Šaškov, et võib-olla oli nii nagu on kirjas. Kohtualune Georg Šaškov on kohtueelses menetluses öelnud, et „Siis ühest kummikust leidis Gunnar 5 krooni. Rustans leidis teisest kummikust 17 krooni. Siis näitas Rustans seda raha perenaisele ja küsis, et kas see on kõik, või on veel raha? Me hakkasime raha otsima. Rustans aga peksis seda vanatädi pidevalt ribidesse.“ Kummikutest raha leidmise kohta kinnitas Georg Šaškov kohtuistungil, et see võis nii olla, kui ta on nii rääkinud. Seda ta ei osanud kohtuistungil öelda, kas Rustans Mitrauskis peksis seda vanatädi ribidesse. Kohtualune Georg Šaškov on kohtueelses menetluses öelnud, et „Ühtäkki jäi vanatädi vait. Vaatasin üle õla, et mis seal toimub. Vanatädi oli põlvili ülakehaga voodi peal ja Rustans seisis rusikas püsti tema juures. Läksin vanatädi vaatama ja avastasin, et ta ei hinga. Siis ma karjusin Rustansi peale, et miks ta seda tegi, et nüüd on inimene surnud.“ Kohtuistungil ei osanud Georg Šaškov öelda, kas oli nii. Kohtualune Gunnar Simanis kinnitas kohtuistungil, et M M elukohta vargile sõitis ta koos Rustans Mitrauskise ja Georg Šaškoviga. Sinna sõideti nende hulgast kellegi autoga. Seda, kuidas nad sinna majja sisenesid, ta ei mäleta. Majas olid D Ž ja M M, kuid nad ei olnud ühes toas. Gunnar Simanis tunnistas, et lõi D Žd paaril korral kehapiirkonda ja sidus kinni vist mingi nööriga, kuid M Mt ta vaid nägi ja kuulis. Ta ei mäletanud seda, kas keegi abistas teda D Ž kinnisidumisel. Gunnar Simanise sõnul oli ta ühes toas koos D Žga, vaadates seal ringi. Vahepeal oli Rustans Mitrauskis ka selles toas, kus tema. Nad olid otsinud mingeid asju ka mujalt, aga mitte sellest toast, kus oli M M. Gunnar Simanis kinnitas, et nad lahkusid majast ukse kaudu ja nende auto seisis majast eemal. Tema ei võtnud majast midagi kaasa ega näinud, et keegi teine oleks midagi kaasa võtnud. Kui nad majast lahkusid, jäi D Ž voodi peale kinniseotuna, samuti nägi ta möödaminnes, et M M oli kinniseotuna voodi peal külili ja oigas. Seda, kes M M kinni sidus, ta ei näinud. KrMK § 242 lg 1 p 2 (KrMS § 289 lg 1) alusel määras kohus prokuröri taotlusel kohtualuse Gunnar Simanise kohtueelses menetluses süüdistatavana antud ütluste avaldamise (V kd, tl 211). Kohtualune Gunnar Simanis on kohtueelses menetluses öelnud, et „Ma vaatasin korra ukse vahelt, et mis toimub ja nägin, kuidas Šaškov seda naist kinni sidus. Ta sidus kinni naise käsi. Läksime Georgi juurde. Ta palus meil aidata see naine voodi peale tõsta. Mina läksin naise pea juurde ja kui hakkasin teda peast tõstma, siis äkki kukkusid naisel juuksed peast maha. See naine oli täitsa kiilakas. Mina ehmusin ära ja hüppasin eemale ning viskasin juuksed maha. Ma ütlesin, et juuksed tulid peast ära.“ Kohtuistungil tunnistas Gunnar Simanis, et see võis nii olla. Kohtualune Gunnar Simanis on kohtueelses menetluses öelnud, et „Šaškov aga nõudis samal ajal naisterahvalt raha ja vahepeal oli kuulda, kuidas naisterahvas „aiai“ karjus.“ Kohtuistungil kinnitas Gunnar Simanis seda, et ta kuulis, et oli mingi raha küsimine, raha võis küsida Georg Šaškov. Kohtualune Rustans Mitrauskis kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 03.06.1999, kui nad Georg Šaškovi punase xxxx ja Georg Šaškovi juhatusel sinna sõitsid, sest neil oli plaanis vargile minna. Tema oli narkojoobes. Rustans Mitrauskise ütlustest nähtub, et auto jäi põllu peale ja maja juurde läksid nad üle põllu, sisenedes majja akna kaudu, mis lahti tehti ja sattudes kööki. Koos Gunnar Simanisega läksid nad sinna tuppa, kus magas see mees ja sidusid meesterahval käed ja jalad kinni kas lapi või juhtmega, et viimane ei segaks neid raha või väärtasjade otsimisel. Mees jäi voodile lamama. Nad otsisid sealt samast toast kappidest raha ja mingeid asju, millel oli väärtus. Kui tema meest kinni 7 sidus, oli Georg Šaškov teises toas. Ta ei näinud, mida Georg Šaškov seal tegi, kuid kuulis naise karjumist. Pärast seda, kui meesterahvas oli kinniseotud, lohistasid Gunnar Simanis ja Georg Šaškov naisterahva käsi- ja jalgupidi läbi köögi teise tuppa, sest kui nad majja sisenesid, siis oli see naine läbi köögi esimeses toas. Gunnar Simanis tuli siis tagasi sinna tuppa, kus oli tema ja see mees ning otsis sealt toast raha ja väärtasju. Nad otsisid raha neist kahest toast ja köögist. Rustans Mitrauskis oma sõnul ei näinud, et keegi oleks selle naise kallal vägivalda tarvitanud. Naisel oli kiilaspea ja tema parukat nägi ta köögi põrandal. Kui ta läks sinna tuppa, kus naine oli koos Georg Šaškoviga, siis naine istus riiete hunnikul ja Georg Šaškov otsis raha. Rustans Mitrauskise sõnul kuskilt naise jalast tuli verd, varvas oli tal verine, sellel ei olnud küünt peal. Rustans Mitrauskis kinnitas, et kui ta majast lahkus, siis oli naine elus, karjudes midagi. Tema ei tea, kes kummiku seest raha ära võttis. KrMK § 242 lg 1 p 2 (KrMS § 289 lg 1) alusel määras kohus prokuröri taotlusel kohtualuse Rustans Mitrauskise kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise (I kd, tl 141-142). Kohtualune Rustans Mitrauskis on kohtueelses menetluses öelnud, et „Kuna see mees rabeles, lõi F teda tugevalt ühe või kaks korda rusikaga selja piirkonda.“ Selle peale kinnitas Rustans Mitrauskis kohtuistungil, et see võis nii olla. Samuti on Rustans Mitrauskis kohtueelses menetluses öelnud, et „Läksin ukse peale ja nägin, kuidas F ja Šaškov sidusid naisterahva käed ette kinni. Nägin, kuidas Šaškov seda naist lõi, kuid ma ei näinud, kuhu ta lõi. Ma ei näinud, millega nad tema käed kinni sidusid, sest majas oli pime. Ma arvan, et Šaškov oli enne naise kinnisidumist teda juba ka peksnud.“ Rustans Mitrauskis kohtuistungil neid ütlusi ei kinnitanud, kuid jäi kindlaks sellele, et Gunnar Simanis ja Georg Šaškov olid need, kes naise teise tuppa viisid. Kohtualune Rustans Mitrauskis on kohtueelses menetluses öelnud, et „Siis kutsus Šaškov mind käega viibates enda juurde ja ütles minule vene keeles, et viime naisterahva tuppa, kus juba asus F. Võtsime naisterahval kumbki teiselt poolt kaenla alt kinni ja lohistasime ta tuppa, kus oli F. Minu arust olid naisterahva jalad kinni seotud, kuid ma ei mäleta, millega need olid kinni seotud. Kui naisterahvast lohistama hakkasime, siis nägin, et tal oli huul katki ja sealt tuli verd. Vedamise ajal kukkus selle naise peast ära parukas.“ Rustans Mitrauskis kinnitas kohtuistungil, et tema ei viinud naisterahvast kuhugi. Naisterahval ei olnud jalad kõvasti kinni seotud. Seoses sellega, et kannatanu D Ž ja tunnistaja R L on surnud, avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMK § 246 lg 1 p 2 (KrMS § 291 p 1) alusel nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Kannatanu D Ž on kohtueelses menetluses ülekuulatuna öelnud (II kd, tl 123-124), et

1. juuni 1999.a. öösel umbes kella 03.30 paiku aeti teda magamise pealt ülesse, tal seoti toas olnud jootekolvi juhtmega koheselt käed kinni ja jalad seoti kinni kahesoonelise elektrijuhtmega ning hiljem seoti silmad kinni. Sidumise ajal löödi talle umbes kolm korda kõhu piirkonda ja kästi vait olla. Ta kuulis kui teises toas, kus magas M, lõhuti asju ja küsiti M käest, kus on raha. Nad rääkisid eesti keeles ja M vastas eesti keeles, et tal ei ole raha, lehma raha kätte ei ole saanud ja kodus raha ei ole. D Ž sai oma sõnul häälte järgi aru, et neid oli kolm. Seda, kuidas tuppa tungiti, ta ei kuulnud, kuid teab, et õhtul kella 22.00 paiku pani ta ukse haaki. D Ž ütlustest nähtub, et teda võeti toast kahevahele, viidi sahvrisse ja pandi põrandale ning tema käest küsiti, kus M raha hoiab. Selleks ajaks ei olnud ta juba pikemat aega M häält kuulnud. Tema käest aga pidevalt küsiti, kus on raha ja ühe korra isegi löödi näkku, mispeale ta vastas, et Ml ei ole raha. Ta lamas umbes 10 minutit selles sahvris. Selle aja jooksul ta M häält ei kuulnud. Enne seda, kui mehed lahkusid, küsis üks vene keeles, et „vanaeit, kas oled veel elus“. Kui ta oli saanud ennast lahti ja ülesse tõusis, lamas M kõrval toas voodi ees 8 põrandal nagu külje peal ja tema süda ei löönud. Ta kohkus ära ja jooksis kella 05.00 ajal R juurde. Kui ta hakkas toast väljuma, siis avastas ta, et välisuks on seest poolt haagis. Olles juba uksest väljas, mõtles ta, et kuidas nad küll sisse said, käies ümber maja ja märgates, et maja taga oli aken puru. Kannatanu D Ž andis kohtuistungil 23.09.2003 (VI kd, tl 131-132) ütlusi, et ärkas valust käes, sest käed keerati selja taha ja seoti kinni valget värvi elektrijuhtmega, samuti seoti kinni jalad ja silmad. Kaks korda sai ta rusikaga kõhtu. Mitu inimest temaga tegeles, ta ei näinud. Ta kuulis, kui Mlt nõuti raha, kui M karjus ehk mõni minut ja siis jäi kõik vaikseks. Ta ei tea, miks teda talutati kahe vahel eelviimasesse tuppa. Kui ta ennast vabastas, siis nägi ta Mt viimases toas maas lamamas, nägu vigastatud. D Ž sõnul polnud Ml endal juukseid ja ta kandis parukat, kuid siis seda peas ei olnud. Maja oli segi pööratud. D Ž ütlustest nähtub, et kui ta hakkas välja minema, et naabrite juurde joosta, siis oli maja välisuks haagis, kuid sahvri aken oli koos raamiga eest ära. Tunnistaja R L on kohtueelses menetluses ülekuulatuna öelnud (II kd, tl 26-27), et
2. juunil 1999.a. hommikul umbes kella 06.00 paiku tuli tema elukohta D, kes elab nende külas M juures ja rääkis, et tema elukohta oli öösel tungitud akna kaudu, ta kinni seotud ja perenaiselt raha nõutud ning kogu elamine segi paisatud. D teatas talle, et tema arusaamist mööda olla M surnud. M perekonnanimi on M. R L mäletas möödunud ööst niipalju, et kell võis olla umbes 03.30, kui ta kuulis õues külavahel teel sõitmas sõiduautot, mis võis hääle järgi olla diiselmootoriga. Kohus avaldas kohtulikul uurimisel alljärgnevad kohtueelses menetluses kogutud tõendid: - sündmuskoha vaatluse protokolli 03.06.1999 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (II kd, tl 2-16), millistest nähtub, et M M talumaja koos kõrvalhoonetega asub xxxx pärast xxxx bussipeatust vasakule pöörates 750 meetrit mööda kruusakattega teed edasi sõites paremal. Maja eest viivat teed pidi umbes 150 meetrit edasi sõites leiti teel auto ringikeeramise jäljed, samuti on paremal pool teed rohus kaarjad auto ringikeeramise jäljed. Maja tagakülje esimese akna parem pool on avatud, vasak aknaraam on tõstetud kõrvale maja seina äärde. Akna all lebab ilma varreta kirka. Majas on toad segamini. Magamistoa poolavatud ukse taga asetseb vasakul küljel mööbli ja riideesemete all M M laip, millel ei ole juukseid peas. Maja lähedal orasepõld, kus avastatud kolme inimese tulemise ja minemise jäljed. Maja elutoast leitud sinised linased püksid, millega oli kinni seotud sulane D Ž, samuti elektrijuhe ja teine juhe, millega olid kinni seotud D Ž käed ja jalad. Sündmuskohalt võeti kaasa sinist värvi püksid, kaks juhet ja kirka. - asitõendite (sündmuskohalt kaasa võetud esemete) vaatlusprotokolli 04.06.1999 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (II kd, tl 18-20); - asitõendite kriminaalasja juurde liitmise määruse 04.06.1999 (II kd, tl 21); - AS Tapa Haigla teate 10.06.1999 (II kd, tl 37), et 03.06.1999 kell 07.15 oli kiirabi väljakutse xxxx. Kannatanul D Žl avastati kinnisidumisjäljed kätel ja jalgadel. Löögist kõhtu ja pähe kergelt apaatne olek. - laiba kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 31 M M kohta (II kd, 39-44), milles kohtuarst on andnud arvamuse, et M M surma põhjuseks oli rinnakuluu, mõlemapoolsete roiete hulgimurdude ning parema kopsu rebendite tagajärjel tekkinud äge hingamispuudulikkus. Vigastustest esinesid veel – pindmine parema neeru ja maksa parema sagara pindmine rebend, peaaju ämblikvõrkkesta alused verevalumid, kõõlustanu verdumised, hulgalised pea ja näo marrastused ja verevalumid, verevalumid rindkere ja kõhu seinas, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, mõlemal labakäe ja randme selgmisel pinnal ning paremal reiel, parema jala varba küüne traumaatiline eemaldamine. Kõik nimetatud vigastused viitavad vägivallale, on iseloomulikud tömbile vägivallale ja on tekitatud korduvatest löökidest rusikatega, jalgadega või ka 9 muu esemega. Nimetatud vigastustest enesekaitsele võiks viidata vigastused kätel – käte löökidele kaitseks ette asetamine. Nimetatud vigastused kuuluvad üliraskete kehavigastuste liiki. Surm on tõenäoliselt saabunud 03.06.1999.a. hommikupoole ööl. - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli 24.09.2001 ning sinna juurde kuuluva fototabeli (V kd, tl 83-84), millest nähtub, et Georg Šaškov tundis näo järgi ära talle äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 2 Rustani nimelise mustlase, kes on pärit xxxx ja abielus E nimelise mustlase tütrega. Fotol nr 2 kujutatud Rustani nimelise mustlasega käis ta koos Tapa lähedal talus röövimas, kus Rustan tappis ühe vanatädi ära. Sellel vanatädil oli veel parukas peas. Äratuntud isikuks fotol nr 2 osutus Rustans Mitrauskis, sündinud 18.02.1973.a. - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli 24.09.2001 ning sinna juurde kuuluva fototabeli (V kd, tl 87-88), millest nähtub, et Georg Šaškov tundis talle äratundmiseks esitatud fotodelt fotol nr 2 „Fi“ nimelise mustlase, kelle perekonnanimi on Simanis ja kes on tema naise vennapoeg ning kellega on ta toime pannud mitmeid kuritegusid. Äratuntud isikuks fotol nr 2 osutus Gunnar Simanis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et kohtualuste Georg Šaškovi, Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise süü neile esitatud süüdistuses

§ 101p 1,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud.

Kohtul on tõsised kahtlused, kuid puuduvad veenvad ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et just kohtualused olid need isikud, kes M M omakasu ajendil eriti piinaval ja julmal viisil tapsid. Kannatanul D Žl olid silmad kinni seotud, mistõttu ta sai oma sõnul üksnes häälte järgi aru, et sissetungijaid oli kolm ja seda, mis majas toimus. D Ž väitel ta algul kuulis M M häält, kuid hiljem enam mitte. Kannatanu D Ž ütlustest, aga kaudselt ka tunnistaja R L ütlustest järeldub see, et rohkem võõraid isikuid M M majas sel ajal ei käinud. Kohtualuste viibimine süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, on üheselt kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Nende ütlused selle kohta, et sündmuskohale sõideti autoga, on kooskõlas sündmuskoha vaatluse protokolliga 03.06.1999 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega, mille kohaselt M M talumaja eest mööda viival kruusakattega teel ja paremal pool teed rohus olid kaarjad auto ringikeeramise jäljed. See, et kohtualused tungisid M M talumajja maja tagumisel küljel asunud akna raami eemaldamise teel, on tõendatud eelkõige sündmuskoha vaatluse protokolliga 03.06.1999 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega. Samuti on Georg Šaškov tunnistanud, et see võis nii olla, et majja sisenesid nad maja tagumisel küljel olnud praokil aknast, mis lahti lükati ja ka Rustans Mitrauskise sõnul siseneti majja akna kaudu, mis lahti tehti. Kannatanu D Ž sõnul oli ta õhtul ukse haaki pannud. Kohtualused Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis võtavad omaks selle, et nad sidusid talumajas ühes toas viibinud sulasel D Žl käed ja jalad kinni elektrijuhtmega. Gunnar Simanis on tunnistanud, et ta lõi eelnevalt D Žd paaril korral kehapiirkonda. Ka Rustans Mitrauskis on öelnud, et kuna see mees rabeles, lõi F teda tugevalt ühe või kaks korda rusikaga selja piirkonda. Kannatanu D Ž ütlustega on tõendatud, et 03.06.1999 öösel aeti teda magamise pealt ülesse ning tal seoti algul käed ja jalad kinni elektrijuhtmega, hiljem seoti silmad kinni. Sidumise ajal löödi talle kaks korda rusikaga kõhtu. Rustans Mitrauskis põhjendas D Ž kinnisidumist sellega, et viimane ei segaks neid raha või väärtasjade otsimisel. AS Tapa Haigla teate kohaselt oli 03.06.1999 kell 07.15 kiirabi väljakutse xxxx, D Žl avastati 10 kinnisidumisjäljed kätel ja jalgadel, löögist kõhtu ja pähe kergelt apaatne olek. Kohtualuste Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise ütlustest, aga ka kannatanu D Ž ütlustest nähtub see, et samal ajal oli Georg Šaškov M M juures teises toas, nõudes viimaselt raha. Kohtualuse Rustans Mitrauskise sõnul pärast seda, kui D Ž oli kinniseotud, Gunnar Simanis ja Georg Šaškov lohistasid M M käsi- ja jalgupidi läbi köögi teise tuppa. Sellele, et Georg Šaškov raha nõudmise käigus M M suhtes vägivalda tarvitas, viitavad kannatanu D Ž ütlused, Gunnar Simanise ütlused, aga ka Rustans Mitrauskise ütlused, kes kinnitas, et naise jalast tuli verd, sest varbal ei olnud küünt peal. Laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et üheks M Ml esinenud vigastuseks oli parema jala varba küüne traumaatiline eemaldamine. See, et Gunnar Simanis leidis ühest kummikust 5 krooni ja Rustans Mitrauskis leidis teisest kummikust 17 krooni, on tõendatud Georg Šaškovi ütlustega. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt saab ja tuleb kohtualuste Georg Šaškovi, Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise poolt toimepandu ümber kvalifitseerida

§ 141lg 2 p 1,2,4 järgi, s.o.

röövimiseks.

§ 141

lg 1 nägi ette vastutuse võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda. Kvalifitseeritud koosseisu lg 2 p 1 nägi vastutuse sama tegevuse eest isikute grupi poolt, p 2 isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või

§-des 101 p 1, 142, 2071 lg 3 või 2103 lg 3 ettenähtud kuriteo ja p 4 kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Röövimise koosseis on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega. Omastamine ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust, s.t. et isik peab seadma endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Kohtualuste Georg Šaškovi, Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise puhul on tegemist röövimise kaastäideviimisega, kusjuures kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati süüteo toimepanemise käigus. Kuriteo kaastäideviimise puhul ei ole nõutav, et iga kaastäideviija enda isikus peaks täitma kõik süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Käesoleval juhul olid kaastäideviijate teod ajalises ja eesmärgipärases seotuses ning rollide jaotuses vägivallaga kannatanute vastupanu mahasurumises ja võõra vara hõivamises. Kohtualuste Georg Šaškovi, Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise käitumises esinevad

§ 141

lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaitsjate poolt esitatud seisukohaga, et kuritegu on aegunud. Tegemist on

§ 72lg 2 kohaselt esimese astme kuriteoga. Teo toimepanemisest (03.06.1999) kuni Kar

S-i jõustumiseni 01.09.2002 kehtinud

§ 53

lg 1 p 3 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kriminaalvastutusele 11 võtmise aegumistähtaega arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Georg Šaškov, Gunnar Simanis ja Rustans Mitrauskis on kohtu alla antud 19.08.2002, seega ei ole tegu, milles neid süüdistatakse

tähenduses aegunud. Aegumise kohaldamine

§ 53

lg 1 p 3 järgi on võimalik üksnes siis, kui isik ei ole toime pannud uut kuritegu ja teda ei ole antud kohtu alla

§ 53lg 1 p-s 3 märgitud tähtaja jooksul.

Juhul kui isik on viimatinimetatud tähtaja jooksul kohtu alla antud, osutub tema suhtes leebemaks ja kuuluvad kohaldamisele KarS § 81 lg 1 p 1 ja lg 5. KarS § 81 lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas käesolevas kriminaalasjas on rikutud kohtualuste õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) „süüdistus“. Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Kohtualuse Georg Šaškovi suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg 1 mõttes 22.09.2001, kui ta kuulati süüdistatavana üle, kohtualuse Gunnar Simanise suhtes algas kriminaalmenetlus 13.12.2001, kui ta kuulati süüdistatavana üle ja kohtualuse Rustans Mitrauskise suhtes algas kriminaalmenetlus 23.08.2000, kui ta kuulati kahtlustatavana üle. Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kriminaalasi, mis õiguslikust küljest ei ole keerukas, algatati 03.06.1999 Järva Politseiprefektuuri poolt

§ 100tunnustel.

30.05.2000 Järva Maakohtu otsusega mõisteti

§ 101p 1,7 järgi süüdi vennad D Ž, V Ž ja I Ž.

27.03.2002 Riigikohtu otsusega tühistati 30.05.2000 Järva Maakohtu ja 11.09.2000 Tallinna Ringkonnakohtu otsused vendade Ž süüditunnistamises ja karistamises

§ 101p 1,7 järgi.

Kriminaalasi saadeti Järva Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtu alla andmise staadiumist. 23.05.2002 Järva Maakohtu määrusega saadeti kriminaalasi täiendavaks uurimiseks Riigiprokuratuuri kaudu. 21.06.2002 lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalasjas menetluse osaliselt ning kriminaalasi saadeti Keskkriminaalpolitseile täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Käesolev kriminaalasi saabus Lääne-Viru Prokuratuurilt kohtumenetlusse 06.08.2002. Murru Vangla tagastas Rustans Mitrauskise süüdistuskokkuvõtte ärakirja kohtule, kuna Läti Vabariigi kodanik Rustans Mitrauskis oli 06.08.2002 saadetud Läti Vabariigi Peaprokuratuuri taotlusel Eesti Vabariigi justiitsministri 21.11.2000.a. käskkirja nr 337 alusel 14.03.2001 Lääne-Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistust edasi kandma Läti Vabariigi vanglasse. 04.05.2006 Riigikohtu otsusega tühistati 17.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu ja 18.10.2005 Viru Ringkonnakohtu otsused osaliselt Georg Šaškovi ja Gunnar Simanise 12 süüditunnistamises ja karistamises

§ 101p 1,7 järgi.

Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtusse 10.05.

1. Menetlustakistused, mis senini ei võimaldanud Rustans Mitrauskise toimetamist Eestisse ja tema ning Georg Šaškovi ja Gunnar Simanise üle ühist kohtupidamist Eestis, olid nüüdseks lakanud olemast, sest Euroopa vahistamismääruse alusel kujundatud isiku loovutamise instituut prevaleerib Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise õigusabi ja õigussuhete lepingu ees. Viru Maakohtu määrusega 27.10.2006 kuulutati kohtualune Rustans Mitrauskis tagaotsitavaks, tabamisel nähti ette kohaldada tema suhtes tõkendiks vahistamine. Samal päeval on koostatud Euroopa vahistamismäärus Rustans Mitrauskise kohta. Rustans Mitrauskise loovutas Läti Vabariik Eesti Vabariigile ajutiselt kohtupidamiseks 11.06.
2. Kohtualune Georg Šaškov ei ilmunud 19.10.2009 kohtuistungile, mistõttu ta kuulutati tagaotsitavaks, tabamisel nähti ette kohaldada tema suhtes tõkendiks vahistamine, sest ta rikkus 24.04.2007 kohaldatud tõkendit elukohast xxxx lahkumise keeld. Kohtualune Georg Šaškov vahistati 09.03.
3. Kohus alustas lõpuks 20.05.2010 kõigi kolme kohtualuse osavõtul kriminaalasja arutamist, kuid peale lõunat kohtualune Gunnar Simanis enam kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati tagaotsitavaks ja tabamisel nähti ette ta vahistada. 08.07.2010 on Gunnar Simanise kohta koostatud Euroopa vahistamismäärus. Kohtualune Gunnar Simanis saadeti Ühendkuningriigist Eestisse 23.12.
4. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus, juhul kui ta leiab, et kohtualuste õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes kriminaalmenetluse määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud kohtualuste õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, s.h. kuriteo raskust, sest mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist. Kohus möönab, et käesolevas asjas on rikutud kohtualuste õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, kuid avalik menetlushuvi, s.h. kuriteo raskus välistab kohtualuste suhtes kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise, samuti õigeksmõistmise mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kohtu arvates tuleb mõistliku menetlusaja ületamist arvestada kohtualustele karistuse mõistmisel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuse Georg Šaškovi puhul kohus tema karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, kohtualuste Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise karistust kergendab süü osaline tunnistamine. Kõigi kohtualuste karistust raskendab kuriteo toimepanemine kõrges vanuses oleva isiku suhtes, sest M M oli sündinud xxxx. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, kohtualuste Georg Šaškovi, Gunnar Simanise ja Rustans Mitrauskise isikuid iseloomustavaid andmeid. Kõiki kohtualuseid on varem kriminaalkorras karistatud, muuhulgas on kõik nad eelnevalt ka röövimise toime pannud.

§ 141

lg 2 p 1,2,4 järgi kvalifitseeritav kuritegu oli esimese astme kuritegu, mille eest nähti karistusena ette vabadusekaotus kuuest kuni kaheteistkümne aastani. KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,9 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb 13 karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Seega on käesoleval juhul KarS-i järgi vangistuse alammäär poole võrra väiksem kui

järgi. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kohtualuseid tuleb karistada vangistusega kergema sanktsiooni alammääras ja alammäära lähedases määras, lugedes neile mõistetava kergema karistuse kaetuks varem mõistetud raskema karistusega. Kohtualustel Georg Šaškovil ja Rustans Mitrauskisel on karistus käesolevaks ajaks kantud. Kohtualusel Gunnar Simanisel on 07.10.2010 Tartu Maakohtu määrusega varem mõistetud kandmata jäänud karistus 7 (seitse) kuud ja 17 päeva vangistust täitmisele pööratud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmine kohtualustelt oleks ebaõiglane ja need tuleks jätta riigi kanda, sest kohtualustel oli õigus eeldada, et nende kriminaalasjad lahendatakse lõplikult ühes menetluses. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. Eesistuja /allkiri/ Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjad/ Heli Väinaste Ülle Gaver ja Leonore Kangur /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatava Gunnar Simanise apellatsioon Viru Maakohtu 14. aprilli 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-06-6345 läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 14. juunil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne