1-08-10309/8

(07233000804)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Juri Magerovi süüdistuses KarS § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. veebruari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Anu Toluk Prokurör Anu Toluk Süüdistatav Juri Magerov elukoht: XXX; isikukood: 36312033725; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja advokaat Vladimir Vaštšjonok RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10309 muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. septembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõisteti Juri Magerov talle KarS § 275 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et J. Magerov viibis alusetult vahi all 27.04.-07.05.2007, s.o kokku 9 päeva ja J. Magerovil on õigus taotleda hüvitist. J. Magerovile oli süüdistus esitatud KarS § 275 järgi selles, et - tema, 28.04.2007 kella 23.00 paiku XXX asuva ööklubi XXX juures filmis politseiametnikke, kes täitsid oma töökohustusi seoses rahutustega. J. Magerov filmis politseiametnikke A. B. , A. G. ja V. R. , kui nad pidasid kinni rahutuses osalenud isikuid, öeldes politseiametnike aadressil "On lurjused, nii töötab lurjustest eesti politsei" (vot svolotši, vot tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija). - Peale selle J. Magerov filmis sõiduautot Nissan reg nr XXX XXX, kus viibisid erariides Kaitsepolitsei ametnikud D. K. ja V. K. . Kui politseiametnik V. R. andis korralduse eemalduda sõnadega "Mine ära", J. Magerov vastas talle "Mine ise" ning jätkas filmimist sõnadega "No on lurjused, on kitsed, politsei mõnitab, aga Kapo paneb kinni" (vot svolotši, vot kozlõ, politsija izdevajet, a kapo zakrõvajet). - Seejärel J. Magerov avas sõiduauto Nissan esimese parempoolse ukse. Politseiametnik D. K. andis korralduse uks sulgeda, kuid J. Magerov avas hoopis sõiduauto tagumise parempoolse ukse, ise öeldes "pederastid". - Kuna J. Magerov ei allunud korraldusele lahkuda, peeti J. Magerov kinni eesmärgiga toimetada ta jaoskonda, milleks püüti teda panna politseisõidukisse. Seejuures J.Magerov karjus politseiametnike aadressil "Lurjused, litad, elajad" (svolotši, suki, gadõ). Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et J. Magerov tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna kuriteo toimepanemine tema poolt on tõendamata. Kuivõrd prokurör oma apellatsioonis on vaidlustanud kohtu järeldused vaid süüdistuse esimese ja neljanda episoodi osas, siis käsitleb ringkonnakohus siinkohal maakohtu otsuse sisu vaid neid episoode puudutavalt. Maakohus asus seisukohale, et süüdistus esimeses episoodis ei ole tõendatud, et J. Magerov 28.04.2007 kl 23.00 paiku, viibides ööklubi XXX juures, solvas abipolitseinikku A. G. kui isikut, kes täitis oma kohustusi avaliku korra tagamisel. Seega tuleb ta KarS § 275 järgi õigeks mõista, kuna kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt ei ole tõendatud. Maakohus leidis, et antud episoodis on kannatanuna käsitletav vaid A. G. ning A. B. ja V. R. kannatanuteks tunnistatud ei ole. Kohus tuvastas, et A. G., A. B. ja V. R. andsid ütlusi, et teostasid avalikku korda rikkuva noormehe kinnipidamist ja nägid, kuidas J. Magerov neid filmis. A. B. ja A. G. kuulsid, kuidas J. Magerov kommenteeris oma videosalvestust sõnadega: A. G. – „Lurjused, nii töötab lurjustest Eesti Politsei!“ (svolotši, tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija). A. B. – „Lurjused, nii töötab Eesti Politsei!“ (svolotši, tak rabotajet estonskaja politsija). V. R. J. M. suust solvavaid sõnu ei kuulnud. Keegi nendest J. Magerovi sõnadele tähelepanu ei pööranud, nad tegid oma tööd. Kohtuistungil avaldas A. G., et teda need sõnad ei solvanud. A. B. andis ütlusi, et suhtus neisse ükskõikselt, ta töötab politseis juba kaua aega ja tal on välja kujunenud immuniteet igasugust liiki väljendite suhtes, mida politsei aadressil kasutatakse. Ta ei saanud üldse aru, kelle aadressil J. Magerov ennast väljendas. A. G., A. B. ja V. R. ei arvanud, et on alust J. Magerovi kinnipidamiseks. J. Magerov kinnitas, et ta tegi videosalvestust sellest, kui julmalt politseiametnikud teismelise kinnipidamist teostavad. Võib-olla, et kommenteeris seda sõnadega: „On lurjused, nii töötab lurjustest Eesti Politsei!“ (svolotši, tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija). Riiklik süüdistaja esitas kohtule nende sündmuste videosalvestuse, mis oli filmitud J. Magerovi poolt. Maakohus, tutvunud salvestusega, asus seisukohale, et sõnu : „On lurjused, nii töötab lurjustest Eesti Politsei!“ (vot svolotši, vot tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija) videosalvestuses ei ole. Sellest lähtub objektiivne järeldus, et sellel ajal ja selles kohas J. Magerov abipolitseinik A. G. aadressil neid sõnu ei lausunud. Seda, et J. Magerov filmis videokaameraga just seda episoodi, kinnitavad A. G., A. B. ja V. R. i ütlused. J. Magerovi juuresolekul teostasid nad ainult ühe inimese kinnipidamist. Ka J. Magerov ise kinnitas kohtus, et ta filmis seda kõike, kuid see osa salvestusest, kus toimus teismelise noormehe peksmine tema kinnipidamisel, on ära kustutatud. 2 Lähtudes sellest, kuidas liigub videopilt ja kommentaaridest selle juurde, arvas kohus, et alates 25 sekundist liigub salvestus katkematult. Sellest on näha, kes ja kuidas kinnipidamist teostab, missuguseid kommentaare J. Magerov sellele annab. Maakohus asus seisukohale, et politseiametniku solvamine peab olema seotud tema ametikohustuste täitmisega avaliku korra tagamisel, solvamise ajendiks peab olema politseiametniku konkreetne avalikku korda kaitsev tegu. Süüdistuse esitamiseks ei piisa solvamisest, kui isik on abstraktselt rahulolematu kogu politsei tegevusega ja kui ei ole tuvastatud, millal ja kus väljendus ta solvavate sõnadega konkreetse politseiametniku suhtes. Järelikult ajal, kui politseiametnikud A. B., V. R. ja abipolitseinik A. G. 28.04.2007 kl 23.00 paiku pidasid kinni avaliku korra rikkujat, ei väljendanud J. Magerov ennast seoses nende ametikohustuste täitmisega ühiskondliku korra tagamisel nende aadressil solvavate sõnadega: „On lurjused, nii töötab lurjustest Eesti Politsei!“ (vot svolotši, tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija). Neljandas kuriteo episoodis mõistis maakohus J. Magerovi õigeks järgmistel põhjendustel. Kohus, kuulanud üle J. Magerovi, D. K., K. I., V. R. i, I. Š. ja K. L. ning tutvunud J. Magerovi tehtud videosalvestusega, asus seisukohale, et kohtu poolt uuritud tõendite põhjal ei olnud võimalik tuvastada, mille alusel J. Magerov kinni peeti. Süüdistusest nähtub, et J. Magerov ei allunud korraldustele ära minna, kuid ei ole tuvastatud, kes ametiisikutest selliseid korraldusi andis, missuguste normatiivaktide alusel selliseid korraldusi anti, missuguseid konkreetseid õigusvastaseid tegusid J. Magerov toime pani ja mis oli tema kinnipidamise seaduslikuks aluseks. Süüdistuse tekst ja J. Magerovi kinnipidamise alused on vastavalt aktile 29.04.2007 omavahel vastuolus. Kinnipidamise aktis on näidatud, et J. Magerov püüdis ebaseaduslikult tungida sõiduautosse Nissan, ei täitnud politseitöötajate seaduslikke korraldusi ja solvas neid ebatsensuursete väljenditega. Kui J. Magerov peeti kinni selle eest, et ta tegi toimuvate sündmuste videosalvestust ning seoses sellega kasutati tema suhtes füüsilist vägivalda, pandi peale käerauad ja võeti vabadus, siis need teod on ebaseaduslikud. J. Magerov ise, sattudes massirahutustega seotud sündmuste keskele, kus on keeruline teha kindlaks, kellel on õigus ja kes on süüdi, kus kõik osalised on erutatud seisundis, võis saada juhusliku vägivalla ohvriks enda suhtes. On vähe neid, kes soovivad, et nende tegevust videokaameraga salvestataks. Isik, kes teeb sellisel momendil videosalvestust, ei pane toime õigusvastaseid tegusid, kuid ta peab aru saama, et võib saada agressiooni ohvriks, provotseerides seda sellega, et ronib ise sündmuste keerisesse, segab kõiki, püüab toimuvat filmida ja kommenteerida. Kohus leidis, et politseiametnikud, kes pidasid vajalikuks J. Magerov kinni pidada, oleksid pidanud vormistama dokumendid, mis tõendaksid, millal, kus ja missuguse õiguserikkumise J. Magerov toime pani. Nendes dokumentides oleks pidanud olema ära näidatud ametiisikute andmed, kes dokumendid koostasid ja võimaluse korral toimepandud õiguserikkumise tunnistajad. Süüdistus ei tuvastanud isikuid, kes J. Magerovi kinni pidasid. Puuduvad kannatanud, keda J. Magerov oleks sõnadega solvanud. V. R. ja K. I. nägid, kuidas J. Magerovit juba kinni peeti. Nende ütluste alusel karjus J. Magerov politseinike aadressil solvanguid. Tunnistajad K. L. ja I. Š. andsid ütlusi, et politseinikud pidasid J. Magerovi kinni, kuid ta ei rääkinud nende aadressil solvanguid. Tuvastamata konkreetseid politseinikke, kes J. Magerovi kinni pidasid, ei saa kõrvaldada kahtlusi, kas ta solvas neid või ei ja kas olid seaduslikud alused tema kinnipidamiseks. Seoses ülaltooduga asus kohus seisukohale, et tõendamist ei leidnud fakt, et J. Magerov 28.04.2007 kl 23.00 paiku, viibides ööklubi XXX juures, ei allunud korraldusele ära minna ja tema kinnipidamisel ja poliseautosse paigutamisel solvas politseiametnikke seoses nende teenistuskohustuste täitmisega ühiskondliku korra tagamisel. Seega tuleb J. Magerov selles süüdistuses Kars § 275 järgi õigeks mõista, kuna kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamata. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu 3 Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Magerovi õigeksmõistmises KarS § 275 järgi ja uue kohtuotsuse tegemist, millega tunnistada J. Magerov süüdi KarS § 275 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, võttes päevamäära suuruseks 238 kr, s.o kokku 11 900 kr. Juhindudes KarS § 68 arvata eelvangistus 29.04.-07.05.2007, s.o kokku 9 päeva, millele vastab rahalise karistuse 27 päevamäära, s.o 6426 kr, karistusest maha ja lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 23 päevamäära, s.o 5474 kr. Prokurör leiab, et kohtuotsus on ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokurör ei nõustu kohtu järeldustega esimese ja neljanda episoodi osas. Esimesse süüdistuse ossa puutuvalt leiab prokurör, et kohtu järeldus, mille kohaselt A. G. avaldas, et J. Magerovi poolt öeldud sõnad teda ei solvanud, on vastuolus A. G. ütlustega, mille kohaselt riivasid need sõnad teda, oli ebameeldiv, et tema teeb oma tööd, aga teda solvatakse. Prokurör vaidlustab ka kohtu järelduse, mille kohaselt vaatamata J. Magerovi ütlustele, et ta võis kommenteerida toimuvat sõnadega „On lurjused, nii töötab lurjustest eesti politsei“, ei ole selle fraasi väljaütlemine tõendamist leidnud, kuna salvestusest seda kuulda ei ole. Prokurör leiab, et sellega kohus välistab võimaluse, et J. Magerov ütles nimetatud fraasi ajal, mil kaamera ei tööta või ajal, mil kaamera mingil põhjusel ei salvesta. Olukorras, kus J. Magerov ise möönab fraasi ütlemist, A. G. ja A. B. kuulevad konkreetseid sõnu ja pole millegagi tõendatud, et salvestust on kustutatud, ei saa salvestus olla tõendiks, mis kummutab J. Magerovi süü antud episoodis. Prokurör ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et süüdistuse esitamiseks ei piisa, kui isik on abstraktselt rahulolematu kogu politsei tegevusega ja kui ei ole tuvastatud, millal ja kus ta väljendus solvavate sõnadega konkreetse politseiametniku suhtes. Süüdistuses on ära toodud aeg ja koht, isikud, keda solvati ja sõnad, millega solvati; ära on näidatud, millega seoses politseiametnikud teostasid töökohustusi. Seega olid Magerovi sõnad suunatud politseiametnikele, kes teostasid isiku kinnipidamist. Asjaolu, et A. B. ei tundnud end isiklikult solvatuna, ei välista KarS § 275 koosseisu, kuna esmane kaitstav õigushüve on siiski avalik võim ja avalik kord ning solvang on suunatud politseiniku tegevusele. J. Magerovi sõnade ajendiks oli kolme politseiniku tegevus, mis tema hinnangul oli ebaseaduslik. Seega sõnad said olla suunatud kolmele politseinikule ja ei saa rääkida abstraktsest vimmast. Neljandat süüdistuse osa puudutavalt leiab prokurör järgmist. Ta ei nõustu ka siin kohtu järeldusega, et kuna salvestisest ei kuuldu fraasi „Lurjused, litad, elajad“, siis ei ole selle väljaütlemine tõendamist leidnud. Sellega kohus taas välistab võimaluse, et J. Magerov ütleb nimetatud fraasi ajal, mil kaamera ei tööta või ajal, mil kaamera mingil põhjusel ei salvesta. Olukorras, kus V. R. ja K. I. kuulevad konkreetseid sõnu ning pole millegagi tõendatud, et salvestust on kustutatud, ei saa salvestus olla tõendiks, mis kummutab J. Magerovi süü antud episoodis. Prokurör on seisukohal, et päris õige ei ole kohtu järeldus, mille kohaselt politsei tegevus seoses J. Magerovi kinnipidamisega oli ebaseaduslik, kuna on vormistamata dokument, mis tõendaks, millal, kus, misssuguse õiguserikkumise J. Magerov toime pani. Toimikus on kahtlustatava kinnipidamise protokoll, kus on näidatud koostaja nimi, kinnipidamise aluseks oleva sündmuse aeg, koht ja lühike kirjeldus – politseinike solvamine. Prokurör ei nõustu aga kohtu seisukohaga, et kuna on tuvastamata konkreetsed politseiametnikud, kes J. Magerovi kinni pidasid, siis ei saa kõrvaldada kahtlusi selles, kas ta neid solvas või mitte ja kas on olemas seaduslikud alused tema kinnipidamiseks. Prokuröri hinnangul asjaolu, et on tuvastamata politseinikud, kes J. Magerovi kinni pidasid, ei välista KarS § 275 koosseisu, kuna esmane kaitstav õigushüve on siiski avalik võim ja avalik kord. J. Magerovi sõnade ajendiks oli politseinike, kes teda kinni pidasid, tegevus, mis tema hinnangul oli ebaseaduslik. Sõnad said olla suunatud nende politseinike tegevusele ja ei oma tähtsust, kas need politseinikud end ka isiklikult solvatuna tundsid. Politseinike tegevuse halvustamise kaudu sõnalises vormis J. Magerov solvas avalikku võimu teostavat võimuesindajat ja 4 isegi, kui eeldada, et konkreetne politseinik isiklikult ei tunne end puudutatuna, on siiski rikutud võimuesindaja õigust ja ootust teostada oma ametikohustusi ilma ametit solvamata. J. Magerov korduvalt väljendus halvustavalt ja sündsusetult ametiülesandeid täitnud politseinike tegevuse suhtes, mis tõendab, et tegu polnud juhuslikus ägedushoos esinenud valimatu sõnakasutusega, vaid tahtliku teoga. Antud juhul nähtub, et J. Magerovi eesmärgiks oli agressiivselt, halvustavalt ning sündsusetult väljenduda politseinike ametiülesannete täitmise kohta. Kannatanud ja tunnistajad viibisid J. Magerovi vahetus läheduses. Seetõttu J. Magerov kaheldamatult teadis, et politseinikud tema solvanguid nende tegevuse kohta kuulvad või vähemalt pidas seda võimalikuks ja sellega realiseeris vähemalt kaudse tahtlusega solvamise kooseisu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja ja süüdistatav leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väiteid ei anna selle muutmiseks alust. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
9. Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o J. Magerovi õigeksmõistmise esimeses ja neljandas kuriteoepisoodis. J. Magerovile on esitatud süüdistus selles, et tema 28.04.2007 kella 23.00 paiku XXX asuva ööklubi XXX juures filmis politseiametnikke, kes täitsid oma töökohustusi seoses rahutustega. J. Magerov filmis politseiametnikke A. B. , A. G. ja V. R. it, kes pidasid kinni rahutuses osalenud isikuid, öeldes politseiametnike aadressil „On lurjused, nii töötab lurjustest eesti politsei“ (vot svolotši, vot tak rabotajet svolotšnaja estonskaja politsija). Prokurör leiab, et kohtu viide A. G. ütlustele, et öeldud sõnad teda ei solvanud, ei ole kooskõlas A. G. ütlustega, mille kohaselt öeldud sõnad teda riivasid. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt vaatamata J. Magerovi ütlustele, et ta võis kommenteerida toimuvat sõnadega „on lurjused, nii töötab lurjustest eesti politsei“, ei ole selle fraasi väljaütlemine tõendamist leidnud, kuna salvestusest seda kuulda ei ole. Olukorras, kus süüdistatav möönab selle fraasi ütlemist, A. G. ja A. G. kuulevad konkreetseid sõnu, ei kummuta salvestuselt nende sõnade puudumine J. Magerovi süüd antud episoodis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tooduga, et antud kuriteoepisoodis J. Magerovi süü ei ole leidnud tõendamist ( kohtuotsuse lk 6-7). Antud kuriteoepisoodis on tõendatud, et 28.04.2007 kella 23.00 paiku XXX ööklubi XXX juures J. Magerov filmis politseiametnike tegevust rahutustes osalevate isikute suhtes. Selles osas vaidlust ei ole. Eelnimetatud kuriteoepisoodis on kannatanuks tunnistatud abipolitseinik A. G. , kelle ütlustele tuginevalt prokurör J. Magerovi süüditunnistamist ka taotleb. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et esialgselt süüdistusakti koostamisel ei olnud ükski politseiametnik selles kuriteos kannatanuks tunnistatud ning ükski neist ka end solvatuna tundmisest ei rääkinud. Maakohtu istungil kuulati üle rida tunnistajaid ja ka hiljem kannatanuks tunnistatud A. G. . Tunnistaja V. R. i ütluste kohaselt ta tegeles alaealise isiku kinnipidamisega, J. Magerov tiirutas ümber tema ning püüdis filmida. Tunnistaja palus tal lahkuda, J. Magerov käskis tal endal lahkuda. Mingeid solvanguid tema suhtes süüdistatav ei öelnud, J. Magerovi kinnipidamise juures ei viibinud, oli tegevuses teiste isikutega ( 2 kd, tl 46-48). Tunnistaja A. B. ütluste kohaselt töötas ta ekipaažis koos A. G. ga, ööklubi juures toimusid korratused, kogunenud isikud karjusid solvanguid. Nad peatasid auto ning A. G. ja veel keegi pidasid kinni ühe noormehe. J. Magerov viibis platsil ja filmis toimuvat. Kuulis J. Magerovi lauset „ lurjused, mida te teete ja nii töötab eesti politsei“. Võimalik, et selle väljaütlemise ajal olid läheduses 5 ainult need politseitöötajad, kes pidasid kinni üht noormeest. Kuulis J. Magerovi poolt öeldud fraasi, kuid kelle suhtes seda öeldi, ei tea, arvab, et öeldi üldiselt politsei töö kohta, J. Magerov filmimise käigus kommenteeris ( 2 kd, tl 55-56). Kannatanu A. G. ütluste kohaselt on J. Magerov tuttav tööalaselt. Tunnistaja tegeles ühe noormehe kinnipidamisega ja J. Magerov filmis seda. Süüdistatav kommenteeris seda mida filmis, umbes nii, et „nii töötab lurjusest eesti politsei“. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta hõivatud, mistõttu polnud tal J. Magerovi kommentaare aega kuulata. Pidas öeldut küll solvavaks, kuid mitte temale suunatuks ( 2 kd, tl 41-43). Kokkuvõtvalt - tunnistaja V. R. esimesse süüdistuse episoodi puutuvalt J. Magerovi poolt solvanguid ei kuulnud, tunnistaja A. G. hindas süüdistatava poolt öeldut filmimise käigus kommenteerimisena. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri tuginemine kannatanu A. G. ütlustes öeldud ühele lausele ei ole põhjendatud ning on kontekstist välja rebitud. Hinnates A. G. poolt antud ütlusi tervikuna, teeb ringkonnakohus järelduse, et kannatanu arvates olid süüdistatava sõnad mitte temale suunatud, vaid need olid üldist laadi. Seega, politseitöötajad (eelnimetatud tunnistajad ja kannatanu) oli koos teiste politseitöötajatega aktiivselt hõivatud korratustes osalevate isikute ohjeldamisega, mistõttu J. Magerovi poolt filmimise käigus väljaöeldut ei pidanud nad oluliseks, seda enam, et J. Magerov avalikku korda ei rikkunud ning tema kinnipidamist nad ei pidanud vajalikuks. Maakohus uuris ka kriminaalasja juurde võetud DVD-l olevat salvestust, mille kohaselt ei kinnita nimetatud salvestus, et J. Magerov oleks väljendanud end solvavalt kannatanu A. G. suhtes. Hinnates maakohtu poolt uuritud ning ringkonnakohtus veelkord kontrollitud tõendeid kogumis, tuleb nõustuda maakohtu otsuses väljendatuga, et KarS § 275 alusel süüdistuse esitamiseks ei piisa sellest, kui isik üldiselt väljendab rahulolematust politsei tegevuse suhtes. Antud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et J.Magerov, filmides ja kommenteerides 28.04.2007 hilisõhtul politseiametnike tegevust rahutustes osalejate suhtes, oleks tahtlikult solvanud abipolitseinik A. G. , mistõttu antud episoodis on J. Magerovi õigeksmõistmine põhjendatud. Prokurör vaidlustab veel J. Magerovi õigeksmõistmist neljandas kuriteoepisoodis. J. Magerovile on esitatud süüdistus järgnevas. J. Magerov ei allunud korraldusele lahkuda, mistõttu peeti J. Magerov kinni eesmärgiga toimetada jaoskonda, milleks püüti teda panna politseisõidukisse. Seejuures J. Magerov karjus politseiametnike aadressil „lurjused, litad, elajad“ (svolotši, suki, gadõ). Prokurör leiab, et J. Magerovi süü on tõendatud tunnistajate K. I. ja V. R. i ütlustega. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt J. Magerov tuleb õigeks mõista ka selles episoodis (kohtuotsuse lk 10-11). Süüdistatav väitis, et täpselt ei mäleta, mida ta rääkis kinnipidamise ajal, rääkida ta eriti ei saanud, kuna ta oli pikali maas, kellegi jalg surus vastu tema kaela, väänati käsi, ta sai vaevu hingata. Tunnistaja K. I. nägi, kuidas mitu politseitöötajat püüdsid J. Magerovile panna käeraudu, põhjus ei ole talle teada, J. Magerov hüüdis solvavaid sõnu mitte kellegi konkreetse politseitöötaja suhtes vaid üldiselt ( 2 kd, tl 45-46). Tunnistaja V. R. nägi J. Magerovi kinnipidamist, mille käigus viimane karjus „lurjused“(svolotši) ( 2 kd, tl 47-48). Tunnistajate I. Š. ja K. L. ütluste kohaselt nemad J. Magerovi poolt politseitöötajate suhtes solvavate väljendite väljaütlemist ei kuulnud ( 2 kd, tl 48-52). Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et kaks tunnistajat-politseitöötajat räägivad J. Magerovi poolt solvavate väljendite kasutamisest politseitöötajate suhtes, ei ole võimalik teda süüdi tunnistada KarS § 275 järgi. KarS § 275 süüteokoosseis näeb ette vastutuse võimuesindaja solvamise eest. Samas, esitatud süüdistusest ei ole võimalik aru saada, kelle suhtes käesoleval juhul J. Magerov 28.04.2007 hilisõhtul nimetatud kuriteo toime pani. Antud kuriteoepisoodis ei ole ükski politseitöötaja kannatanuks tunnistatud. Prokurör on seisukohal, et KarS § 275 koosseis ei ole välistatud ka sellisel juhul, kui ei ole tuvastatud J. Magerovit kinni pidanud politseiametnikud, kuna kaitstavaks õigushüveks on avalik võim ja avalik kord. J. Magerovi solvavad sõnad olid suunatud politseinike tegevusele, kes täitsid oma ametiülesandeid. 6 Ringkonnakohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Õige on, et kaitstavaks õigushüveks on avalik võim ja avalik kord. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Selliseks isikuks on vaieldamatult ka politseiametnik. Ringkonnakohus leiab, et võimuesindajaks saab olla siiski konkreetne isik, kelle solvamise ees saab süüdiolevat isikut vastutusele võtta. Abstraktselt kõigi politseiametnike suhtes solvavate sõnade kasutamise korral, konkretiseerimata, keda on solvatud, ei ole võimalik J. Magerovit süüdi mõista. Süüdistuse kohaselt J. Magerov ei allunud korraldusele lahkuda, mistõttu ta peeti kinni. Esitatud süüdistusest ei nähtu, kes politseiametnikest andis J. Magerovile korralduse lahkuda ning mis oli sellise korralduse õiguslikuks aluseks. Samuti on ebaselge J. Magerovi kinnipidamise alus. Kinnipidamise protokolli kohaselt peeti J. Magerov 29.04.2007 kell 02.15 kinni, kuna ta püüdis ebaseaduslikult tungida sõiduautosse Nissan nr XXX XXX, ei täitnud politseitöötajate seaduslike korraldusi ja solvas neid ebatsensuursete sõnadega ( 1 kd, tl 10-11). Antud protokolli sisust nähtub, et J. Magerovi kinnipidamine puudutab kahte kinnipidamisele eelnevat epioodi, mis oli seotud J. Magerovi võimaliku tegevusega KAPO töötajate suhtes, kuid nendes episoodides J. Magerovi õigeksmõistmist prokurör ei ole vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust ning nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse J. Magerovi õigeksmõistmises muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7 Aarne Sarjas